[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

`ankur1 <`ankru, `ankurd> (laeva, paadi) ankurvanasti on laevad `ankru pεεl olnd sεεl Emm; surnd `ankruks `panta kivi voi malmijürakas püsiankruks pannakse kivi või malmikamakas Emm

idenema <ideneda, ideneb> idanemavili `panta ligusse ja ideneb siis Emm; `kardlĕ seeme aa üsna `εεstĭ idenĕn kartuliseeme on üsna hästi idanenud Phl

(h)ing2 <(h)inge ~ (h)iŋŋe, `(h)inge> osa uksel, aknalukse inge `otsas ouk ja `panta sagara `otsast läbi Emm

iste <`istme ~ `istna, istend> ▪ `tehta `väike puu iste ja `panta selja taha vεhe puu sang (väike puust sang, tugi) Emm. Vt ka tool1

jalg|raud <|raua ~ |rava, |`rauda>, jälg|raud <|raua ~ |rava, |`rauda>, jälg|roud <|roua ~ |rova, |`rouda> kisadega raud saapa alljälgrovad `panta `jälga ja `minta noodale jalgrauad pannakse alla ja minnakse noodale (jääpüügile) Emm

`jumper <`jumpre, `jumperd> raudkonks (seadis laevas)üks suur jäme roud asi `panta `seina, on `jumper Emm; ega vandi jaoks on ise `jumperraud Käi

`jöörama <jöörata, `jöörab>
1. rüselema; jõurama`jöörăvăd nat joond inimest Phl; `jöörast sεεl öö läbi Phl
2. lengerdama (laeva kohta)ketid `panta ristati `ahtrist `välja, siis laev äi saa tuulese ilmaga `külgipidi `jöörama akata (kai ääres) Emm

kaal|varn <|varna, |`varna> aiskodar (ree osa)köve ots `panta ree kaal`varna `kinni Emm

`kaarima <`kaarida, kaarib> kraasima, villa kohestamavill `panta kahe kaari vahele ja akeda seda sεεl `lahkeks `kaarima vill pannakse kahe kraasi vahele ja hakatakse seda seal lahti kraasima Emm; kaarit vill Phl. Vt ka `kraasima1

kali2 <kali, kali> kaigas; hoob, kangkui `koormad `tehta `vankre `pεεle, siis `panta kälid `pεεle, et `rohkem `pεεle lεheb Emm; kalidega kaŋŋutakse hoobadega kangutatakse Phl. Vt ka kaigas

kanik <kaniga, kanigad>
1. (leiva)kannikaskaniga `sisse `panta vöid `seltsi kannika sisse pannakse veel ka võid Rei. Vt ka kaitsik, kanig|ots, kasva|kanik
2. tuhar`nüitsel ajal käida nii lühiste `kleitidega, et kanigad `paistvad Rei. Vt ka tari

lidu <lidu, lidu> rull (laeva vettelaskmisel)lidud `panta `alla ja `lasta lae mere rullid pannakse alla ja lastakse laev merre Emm

malk <malga, `malka> kaigas, teivas, lattüles, `pääle `panta kahed malgad `risti (kuhja otsa) Emm; kui sa järelĕ äi jäta, saad veel `malka Phl

`miilima <`miilida, miilib> aeglaselt põlemaüks ouk, `sinna `panta erred (roikad) `sisse, `lööda pääld miili puruga `kinni, tuli `otsa ja peab miilima Emm

naap <naabi, `naapi> purjenööri pöörsoot `panta `ümber naabi Emm

ost <osti, `osti>, oost <oosti, `oosti> idaoosti `tooder `panta meres lεεne `poole madald Emm

panema <`panna, paneb; lihtm (ta) `panni> ▪ ja panad `rεεsta vahele ja panevad räästa vahele Emm; päranda `peale `panta need naelad põranda peale pannakse need naelad Emm; `pantaks jälle `nahkade `pääle Rei; rasv `panti umigu `senna `sisse rasv pandi hommikul sinna sisse Rei; kis inimesed hundiks pannun kes inimesed hundiks muutnud Phl; läin pannun `voodise magama läinud (ja) heitnud voodisse magama Phl; vetn kasti `kaindlă, pannun tulemă võtnud kasti kaenla, hakanud tulema Phl; ja mees `pannĭ `saapăd `jalgă Phl

pest <pesti, `pesti> kinnitus- või veoköis (laevas)pest on paadi nöör, paadi pest Emm; vahest `panta märk `ilma `ankruta pestiga vörgu `külgi Emm

piht|jälg <|jäla, |`jälga> (ukse)piitpihtjälg mikest uks `kinni `panta ja `lahti `veeda Emm

raba2 <raba, raba> õlle või kalja pära, pakstaar aga `panta koos rabaga `ilma `kεεrimata kalja`aste taar aga pannakse koos rabaga kääritamata kaljaastjasse Emm

ribja|puud mitm <|`puude, |puid>, rübja|puud mitm <|`puude, |puid>, rebja|puud mitm <|`puude, |puid> tuuliku osarübjapuu on tuuliga küljes – änd `panta `siia vahele Emm

saba|raha <|raha, |raha> meeleheaks antav raha (looma müümisel, karja väljalaskmisel vm)lehma müima sabaraha `anta ikka `lastele Emm; kut pruudil oma kodund kerst akkas minema, peimees `andis pruudi emale sabaraha Emm

saksid mitm <`sakside, `saksisi> tõsteseade (laevaehituses)`saksidega `panta ka laeval `kliiverpoom ette Emm

siga <sea ~ sia, siga> ▪ mis nimi mei sigadele `anta? Emm

soone|leht <|lehe, |`lehte> taimsoonelehed `kasvavad einamaal, neid `panta siis `pääle, kui loom vöi inimene oma sooned ää on venidand Rei

suumes <`suume, suumest> (väike) kiilsuumes on kiil, mis vahele `panta, tapi vahele, et vetab tihemaks, vetab `kinni Emm; `kerve varre otsa `sisse `löödaks suumes Käi; suuremad on kiilud, vaiad, aa vεhem aa suumes Phl. Vt ka kiil3

sölus <söluse, sölust> sõlg, rinnanõelsölus on se, `panta `kinni eest Emm; vanasti `ollid sölused Phl. Vt ka sölugene

`söömer2 <`söömre, `söömerd> tuuliku osa`söömer `panta üles, sene `pεεle `panta tuulik üles; jälg on keige esimene, siis on `söömer Emm

tern <terni, `terni>, tirn <tirni, `tirni> ternespiim; keedetud ternespiimternile `panta natugene `soola ja vett nii`palju, et tern paras paks jεεks Emm; `värske piimast tehet tirn on moo eest väga εε `süiă Käi; sellest saab `tirni (öeldakse, kui tüdruk on rase) Rei

töö|mees <|mehe ~ |mihe, |meest>, töömes <`tööme ~ `töömse> pärmvesi `tehta `leigeks, `panta töömes `sisse, jähu ka Emm. Vt ka köst

tüma <tüma, tüma> pigitümaga `panta laevad ja paadid vett pidama Emm

tüts <tütsi, `tütsi>, tülts <tültsi, `tültsi>, tünts1 <tüntsi, `tüntsi> tugipuu, titskui akab `alla `langema, siis `panta tültsid `alla Emm; pane aga tütsid `vastŭ ja seisab küll Phl

vajutus <vajutuse, vajutust>, vajudus <vajuduse, vajudust> vajutis, raskuskalad `panta vajuduse `alla Emm; `kaapsă tünni vajutŭs jähi natust vεhe kehvaks Phl

`varpama <varbata, `varpab> (varbaga) reht peksmavili `panta koja pörandale ja akeda `varpama Emm

veri|sool <|soola, |`soola> ▪ `vööta verisoolast ja `panta `suitsu võetakse verisoolast ja suitsutatakse (kala kohta) Rei

vest2 <vesti, `vesti> lääsvesti `tooder `panta meres vesti `poole madald lääne tooder pannakse meres lääne poole madalikku Emm. Vt ka lääne

vilutama <viluta, vilutab>, viludama <viluta, viludab> viluma panema, harjutamaviludad lapse ukka Emm; kaks noord `ärga panta ige (ikkesse) ja akeda viludama Emm; selle moodi vilutămĕ tal `varssĭ ära selle kombe harjutame tal varsti ära Phl

virre <virre ~ `virde, virred> käärimata õlu`enne kut ölut `käima `panta `üita virre Emm; kalladakse virre `törde se viha humalad kallatakse virretõrde Phl

vrakk <vraki, vrakki> ▪ vraki `tooder `panta `pöhjaläind laeva `kohta Emm; see vrakk on sii sadama suuss söa ajast juba Phl

väät <väädi, `vääti>, vεεt <vεεdi, `vεεti> vits, varb`ölgi pääl käib roigas, all on latid, `roika `ümber `panta väät Emm; tömmab vihalĕ vεεdi `ümbĕrĕ Phl

öös <öösi, `öösi> aasöösid on `kanga `külges, `panta tikkude `külge (kanga kinnitamine pleegitamisel) Emm. Vt ka trips2

(h)ööts <(h)öötsa ~ öötsu, `(h)öötsa ~ `öötsu> kiikkask tömmeda köveraks, `sinna `otsa `panta korv, ööts on `valmis Emm; lapsed `ollĭd `kanged `höötsă tegemă Phl. Vt ka kiik1


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur