[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 171 artiklit, väljastan 100

(h)aak <(h)aagi, `(h)aaki> ▪ koja uks aa `aakĭs Phl

aeg <aja ~ aa, `aega> ▪ kus sene aa ots sellest on lõpmata palju aega tagasi Käi; `suise soja ajaga pane aga `selgă (villase küütkuue kohta) Käi; öö aeg nad pole mittĕ midagid tεεdn Phl; sene aja sees ma ole `ammŭ tagasĭ Phl; vanal aal `ollĭ Phl; sene `aaga, kui sulane ära oln Phl

`(h)aige <`(h)aige, `(h)aiged>
1. põdeja`haigĕlĕ peab `siiskĭd midad muud `söömĭst `vaatmă haigele peab siiski mingit muud toitu muretsema Phl
2. valu; valuskis `soolĕ `aigĕd tegi? Phl; jalg aa täna nii `aigĕ Phl; sees `aigĕ kõht valutab Phl

`(h)aisema <`(h)aiseda, (h)aiseb> ▪ haiseb et se herm aa haiseb mis hirmus Phl. Vt ka `präänima

(h)alletama <(h)alleta, (h)alletab>, (h)alledama <(h)alleta, (h)alledab> hallitamasee aa `talvĕ üsna ära alletăn see on talvel päris ära hallitanud Phl

`ankur2 <`ankru, `ankurd> väike puunõumeil aa `praegu `ankrud sii Phl; ölut `ankrutĕ sees Phl

(h)arak <(h)araga, (h)aragad> harakasaraga munad aa `pruunisi täppisi täis Emm

asunik <asuniku ~ asunigu, asunikku>
1. uudistalupidajanee aa sii keik asunĭkŭ kohad need on siin kõik asunikutalud Phl
2. (väike) viinapudel`pistĭs asunikŭ `taskŭ Phl

(h)atule narmendavaks, kulunuksmillas see juba atulĕ `øørŭn aa? millal see juba hatule on hõõrdunud? Phl

auk <augu, `auku>, ouk <ougu, `ouku> ▪ kaanel oli ouk pääl Emm; nee aa ühe ougu kälimihed (sama naisega intiimsuhtes mehed) Emm; kinel oli siis εε ougu koht ja εεd sönad kellel oli siis hea suuvärk ja sõnaosavus (pulmakommetest) Käi; `püidvăd jεε `aukŭs (kalapüügi kohta) Phl

ennää, ennεε ennäeennεε kus nüid aa eige suur nina `väljăs Phl

etem <etema, etemad> paremangera liha aa mo meelest `keikse etem Emm; kadagad `olled keige etemad puud Phl

idenema <ideneda, ideneb> idanemavili `panta ligusse ja ideneb siis Emm; `kardlĕ seeme aa üsna `εεstĭ idenĕn kartuliseeme on üsna hästi idanenud Phl

igavene <igavese, igavest>
1. alaline, lõpmatumis sii maa pεεl igavĕnĕ aa? Phl; see on taal see igavĕnĕ jöru see on tema alaline joru Phl
2. tohutu (rõhutamiseks)rebase saba on igavene tore Käi

`(h)iidlane <`(h)iidlase, `(h)iidlast>, `iidlene <`iidlese, `iidlest>, `iidleine <`iidleise, `iidleist>, `(h)iiglane <`(h)iiglase, `(h)iiglast> ▪ jönn aa vanam kut `iidlene ise jonn on vanem kui hiidlane ise Emm; `iidlest olid targad ja münu isa oli veel üsna tark Emm; vanad, `muistesed hiiglest seid ika `koostaga vanad, muistsed hiidlased sõid ikka puulusikaga Phl

(h)iiru <(h)iiru, (h)iirud>
1. hiirhall (peamiselt hobuse kohta)hiiru, hallikas `valge hobune Phl. Vt ka (h)iiru|(h)all
2. kartulisortpisist hiirud aa keige tahemăd väikesed punased on kõige tahedamad (kartulid) Phl

imema <imeda, imeb> ▪ udar aa juba tühaks imet udar on juba tühjaks imetud Phl

juhe <`juhtme, juhet ~ juhed>, johe <`juhtme, johet ~ johed> vankri aisa juhttross`vankril on `juhtmed Emm; johe aa rummu küljest `lahtĭ tuln Phl

