[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)aud <(h)aua, `(h)auda>, oud <oua ~ ova, `ouda> ▪ `löidis omal märja oua leidis endale märja haua Emm; ma‿ilma suur kivi `tullĭ `vastŭ, kui nad seda `haudă `kaevăst Phl; jo see aud ka `tehtut saab, kedad pole veel maa `pεεlĕ jεεn Phl

kaude, kauda, kaudi, `kauta, `kautu, koude, kouda, koudi, `kouta
1. mööda, piki, pidi ▪ jääd `koută jääd mööda Emm; ma tuli koolist Kopa kaudi Rei; siit kouda äi saa Rei; kardast koudi mene üles redelit mööda mine üles Rei; `keikse otsem tee on kraavi kallast kaude Phl; mei pole siit kaude ennem käin Phl
2. mööda (möödumise tähenduses) ▪ ta läks most kauda, et `vilkus aga läks must mööda, nii et vilkus Phl; `söitis kaude sõitis mööda Phl; esimese perest mine kaude ja teise perese keera `sisse esimesest talust mine mööda ja teise tallu keera sisse Phl

laudi <laudi, laudid>, loudi <loudi, loudid> (kõrvalhoone) lakk ▪ tema pole tahtnd sεεl magada, läind loudile Emm; ronige aga loudile Rei; lapsed magast loudil Rei; vidas einad toa loudile vedas heinad elumaja pööningule Rei; öled `seoti `vihku ja `pandi laudile Phl. Vt ka laudibe, pöönik

sudi <sudi, sudi> pintsel, tuust, ritv ▪ sudi vars peab vεhemald sülla pitkune olema Emm; lükkas `lotja sudiga tagand Emm. Vt ka (h)ers, pile, piste (2)

(h)udi <(h)udja, `(h)utja> ritv (jääalusel püügil) ▪ se `üita udi, mikega `noota jεε all ühest `oukkust `teise `veeda see hüütakse hudi, millega noota jää all ühest august teise veetakse Emm