[HMS] Hiiu sõnaraamat

ilmal, `ilmas ilmaski, iialgi ▪ vanad inimest pole `koolis ilmal käind vanaaja inimesed pole kunagi koolis käinud Emm; kui `paljŭ ma ole kohut käin, pole `ilmăs `öigŭst saan Rei

`juurima <`juurida, juurib> ▪ `mütmed inimest `juurist nee üles mitmed inimesed juurisid need üles Emm

`kaindla|auk <|augu, |`auku>, `kaindla|ouk <|ougu, |`ouku> kaenlaalune ▪ inimest `kartvad änameste `kaindla `oukust kidi inimesed kardavad enamasti kaenla alt kõdi Emm

kohvi <kohvi, kohvi>, kohv <kohvi, `kohvi> ▪ pole `viitsind `kohvi `tehjă Rei; söa ajal sai ikkă ise kodu kohvi körvetŭt sõjaajal kõrvetati ikka ise kodus kohvi Phl; `Kärdĕ rahvas pidi juba vanastĭ iga `pεεvĕ kohvi `joomă Kärdla inimesed olevat juba vanasti iga päev kohvi joonud Phl

nook2 <noogi, `nooki> surnu; kodukäija ▪ noogid `ollĭd seda`moodi, inimesed `kartsĭd `nöidust Phl; `surnŭ `üitĭ nook Phl. Vt ka kadu, külm|king, tont

`nüidne <`nüitse, `nüitsed ~ `nüidist> nüüdne, praegune ▪ `nüitse aja inimĕst äi tea nüüdse aja inimesed ei tea Phl

otsast, `otsast ▪ `otsast tulevad teise küla inimesed Emm; nii kaua `rahkĭs, kui sai tüki otsast εε nii kaua suskis, kui sai tüki otsast ära Phl; kuda ta noa `otsast levatüki pidan `viskămă kuidas ta noa otsast pidi leivatüki viskama Phl

panema <`panna, paneb; lihtm (ta) `panni> ▪ ja panad `rεεsta vahele ja panevad räästa vahele Emm; päranda `peale `panta need naelad põranda peale pannakse need naelad Emm; `pantaks jälle `nahkade `pääle Rei; rasv `panti umigu `senna `sisse rasv pandi hommikul sinna sisse Rei; kis inimesed hundiks pannun kes inimesed hundiks muutnud Phl; läin pannun `voodise magama läinud (ja) heitnud voodisse magama Phl; vetn kasti `kaindlă, pannun tulemă võtnud kasti kaenla, hakanud tulema Phl; ja mees `pannĭ `saapăd `jalgă Phl

`päästma <`päästa, päästab>, `pεεstma <`pεεsta, pεεstab> ▪ pεεsta `lambad `köidest `lahti Käi; humigu tuln inimesed ja `pεεstăn ta `väljă Phl

rahvas <`rahva, rahvast> ▪ siis ne rahvast `rεεkind siis need inimesed rääkinud Emm; teisepere rahvas `ollĭd juba läin naabripere oli juba läinud Phl; äi tεε, mei‿rast pole sεεl `Kärdĕ laadal `käingĭd ei tea (sellest), meie perest ei käidudki seal Kärdla laadal Phl

rumal <rumala, rumald>
1. loll, juhm ▪ vanast `ollĭd nii rumalăd inimeist vanasti olid nii rumalad inimesed Käi. Vt ka jödur, söge, toba, tohm, tootsa
2. rõve, ropp ▪ pisin laps, aga rumalăd sönad juba `tεεdă Phl

sene|pärast sellepärast ▪ senepärast `üiti `Peeter Emm; senepärast nee inimesed jüst nii `nälgas olnd, et `karduli pole olnd Rei

tamp <tambi, `tampi> (kartuli)puder ▪ vanad inimest `hüitsid öuna tamp (nii kutsusid vanemad inimesed kartuliputru) Phl. Vt ka tramp, öuna|jügra

(h)ää <(h)ää, (h)ääd>, (h)εε <(h)εε, (h)εεd> hea ▪ nee ääd inimest need head inimesed Rei; hεεl lapsel mütu nime Phl