`julge <`julge, `julged>, `jülge <`jülge, `jülged> ▪ `jülge undi ründ aa ikka rasvane julge hundi rind on ikka rasvane Emm

järeld järeltkui tuul `rohkem järeld keerab, siis peab `sooti `sεεrima kui tuul enam pärituuleks pöörab, siis peab sooti seadma Emm; jo ta ikkă isa järeld raha vetn aa Phl

jäss <jässi, `jässi> kidur, väike (olend või ese)nee jässid aa nii kehvaks jεεn (kartulikribulate kohta) Phl; äi söust öunajässid `aită `süiă `ühtĭd Phl; männajässid sεεl liiva`rüngăs männinässid seal liivarinnakul Phl. Vt ka jöss

jää <jää, jääd>, jεε <jεε, jεεd> ▪ ainuld ranna `εεrĕs aa veel jεε suppĭ Phl; nad `mötlĕst jεεd `møødă üle `saadă Phl

jöhvik <jöhvigu, jöhvigud> jõhvikas`Mεεvlĭ rabas aa `keiksĕ suuremăd jöhvigŭd Phl; nad käist veel esimĕsĕ külmagă jöhvigŭl Phl

jönn <jönni, `jönni> jonnmis sa oma `tühja `jönni aed Emm; jönn aa vanam kut `iidlene ise Emm; lapse `jönni peab vahest tagasi ka `vötma lapse jonni peab mõnikord ka maha suruma Phl

kail <kailu, `kailu>, kailu|oks <|oksa, |`oksa>, kalju|oks <|oksa, |`oksa> rabataimkailuoksad `panti sea asemele, kui sea jälad `aiged olid Rei; kalju`okstĕl aa küll nii `kangĕ hais Phl

kainal <`kainla ~ `kaindla, kainald> kaenalsee oli minu `kainlas Emm; aa kimp `kaindlăs haokubu kaenlas Käi; vetn kasti `kaindlă võtnud kasti kaenlasse Phl

kalgastama <kalgasta, kalgastab> tilgastamapiim aa kalgastăn Phl. Vt ka `kalkama, kilgastama, vanuma (2)

kammel <kammeli, kammeld> kummelikkă üteldĭ, et kammelĭ tee aa ohurohi öeldi ikka, et kummelitee on arstirohi Phl

`kange <`kange, `kanged>
1. jäik, tuimkεεd aa külma kεε `kangĕks jεεn käed on külma käes kangeks jäänud Phl
2. kangekaelne, jonnakassa äi tohi nii `kange `olla Rei
3. jõuline, äge`kange `töstmisest saab seda viga ägedast tõstmisest tekib see tervisehäda Käi; nii `kangĕ tuulegäi maksa `väljă `minnă nii tugeva tuulega ei maksa merele minna Phl; `kangĕ nälg vetab silma nägemĭsĕ ära Phl; nii `kangĕd `tahtmĭst pole killegĭ teisel Phl
4. tubli, hakkajanii `kangĭd `naisĭ löiab harvă nii tublisid naisi leiab harva Phl

`kangel pinguloja `ohjad `kangel hoia ohjad pingul Rei; see rehm aa `liigă `kangĕl see rihm on liiga pingul Phl

`kaugel, `kougel`öhtsĕlĕ jεεma aeg aa veel `kaugĕl õhtule jäämise aeg on veel kaugel Phl; `naabrĭ pere siisamas, see pole `kaugel Phl

keel <keele, keeld>
1. inimese, looma organkeel öla pεεl ja laseb mööda küla (tagarääkija kohta) Emm; kenel ussi viga oli, siis laps pidi keeld `nilpama Käi; keedet keel aa mönel üsna maiusĕks Phl
2. suhtlemisvahendega iiu keeld äi viitsi änam `paljŭ kedad `rεεkĭdă, nad äi `oskă ka Phl

`keere <`keere, `keered> väändunud, keerduslauad aa pεεva kεε `keerĕks vidan lauad on päikese käes kõveraks tõmbunud Phl

`keskmine <`keskmise, `keskmist>, `kesmine <`kesmise, `kesmist> ▪ `kesmĭnĕ koht aa üsna ele kõht on tühi Phl

kestal kestendamasselg aa kordüle kestal selg kestendab üleni Phl

kiisk <kiisa, `kiiska> ▪ kiisad aa nii sandid `süiă, `roogu täis Phl

kipper <`kipri, kipperd> väikese laeva juhtkipper aa `koolimata, ise öppin kipper on koolitamata, iseõppinu Phl

kirredama <kirreta, kirredab> kirmetamavesi aa kirredand Rei

`klimpi tükki, tombuksäi tεε, miks pudru aa `klimpĭ jεεn Phl

`klimpis tükkis, tompusvillad aa `klimpis, ära vanun sedasi villad on tükki jäänud, niimoodi vanunud Phl

klodima <klodida, klodib> kooberdama; roomamasiga pörsastega klodib `mööda ouet Emm; see aa juba suur poiss, muistab klodidă küll Phl. Vrd klodi|jalg

klädri <klädri, klädri>, lädri <lädri, lädri> logisev, logusee tool on ka nii klεdri, et selle pεεld vöib puruks kukkudă Käi; see `toolĭ aa juba `liigă lädri Phl

`klääpas, `klεεpas, klääpis, `klεεpis lääpas, viltu`vankri ratas `klääpas Rei; `saapăkannad aa `klεεpĭs Phl

koht <koha, `kohta>
1. paikma pole seast `kohta veel näind Emm; kus koha pεεl see on, ma tεε küll Phl; oln sealsamas kohtăs Phl; käin egas `kohtăs käinud igal pool Phl; paned vitsa `sennă `kohtă `püsti Phl. Vt ka plats
2. talusiis tuli `kohtadε `müimεnε Käi; ta on suure koha peremees Phl; mo kodunĕ koht aa sii lisidăl mu kodu on siin lähedal Phl. Vt ka pere (3), talu

`kohta kohta, kohale, juurdemaole sii kahe küla `kohtă keige vanam Rei; ma `jöutsi just Oodava `kohta, kui akkas ermpsasti sadama jõudsin just Oodava kohale, kui hakkas kohutavalt sadama Rei; mis oma øø `kohtă keik `rεεkĭn aa mida ta oma õe kohta kõike rääkinud on Phl

kohvi|`lähker <|`lähkri, |`lähkerd> Kärdla elanike hüüdnimi`Kärde mees aa kohvi`lεhker Emm; seda tεεb egaüks, `Kärdĕl nee kohvi`lähkrĭd on Phl

koius <koiuse, koiust> koonermöni inimene aa igavene koius Emm

`korkima <`korkida, korgib> laevas lasti paika seadmakui `laeva laadida siis aa `töölist all ruumis, kis `laaduni `korkivad Emm

`korske <`korske, `korsked> külmunud koorikuga (lume kohta)`korske lumega aa `metsas ermus sant `käia Emm. Vt ka korges

`kraapima <`kraapida, kraabib> ▪ sai `kraapimisega `püsti rikkaks Emm; kanad aa `peendră pohas segamĕstĭ `kraapĭn kanad on peenra kõik segi kraapinud Phl

krants2 <krantsi, `krantsi> ulakas laps; häbematu inimenepoiss aa üle küla krants Emm. Vt ka `karnak

kruus1 <kruusi ~ kruusa, `kruusi ~ `kruusa> kivipurusεεl aa möisa kruusa auk Emm

kräts <krätsi, `krätsi>, krats <kratsi, `kratsi> sügelisedkratsi salv vöi `söölese salv, all, `määrida inimeste ihu `pääle sügeliste salv, hall, määritakse inimeste ihule Emm; laps aa `krätsĭs Phl

krömm <krömmi, `krömmi> põdurus, köha, nohumool aa mütu `pεεvă juba krömm keres Phl. Vt ka `pouslak

kröön <krööni, `krööni> nahahaigusmönes peres aa keik inimest `kröönis Emm

kubu <kubu, kubu> seotud kimp (nt õlgi)aa kubud aokood Käi; ölje kubu õlekubu Rei

körune ~ körus <köruse, körust> leivakõrvanemis siiss umigŭ körŭsĕks ka on? Phl; küpssilk aa `keiksĕ param körus Phl

körvald, körvast kõrvaltkeik aa köhu körvald saadut Emm; ma läksi körvast `møødă mina läksin kõrvalt mööda Phl

`külgeja teine ots teise `külge, `rangide `külge `kinni Emm; `kleepĭs nii kövastĭ kättĕ `külgĕ, mittĕ äi saa `puhtăks Phl; jo see `taalĕ `külgĕ akkăn aa küllap ta on nakkuse saanud Phl

külm <külma, `külma> ▪ sii aa külm just kut kuera `loutas siin on külm justkui koerakuudis Emm; külm on tulemas, mered on juba `alla lasnd külm on tulemas, merevesi on juba alanenud Rei

lahvandus <lahvanduse, lahvandust>
1. jäävaba koht veekoguljεεl aa suured lahvandused sees Phl
2. rebend võrgusvörgul lahvandused pääl Rei

laid1 <laidu, `laidu> paan, ribapurju`riide laidud aa keik ühelaiust purjeriide paanid on kõik ühelaiused Emm

lapp <lapi, lappi>
1. riidetükklapsel lapid märjad, kluksub lapsel on mähkmed märjad, luksub Rei; käis vεhe lapigă üle (tolmupühkimise kohta) Phl. Vt ka paik
2. põllutükkselle lapi pεεld mei saime `talvĕ `kardlĕd kättĕ Phl
3. laik, plekk`valge lapp aa noka pεεl Phl

`leedrid mitm <`leedride, `leedrid> leetridmei lapsed aa nüid keik `leedrĭ jεεn meie lapsed on nüüd kõik leetritesse jäänud Phl

leet <leedi, `leeti> pleekinud must, valkjaspunane (looma, rõiva kohta)leet lehem (lehm) , mustem `külgede pεεld, selja pεεld valgem Emm; lehem on leet, pole must ega `valge, `ruske ega all Rei; see kuub aa sool nii leediks juba jεεn Phl

lei <lei, leid> alltuule parrasleis aa laine `vaiksem Emm

lige <lige, liged>
1. märg; porinetee aa nii ligeks läin Phl. Vt ka mudane
2. pori; pehme maa`vaibus ligese pölidest saadik vajus põlvini mutta Rei. Vt ka lägu, muda (2), pask (2), soop, sopp2

lips2 <lipsu, `lipsu> õngelipsliini `külgĕs aa lipsud ja lipsu `otsăs aa öng Phl

lääne <lääne, läänd>, lεεne <lεεne, lεεnd> lääs; edeltuul aa `lεεne pöörn Phl. Vt ka vest2

lödev <lödva, `lötva> lõtvköis aa lödvaks jεεn Phl

löhmus <löhmuse, löhmust> pärntuul aa sene vana löhmuse maha ajan tuul on selle vana pärna maha murdnud Phl. Vt ka niine|puu

`löhnama <löhnata ~ `löhnada, `löhnab> lõhnamasee aa sandiks läin, juba `löhnăb Phl

lüdima <lüdida, lüdib>
1. lüdist vabastamama ole küll `pähkid lüdin Phl. Vt ka `räästima
2. kestast varisema, pudenemapähkes aa siis `valmis, kut ta kruba seest ise `välja lüdib Emm

lühigene <lühigese, lühigest>, lühine <lühise, lühist> lühiketegi `moole kaks puuvarrast, lühigest Emm; need olid nii lühigest need olid nii lühikesed Käi; pεεvad aa nüid juba naa lühisĕks jεεn Phl

mari|puu <|puu, |puud>, maribu <maribu, maribud> kreegipuumaribu marjad aa siniste `ploomidest ulga pisemad Emm. Vt ka kreek

`matma <matta, matab> ▪ jo nad `matvăd ta ka `siiă, keik suguselts aa `siiă matet Phl

`muljuma <`muljuda, muljub> vajutamanoa teragă muljudĭ Käi; nee aa nii kövastĭ `muljuda saan, üsna hukkă läin need on nii kõvasti muljuda saanud, et on päris riknenud Phl

`murdma <`murda, murrab>
1. katki murdma, ära murdmasarabu oksast `murtakse sarapuu oksast murtakse Emm; `murdĭs pooleks ja `pistĭs `taskŭ Phl; mere `εεrĕs aa jämed puud maha `murdĕn (murdnud) Phl
2. saaklooma tapmaaga tema pole mette `murdend Käi; läin murdn varsa εε läinud ja murdnud varsa ära Phl

mäda <mäda ~ mäja, mäda> ▪ kardld aa pohas mäjaks läin kartulid on kõik mädaks läinud Phl

`mässis sassissee aa nii `mässĭs, kis senegă `jändămă akkăb Phl. Vt ka `sassis

mönuma <mönuda, mönub> mõjumaeida `leili nenda, et mönuma akab Emm; mis so `pεεlĕ mönun aa? Phl. Vt ka möjuma

naat2 <naadi, `naati> purje õmblus, laevaplankude liitekohtpurju `ömbluse naadid peavad `vastupidavad olema Emm; puust `laevdel aa änamus `plankude `naatisi `püuti (pikuti) Emm

`naerma <`naerda, naerab>, `naarma <`naarda, naarab> ▪ pole ta `jülgun (julgenud) selle `pääle `naarda Rei; asi aa tösinĕ, pole sii `naerdă midad Phl

`needma <`needa, neab> ▪ neab ja vannub, et see herm aa Phl

nukerdama <nukerda, nukerdab> mudima, nühkima; kortsutamalaps unine, nukerdab `silmi Rei; nüid aa uus müts pohas ära nukerdut nüüd on uus müts täiesti ära kortsutatud Phl

`närtsima <`närtsida, `närtsib> ▪ `kangĕ sooja kεε aa keik ära `närtsĭn Phl

`nörkuma <`nörkuda, nörgub>
1. nõtkuma, vajumatrumm aa nii `paljŭ `nörkŭn, et vesi käib üle truup on nii palju vajunud, et vesi käib üle Phl
2. ära nõrkema`nörkŭs ära `kange pεεva kεε nõrkes ära palava päikese käes Phl

nöu2 <nöu, nöu>, nou2 <nou, nou> nõuannenüid äi jää muud nou üle Rei; ma pole tast ühigu `nouga jägu saand ma ei saanud temast ühegi nõuga jagu Rei; kis `soolĕ sösust nöu annun aa? Phl

oimes <`oime, oimest> uimahvena selja oimes aa `justkut sae ahvena seljauim on nagu saag Emm; möne kala `oimel aa ogad `otsas Emm

olema <`olla, on ~ oo ~ aa; (nad) olad; lihtm (ta) `olli> ▪ Iiumăl pole `poodi `olndgĭd Emm; see äi ole `kerge töö olnd mitte Emm; noh see oo `lihtnĕ töö Käi; neh `apneb `enne ää, kui tarvis oleks olavad nojah, läheb enneaegu hapuks Käi; vöi nahast vöö oleks olad või oleks nahast vöö (olevat) Rei; jo ta sii ennem ka käin aa küllap ta on siin ennegi käinud Phl; sai paar-kolm kuud ikkă sial ka `oldut sai paar-kolm kuud ikka seal ka oldud Phl

omaksed mitm <omakste ~ omaste, omaksid> ▪ taal aa `tervĕ vald omaksĭd täis Phl. Vt ka omad

`paaka tükki, pankasau aa sii `ümberĕ pohas `paakă kuivăn savi on siia ümber üleni panka kuivanud Phl

paar1 <paari, `paari> kahest koosnevpaar tükkĭ `ollĭ löidn, sellest pole midad saan paar tükki oli leidnud, sellest ei jätkunud millekski Phl; jo nad `varssĭ `paarĭ `lεhtvăd ju na varsti paari lähevad Phl; nee aa nat `paarĭs härjad, üksi lεhe `kuskĭlĕ Phl

paine <`paine ~ paine, painet> paindepakkpaadi lauad aa `painĕl paadilauad on paindumas Phl. Vt ka painard

`parte|poiss <|poisi, |`poissi> ulakas, huligaansee aa eige `partĕpoiss `valmĭs temast on tulnud päris huligaan Phl

pidama1 <pidada, peab ~ piab; lihtm pidi>
1. kohustatud olemata pidi ikkă vastust `anmă, mis ta tein aa (teinud on) Phl
2. kaudse kõneviisi tähendusessee pidi sεεl `nutmă Emm; siiss `lambăd pidid `karjăs ühes koos `seismă siis püsivat lambad ilusti karjas koos Käi; tal äi pea `silmi olema tal ei olevat silmi (vaskussi kohta) Phl; lennuk pole pidan veel tuln olemă lennuk ei olevat veel tulnud Phl; pidan sii Puliste karjamal olema olevat siin Puliste karjamaal Phl; siis `hambăd äi pidan valutamă siis hambad ei valutavat Phl

pihl ~ pihel <pihla, `pihla> pihelgaspihlad aa sügise ermus ilust `nähja pihlakad on sügisel hirmus ilusad näha Emm; suur pikk pihla vits `ollĕ Phl; ta `pannĭ omalĕ ikkĕ pihla `marjŭ viina `sissĕ Phl

piu|loom <|looma, |`looma> eluloompiuloom aa eluspidamise loom ja see peab ead `sorti olema Emm

plaguma <plaguda, plagub> signaliseerima (lippudega)söa`laevde mihed aa `kanged plaguma Emm

pleht <plehi, `plehti> palmik, pats`plehtis `juuksed aa kinad `vaata palmitsetud juuksed on kenad vaadata Emm


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur