[HMS] Hiiu sõnaraamat

kederus <kederu ~ kederuse, kederust> kedervars; voki värten ▪ kui ma pisigene oli, `tehti `moole vana kederust virrpai (vurrkann) Emm; kederuste pεεld peaks lönga εε `viipsima Emm

`kinkima <`kinkida, kingib> ▪ vanaema `kinkis moole kassi Emm; äi see `aită mittĕ killegĭlĕ `kinkĭdă seda ei sobi kellelegi kinkida Phl

lühigene <lühigese, lühigest>, lühine <lühise, lühist> lühike ▪ tegi `moole kaks puuvarrast, lühigest Emm; need olid nii lühigest need olid nii lühikesed Käi; pεεvad aa nüid juba naa lühisĕks jεεn Phl

`maida da-tegevusn, `maita da-tegevusn maitsta ▪ anna `moole `maita Emm; pühade `aega sai `maida Käi. Vt ka `maitsma, mekkima

mina <minu, mind>, müna <münu, mind>, ma <mu ~ mo, mind> ▪ kene `pihtă see lεheb, see on münu pruut Emm; müna ole vanatüdruk mina olen vanatüdruk Emm; ja vanaema `kinkis `moole kassi Emm; kus mina sellest pea `tεεdmă kuidas mina sellest pean teadma Phl; pole mo‿kεεst midad küsit minu käest ei küsitud midagi Phl; see `ollĭ moost vanem Phl; nad `ollĭd `moogă kohe esimĕsĕ `pεεvă rahul nad olid minuga kohe esimesel päeval rahul Phl; münul oo ka soldatĭd Phl; neid lεheb münul tarvist Phl; mis see `surnu münule teeb ja mina `surnule Phl

pisigene <pisigese, pisigest>, pisine <pisise, pisist> pisike ▪ `söune pisigene mees, pisine nina Emm; tegi moole kaks puuvarrast, pisigĕst Emm; pisised soldatĭd tuln `väljă Phl; pisisĕst pεεst juba `mängĭs ilustĭ väiksest peale juba on ta ilusti (pilli) mänginud Phl

`rohke liiga suur, laiavõitu (rõivaste kohta) ▪ see jupe aa `moole natunĕ `rohkĕ see jopp on mulle pisut lai Phl

(h)ubanduseks ajaviiteks, seltsiks ▪ ole veel ubanduseks, kus sool nii rutt on Käi; laps oo `moole suureks ubanduseks Käi

vader <vadri ~ vaderi, vaderd> ▪ tuled moole lapse `juure vaderiks Emm; vadrid läksid `öhtŭ kodu tagasĭ Phl

`(h)ärvima <`(h)ärvida, (h)ärvib> ahnitsema, endale kahmima ▪ `ärvis teise nina eest εε Emm; jäta `moole ka natust, ää siiss `keiki omale ärvi Rei; ta on selle `ammŭ omalĕ `härvĭn ta on selle ammu endale nabinud Phl

öppama <öpata, öppab> õpetama ▪ münu oma mees öppăs `moole Phl; öppăn talle sönu ja `käskin sigade `laută `minnă ja sönu lugeda õpetanud talle (nõia)sõnu ja käskinud sealauta minna ja sõnu lugeda Phl. Vt ka öpetama

`ütlema <ütelda, `ütleb> ▪ vanasti `öödi, et kurat vahedab lapsed εε vanasti öeldi, et kurat vahetab lapsed ära Emm; üks vana mees `ütlend Emm; ise `ütlest moole ise sa ütlesid mulle Käi