[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 732 artiklit, väljastan 100

(h)ablama <(h)ablada, (h)ablab>, (h)oblama <(h)oblada, (h)oblab>
1. lobisema, latramamis sa sεεl ablad Käi; ära habla sii keikse aeg Phl; seda hoblamĭst äi jöua mittĕ ära `kuuldăgĭd seda lora ei jõua küll ära kuulatagi Phl. Vt ka jäblama, `ploogama
2. õgima, ahnelt söömamis sa nenda ablad, kut `enne `teisi lεheb `söömă Emm; sii ta käis ja oblas mo liha keik `kinni Rei

`(h)aige <`(h)aige, `(h)aiged>
1. põdeja`haigĕlĕ peab `siiskĭd midad muud `söömĭst `vaatmă haigele peab siiski mingit muud toitu muretsema Phl
2. valu; valuskis `soolĕ `aigĕd tegi? Phl; jalg aa täna nii `aigĕ Phl; sees `aigĕ kõht valutab Phl

ain <aina, `aina> võrguselise ots, silmusleigedi salaja vörgu aina otsast tükk ää, et kala äi saa Rei

`aina korda (toimesaamise mõttes)vähemad `kolme pole `aină saandend vähemaga kui kolmekesi ei saanud hakkama Käi; selle asja saab `ompsĕks `aină Phl; saad sa üksi `aină? Phl

`aitama <aidata, `aitab>
1. abistamapole teised `aitand Rei; mei vöime aidată küll Phl
2. piisamajo see täna `aităb eks tänaseks aitab Phl
3. kõlbama, sobima`aitas suureks tallaks ka kõlbas suureks (saapa)tallaks ka Rei; tall `kasvas niikaua, kui `aităs `niită tall kasvas nii kaua, kui tasus pügada Phl; äi see `aită `süiă mittĕ see ei kõlba küll süüa Phl. Vt ka `kölbama, `passima (2), `sündima (2)

(h)akk1 <(h)aki, (h)akki> koonusekujuline viljavihkude kuhilas põllulrugid `pandĭ akkĭ Phl

`altus <`altuse, `altust> võrgukudumise hakatusvörgu `altuse `otsa akedi kuduma Käi

alune <aluse, alust> alune; alus, põhirotid `ollĭd pärandă alusĕ `øøntsăks ajan rotid olid põrandaaluse ära õõnestanud Phl; keik `voodĭ alust sai läbi otsit Phl; ma ole ennast εε venităn, rünna alunnii `aigĕ olen ennast ära venitanud, rinna alt on nii valus Phl; see metsa alunĕ rohi nii örnes (õrn) `niită Phl

and <anni, `andi> anne, võimevilets jütu and Käi; egaöhel pole jo laulu `andĭ Phl

`ankur2 <`ankru, `ankurd> väike puunõumeil aa `praegu `ankrud sii Phl; ölut `ankrutĕ sees Phl

aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistusnii lühise arugă inimĕsĕloom Phl
2. teadmine, selguskus sa sene arugă lεhed! mis sa selle teadmisega peale hakkad! Phl

(h)arutama <(h)aruta, (h)arutab>, (h)arudama <(h)aruta, (h)arudab> hargnema panema (nt lõnga)siis `anti vana arudet `löngaja Emm

(h)arv <(h)arva, `(h)arva>, (h)aru2 <(h)aru ~ (h)arva, (h)aru ~ `(h)arva>
1. hõrearva `süiga puu harvasüüline puu Käi; nii haru aid äi pea `loomă nii hõre tara ei hoia looma kinni Phl
2. haruldane, harva esinevnee on aru pεεvad, mis mina sεεl käi need on harvad päevad, kui mina seal käin Emm; sii väga aru, kui `ülgid saab siin on väga harva, kui hülgeid saab Emm; nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi need on nii haruldased sõnad, aga sedasi räägiti Rei

(h)arvald
1. harva, hõredalt`seemĕd `ollĭd üsna arvald ülesĕ tuln Phl
2. mõnikordta on nii arvald sii käin Phl

`arvama <arvata, `arvab> mõtlema, oletamamünu `arvamise järele Käi; mis ma selle `kohtă `oskă arvată! Phl

asti <asti, astit>, `aste <`aste ~ `astje, `asted> astja, puunõusooled `aedi täis ja siis `aste sooled täideti ja siis pandi astjasse (vorstitegemisel) Emm; `tehtud sügise `valmis, `pantud `aste `sisse Käi; kala astid olid Käi

`(h)aukuma <`(h)aukuda, (h)augub>, `oukuma <`oukuda, augub>
1. peamiselt koera kohtaäi tεε, mis see `ollĭ, koerad `haukust öö läbi Phl
2. tõrelema, lõõpimaaugub ta kallal ala`löpmătă Phl

`ehted mitm <`ehtede, `ehtid> ebemed (enamasti tekstiilijäätmed, nt voodikoti või padja täiteks)`kanga `ehted, mis maha kukkuvad (kudumisel) Phl. Vrd `ehte|kott

`ehtima <`ehtida, ehib> kaduma, lõppema, kinni jäämama `kohkusi nii `kangest, et piim `ehtis `röndust ää ma kohkusin nii kangesti, et piim lõppes rindadest Käi

`(h)eided mitm <mitm os `(h)eidid> peenikesed villa- või linakiudmisa kedrad, `heidĕd said `otsă Phl

eige, ege õige, päris, küllseeon ege münu nuga see on küll minu nuga Phl; kott `ollĭ eige täis kott oli päris täis (raha) Phl

(h)ein|saks <|saksa, |`saksa> võhumõõk

`(h)eiste <`(h)eiste, `(h)eisted>, `eister <`eistri, `eisterd> veeruum paadi põhja peal

`(h)eitlema <(h)eidelda, `(h)eitleb>
1. jõudu katsuma, maadlemapopsid `eitlest elupεεvad `vaesusega Emm
2. virvendama, küütlemataevas `eitleb `kangest, punase viiruleine Käi
3. muutlik olema (ilma kohta)ilm `eitleb, tεε kas tuleb `vihma Emm

`(h)elkuma <`(h)elkuda, (h)elgub> kajama, kõlama`karjuvăd naa et keik kohad `elkŭvăd Phl

(h)ellik <(h)elligu, (h)elligud> õrn, habras, tundlikuued püksid on `öörund kintsu pääld ermus elliguks uued püksid on hõõrunud kintsu pealt hirmus hellaks Rei; püupesad nii helligŭd peopesad on nii hellad Phl

ema|puu <|puu, |puud> paadi või laeva kiilpaadi emapuu – kiilupuu Käi. Vt ka ema (2)

(h)ers <(h)erre, (h)ert>, (h)örs <(h)örre, (h)ört> aiaroigas; õrs, latt, ritvviiskümend ert Emm; nee örred ja `teibad Emm; kurendŭsaid `ollĭ `hertĕst `tehtŭt Phl. Vt ka pile, piste (2), sudi

igade igasugu, kõiksuguigadĕ `seltsĭ `söömĭst ja `joomĭst `ollĭ nii `herpsăstĭ igasugust sööki ja jooki oli nii hirmsasti (palju) Phl; see on nüid igade pidi parem Phl; küll nad tegevăd igadĕ `moodĭ vigurĭd Phl

igavene <igavese, igavest>
1. alaline, lõpmatumis sii maa pεεl igavĕnĕ aa? Phl; see on taal see igavĕnĕ jöru see on tema alaline joru Phl
2. tohutu (rõhutamiseks)rebase saba on igavene tore Käi

iiling <iilinga, iilingad>, iling <ilingi ~ ilinga ~ ilingu, ilingid ~ ilingad ~ ilingud>, (h)illing <(h)illinge ~ (h)illingu, (h)illinged ~ (h)illingud> iil, tuule- või sajuhoognii `kanged tuule ilingid käivad Emm; saju iilingud ehk saju pagid käivad Phl; suur tuule hilling käis üle Phl

(h)iiu|`ranti teatud õmblusega (jalats)iiu`rantĭ kiŋŋad, nee käisid ikka kouem veel kui tikkudega tehet kiŋŋad Rei

(h)ila2 <(h)ila, (h)ila> võrgu ankrukivi

ilma|söda <|söja ~ |söa, |söda> maailmasõdaesimese ilmasöa `aegu Emm

`imbuma <`imbuda, `imbub> välja või sisse tungima, immitsemaaga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja aga vereplekid immitsevad ikka sealt (põranda)laua seest välja Emm

`(h)inktus <`(h)inktuse, `(h)inktust> hingetõmmejöi kruusi ühe `inktusega tühjaks Käi

`(h)irri pidama <pidada, peab ~ piab> (parastavalt) kõrvalt vaatama, muigamapole ta midad `ütlĕn, pidan ainuld `irrĭ ei ta öelnud midagi, muianud ainult Phl

`(h)iugema <`(h)iugeda, `(h)iugeb> lauguma, katkema (peamiselt lõnga kohta)see löng äi kinida `sölmidagid, `iugeb ää see lõng ei kannata sõlmidagi, katkeb ära Rei; `hiugen löng, `hiugeb viimaks εε, lεheb `katke katkenud lõng, katkeb viimaks ära, läheb katki Phl

(h)iuk <(h)iuga ~ (h)iugi ~ iugu, `(h)iuka ~ `(h)iuki ~ `iuku> soga, kõnts, limatuhlikeedu vesi läind nii paksuks kut iuk Emm; möni külm keedet `kardul trambidi laua tüki pääl iugiks Rei

jada <jaa, jada>, jäda <jäa ~ jää, jäda>
1. jada (õnge- või võrgurida)lasimi jää `sisse lasime (võrgu)jada sisse Emm
2. peenarsiis on veel `kaapsa ja `leike jäda siis on veel kapsa- ja kaalikapeenrad Emm; `leikĕ jäad kaalikapeenrad Rei; üks jada `kaapsted Phl. Vt ka peenar (1)

jah mööndussõna; rõhutav sõnajah on tösine asi, neh on poolik, jah on täielik Emm; see kaupmes, see oln rikas kaupmes jah Phl. Vt ka neh

jalg <jala, `jalga>, jälg2 <jäla, `jälga>
1. jäsetagumiste `jälgade `pealĕ Emm; `jalkte juurest siit läbi Emm; sedavisi olen `jälgu puhastand Käi; äi see jälg pole `aige suuremad ei, see jalg ei valuta eriti Rei; tekk oli vähe `jalge peal Rei; `trampis `jalgegă Rei; kukkus jala pεεld maha kukkus äkitselt maha Rei; uued `saapăd `jalgăs Phl
2. pikkusmõõtüks jalg – kaksteist `tolli Phl

jalutu <jalutuma, jalutumad>, jälutu <jälutuma, jälutumad> kehva liikumisega, kõndimisvõimetuüsna jalutŭmăks jεεn, `saagĭd ise ülesĕ Phl

joosedama <jooseta, joosedab>
1. joosta (või käia) laskmajoosedas `poissi naat sant `vaata pani poisi jooksma, nii et paha vaadata Emm
2. jahvatama (veskil)käis `Kärdĕl joosedămăs käis Kärdlas veskil Rei

`jootu <`jootuma ~ `jootu, jootumad ~ jootud> jõuetu, abituüks noorusĕst `jootŭ, teina vanusĕst `vεεtĭ üks noorusest jõuetu, teine vanadusest väeti Phl. Vt ka jöuetu, ramb, varatu

`joudlik <`joudligu, `joudlikku> nobe; jõuline`joudlik mees Rei

`jourama <jourata, `jourab> jõurama, jõrisemaüks `jourab natust `aega, jεεb magama, teina `jourab öö `otsa umiguni Emm

jumin <jumina, juminad>, jümin <jümina, jüminad> kõmin, mürinvεhe jumina `kuulsi läbi une väikest kõminat kuulsin läbi une Emm; suurestüki jümin tuli ikka lisemale Rei

jupi|`meeter <|`meetri, |`meeterd> ruumimeeter (lõhkumata) küttepuidpole tal `talvĕks puid ka, üks jupi`meetĕr on `rεεstă all tal ei ole talveks puidki, üks ruumimeeter lõhkumata pakke on räästa all Phl. Vt ka tihu

`juplik <`jupliku ~ `jupligu, `juplikku> tüklik, ebaühtlane (nt lõng)`juplik ja `pinklik löng, tükkisi täis Emm. Vt ka `jumplik

jäku <jäku, jäkud> pealisrõivasjäku rönnad olid `lahti jaki rinnaesine oli lahti Emm; jäkud `ollĭd jäme ja paksu `riidest Phl. Vt ka jakk

jäss <jässi, `jässi> kidur, väike (olend või ese)nee jässid aa nii kehvaks jεεn (kartulikribulate kohta) Phl; äi söust öunajässid `aită `süiă `ühtĭd Phl; männajässid sεεl liiva`rüngăs männinässid seal liivarinnakul Phl. Vt ka jöss

jögi <jöö ~ jøø, jöge> jõginad kukkustkid jöge nad kukkusidki jõkke Rei; jøøst peaks sülla üle tegemă jõest peaks silla üle tegema Phl

`jöhker <`jöhkre, `jöhkerd> jõhkernii `jöhkerd pole veel ennem näin Phl

jöhkerdama <jöhkerda, jöhkerdab> jõhkrutsemaoma `kangust pruugid, mes sa jöhkerdad Käi; kui ta sedamdĕ `teistĕ inimĕstĕ `lastĕgă jöhkerdăb Phl

jöhv <jöhvi, `jöhvi> jõhvobussaba jöhvist saab keiksugusĭd `asjŭ Phl

jöhvik <jöhvigu, jöhvigud> jõhvikas`Mεεvlĭ rabas aa `keiksĕ suuremăd jöhvigŭd Phl; nad käist veel esimĕsĕ külmagă jöhvigŭl Phl

jölgutama <jölguta, jölgutab>, jölgudama <jölguta, jölgudab>
1. hulkuma, jõlkumamisa jölgutad, et sa tööd äi tee Phl. Vt ka kinderdama
2. kõlgutamajölgudab aga `pääle oma `ända liputab muudkui oma saba (koera kohta) Rei

jölk <jölgi, `jölki>
1. lühike, pisikejölk paat Rei
2. lühike ja jäme ese või olevussita jölk sitajunn Käi; puu jölk puutomp Rei

jönk <jöngi, `jönki> jõnks, käänakselle jöngi tagand paistab selle käänaku tagant on näha Phl. Vt ka kään, köverdus, pöör2, vönk

jöss <jössi, `jössi> pisike ja jässakas (ese või olend)üks pisigene poisi jöss on kavalam kui `kaapsa uss Rei. Vt ka jäss

jöud <jöu, `jöudu>, joud <jou, `joudu> jõudsiiss obusel on `jöudu tagasi lükata Emm; tegin ise oma `jouga juba ää senn töö tegin ise oma jõuga selle töö juba ära Käi; jo see sool üle jöu ka käib Phl; akkăst aga `jällĕ `jöudŭ `katsŭmă Phl; tere, `jöudŭ! – jöud hεε (tervitus töötegijale ja vastus) Phl

`jöudma <`jöuda, jöuab ~ jövab ~ jöövab>, `joudma <`jouda, jouab ~ jovab> jõudmakis `rohkem `joudis ja `rohkem `tahtis Emm; sa jövad `sennĕ küll sa jõuad sinna küll Phl

`jöudus <`jöutsa, `jöudust>, `joudus <`joutsa, `joudust> jõudus, hästi edenevsee on ise `εεstĭ `jöudŭs töö `nendĕl see on siiski päris nobedasti edenev töö neil Phl

jöuetu <jöuetuma, jöuetumad>, jouetu <jouetuma, jouetumad> jõuetuta on üks nörk ja jouetu Emm; vana on viimasĕ ajal kehvaks, üsna jöuetŭmăks jεεn Phl. Vt ka `jootu, ramb, varatu

`jöulu|kuu <|kuu, |kuud>, `joulu|kuu <|kuu, |kuud> jõulukuu, detsember

`jöulu|`laupa <|`laupa, |`laupad>, `jöulu|`laube <|`laube, |`laubed> jõululaupäevnii rumalăd inimeist, et viisid lapsed `jöulŭ`laupă `öössĭ kabelĭ `mεεle Käi; `joulu`lauba `toodi pöhud tuppa Rei; `jöulu`laube `öhtŭ pidi seapεε ikkă laua pεεl olem Phl; `joulu`laupa `öhta `viidi lapsed tüha kabelisse `tontide käde Phl

`jöulu|puu <|puu, |puud> jõulupuuEesti ajal `peetĭ küll `koolĭs `jöulŭpuud Phl

`jööper <`jööpri, `jööperd> jõhker, jõhkardsina `jööper, oja meidest `kougemale! sina, jõhkard, hoia meist eemale! Rei; se va `jööper mees Rei

`jöörama <jöörata, `jöörab>
1. rüselema; jõurama`jöörăvăd nat joond inimest Phl; `jöörast sεεl öö läbi Phl
2. lengerdama (laeva kohta)ketid `panta ristati `ahtrist `välja, siis laev äi saa tuulese ilmaga `külgipidi `jöörama akata (kai ääres) Emm

jürtsutama <jürtsuta, jürtsutab>, jürtsudama <jürtsuta, jürtsudab>
1. mürtsutamasee jürtsudas, nii et kövad pougud olid see mürtsutas, nii et olid kõvad paugud Emm
2. põrutama, raputamaoutu jürtsudas tee pεεl `erpsesti auto rappus teel hirmsasti Emm

jütt1 <jütu, jüttu> jutt, kõnetaal oli ega `öhtu ika midagĭd jüttu Emm; kinel oli vilets jütu and, see oli `kimpus ka kellel oli kehv kõneand, see jäi kimpu kah Käi; kaks naist aand jüttŭ Käi

kaela|kott <|koti, |kotti> kaelas või üle õla kantav kottpäheste jäuks `vöödakse kaelakott `seltsi pähklite jaoks võetakse kaelkott kaasa Rei

kalas <kalase, kalast> võrgukudumisel kasutatav puuliisttakispust `tehta vörgu kalasid kuslapuust tehakse kalaseid Rei

`kange <`kange, `kanged>
1. jäik, tuimkεεd aa külma kεε `kangĕks jεεn käed on külma käes kangeks jäänud Phl
2. kangekaelne, jonnakassa äi tohi nii `kange `olla Rei
3. jõuline, äge`kange `töstmisest saab seda viga ägedast tõstmisest tekib see tervisehäda Käi; nii `kangĕ tuulegäi maksa `väljă `minnă nii tugeva tuulega ei maksa merele minna Phl; `kangĕ nälg vetab silma nägemĭsĕ ära Phl; nii `kangĕd `tahtmĭst pole killegĭ teisel Phl
4. tubli, hakkajanii `kangĭd `naisĭ löiab harvă nii tublisid naisi leiab harva Phl

kapp <kapa, kappa> puunõukapaga vett kaala vahele Emm; ölle kapp Phl. Vt ka kibu, käsik

kapsa <kapsa, kapsad>, kaps <kapsi, `kapsi>, köpsa <köpsa, köpsad> kõbus, käbeta on üsna köpsa veel, lεheb na `kapsides, et katsu et järel jövad Käi; see veel kapsa inimene Rei; veel nii kaps inimeine, käib külas tööl Phl

kare1 <`karge ~ kare, kared ~ karet>
1. sööt, harimata põllumaaneid maid pole `küntutkid, jεεvad `kargĕ Rei; pöld `ollĭ `kargĕ jεεn Phl
2. muru, rohumaakäi sa sεεl kare εεre pεεl, jo ma plardi sii pasa sees kõnni sina seal muru ääre peal, eks ma plartsin siin pori sees (noormees neiule) Phl

`kargama <karata, `kargab>
1. hüppama, karglemaja läin keik karatĕs `metsă Phl
2. põgenema, pagemasiiss `ollĭ söavεεst εε `kargăn siis oli sõjaväest põgenenud Phl

kasu1 <kasvu, `kasvu> võrse, kasv (puul)`noorĭ männa `kasvŭsĭ keededĭ Phl

kasvandus <kasvanduse, kasvandust>, kasvand <kasvandi, kasvandid> kuuse- või männikasvkuuse kasvandust, vεhegest punast otsad kuusekasvud, väiksed punased otsad Käi

katkestama <katkesta, katkestab> (jõudu) pingutama, pingutamisega liiga tegemakatkestas ennast kivi`töstmaga εε tegi endale kivitõstmisega liiga Emm

kaunis1, kounis1 üsna, võrdlemisisee kounis ilus riie see on üsna ilus riie Rei

kedra|kont <|kondi, |konti> põlvekederlöi kedrakondi nii kövastĭ εε Phl

kedrus <kedruse, kedrust>
1. ketramine, ketrustöö`laubε `öhtŭ kεε, kedrusĕl löpp pεεl Phl
2. kedratud lõngsee kedrus on nii ilus tuln Phl

kee <kee, keed> (köie, lõnga) keeresee on `mütmĕst keest kokkŭ keerutŭt see on mitmest keermest kokku keerutatud Phl

kena <kena, kena>, kina <kina, kina>
1. iluson üks ilus, kina saar (laulurida) Käi
2. sõbralik, vastutulelikta `ollĭ küll üks kena mees Phl

kere <kere, kered>
1. inimese või looma kehasöö nii `paljŭ, kui keres käib söö nii palju, kui jaksad Phl; vidas kere maha ja jähi kohe magamă heitis pikali ja uinus kohe Phl; mine küsi, kus nad `pannĭd sene vana kere Phl
2. eseme või seadme peamine osapaadi kere `ollĭ nat søøla pöhi paadikere oli nagu sõelapõhi (lasi vett sisse) Phl

keretama <kereta, keretab>, keredama <kereta, keredab>
1. õgimaküll üks mees vois aga `süia kereta, et sant `vaata Emm
2. logelema, lesimapoiss keretas `pεεvade `koupa maas, teind töötegust `väljagid Emm

`kerge <`kerge, `kerged>
1. väikesekaalulinenii `kerged `koormăd poleks maksn kaalu `pεεlĕ mittĕ ajadăgĭd Phl
2. hõlpus`kerge teha ja odav `pruukida Emm; sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde sedaviisi sai hõlpsasti söönuks Emm

kergitama <kergita, kergitab>, kergidama <kergita, kergidab>
1. (pisut) tõstmakergită ennast natunĕ, et ma oma mütsi kättĕ saa Phl
2. kaarutamakui väga paks ein oli, siis sai kergidăt Käi

kergu|(h)ärra <|(h)ärra, |(h)ärrad> kirikuõpetajakerguärra pole `paarĭ pannund Käi

kess <kessi, `kessi> võrkkotttule `aita `einu `kessi `panna Rei. Vt ka `kessel

`kessel <`kesle, `kesseld> heinakess, võrkkotthobuse jägu `heinu `kesle sees Phl. Vt ka kess

kibu <kibu, kibu> väike kapp (puunõu)pisine kibu, mikega viseda souna kividele väike kapp, millega leili visatakse Emm; piim kibu `sisse Rei. Vt ka kapp, käsik

kida2 <kia, kida> kalalõpusrapid `vöödaks `välja, kiad jεεvad `sisse rapped võetakse välja, lõpused jäävad sisse Käi

kidev <kideva, kidevad> kidur, põdurkidevad `moodi inimene põdura olekuga inimene Rei. Vt ka `vialene

kidi <kidi, kidi> kõdimöni inimene kardab `erpsesti (hirmsasti) kidi Emm

kidistama <kidista, kidistab> kõditamatohi mitte sedasi kidista Rei

`kiljum <`kiljumi, `kiljumid> lõhik`kiljumitega jäkk lõhikutega jakk Rei


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur