[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

ajama tegusõna <ajama, ajada, ajab>
1. kedagi või midagi ühest kohast teise liigutama või liikuma sundima
■ kuhu Ema ajas lapsed õue. Ta ajas auto garaaži.

ajavahemik nimisõna <aja+vahem`ik, aja+vahemiku, aja+vahem`ikku, aja+vahem`ikku; mitmus aja+vahemikud, aja+vahemike, aja+vahem`ikke>
aeg, mis kestab näiteks mingist kindlast päevast või aastast mingi teise kindla päevani või aastani
Pood on suletud ajavahemikul/ajavahemikus 23. detsembrist 1. jaanuarini.

asendama tegusõna <asendama, asendada, asendab, asendatud>
1. millegi asemel mingit teist asja kasutama hakkama
■ millega Vanad masinad asendati uutega.

auto nimisõna <auto, auto, autot; mitmus autod, autode, autosid>
mootoriga sõiduk, millel on rattad all ja millega inimesed saavad liikuda ühest kohast teise
Istusime autosse.
● autot juhtima Kes juhtis õnnetuse hetkel autot?
● autoga sõitma Ta sõidab iga päev autoga tööle.
saab moodustada: sõiduauto, veoauto; autojuht, autoteenindus

intervjuu nimisõna <intervj`uu, intervj`uu, intervj`uud; mitmus intervj`uud, intervj`uude, intervj`uusid>
vestlus, kus üks inimene vastab teise inimese küsimustele (tavaliselt televisiooni, ajalehe või raadio jaoks)
Peaministri intervjuu ilmub homses ajalehes.
Lugesin intervjuud etenduse lavastajaga.
● intervjuud andma Muuseumi direktor andis raadiole intervjuu.

jagama tegusõna <jagama, jagada, jagab, jagatud>
1. osadeks tegema sama mis jaotama
■ milleks Jagasin õuna neljaks osaks. Raamat on jagatud peatükkideks.
■ millesse Õpetaja jagas õpilased kahte rühma.

jalgpall nimisõna <j`alg+p`al'l, j`alg+palli, j`alg+p`alli; mitmus j`alg+pallid, j`alg+p`allide, j`alg+p`al'le>
1. (ainsuses) sportlik mäng, kus üks võistkond püüab palli jalaga teise võistkonna väravasse lüüa
● jalgpalli mängima Poisid mängivad staadionil jalgpalli.

jäähoki nimisõna <j`ää+hoki, j`ää+hoki, j`ää+hokit>
sportlik mäng uiskudel, kus üks võistkond püüab jää peal väikest kummist eset teise võistkonna väravasse lüüa
● jäähokit mängima Käin kaks korda nädalas jäähokit mängimas.

ka määrsõna <ka>
1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.

kaasas kandma tegusõna <kaasas k`andma, kaasas k`anda, kannab kaasas>
mingit asja enda juures hoidma ja sellega ühest kohast teise liikuma
Ma ei kanna kunagi sularaha kaasas.
Kannan oma arvutit alati kaasas.

kaastunne nimisõna <k`aas+tunne, k`aas+t`unde, k`aas+tunnet>
kellegi teise halva olukorra või mure pärast kurbuse tundmine
■ kelle vastu Tal pole teiste vastu kaastunnet.
● kellele kaastunnet avaldama Avaldan sulle kaastunnet ema surma puhul!
● kelles kaastunnet äratama Haige poiss äratas minus kaastunnet.

kandma tegusõna <k`andma, k`anda, kannab, k`antud; k`an'dis, k`andnud>
1. üles tõstma ja edasi, teise kohta viima
Mees kandis kohvrid autost tuppa.
Kes kannab olümpiamängude avamisel Eesti lippu?

kate nimisõna <kate, k`atte, katet; mitmus k`atted, katete, k`atteid>
1. mingi ese, materjal või aine, mis on teise asja peal, näiteks selle kaitseks
Diivanil on nahast kate.

kihla vedama tegusõna <k`ihla vedama, k`ihla vedada, v`eab k`ihla>
1. sõlmima kokkulepet, et inimene, kelle väide osutub valeks, peab teise jaoks midagi tegema või talle midagi andma
■ kellega Vedasin sõbraga kihla, et mina jooksen kiiremini.
■ mille peale Mehed vedasid raha peale kihla.

kleepima tegusõna <kl`eepima, kl`eepida, kleebib, kleebitud>
kui sa midagi kuhugi kleebid, siis sa paned selle asja teise asja külge kinni, näiteks liimi abil
■ millele / mille peale Kleepisin ümbrikule / ümbriku peale kaks marki.

kokkupõrge nimisõna <k`okku+põrge, k`okku+p`õrke, k`okku+põrget; mitmus k`okku+p`õrked, k`okku+põrgete, k`okku+p`õrkeid>
1. olukord, kus mingi liikuv objekt läheb hooga mingi teise liikuva objekti vastu; avarii
Autode kokkupõrkes sai vigastada kolm inimest.
Kokkupõrke tagajärjel purunes bussi aken.

korvpall nimisõna <k`orv+p`al'l, k`orv+palli, k`orv+p`alli; mitmus k`orv+pallid, k`orv+p`allide, k`orv+p`al'le>
1. (ainsuses) sportlik mäng, kus üks võistkond püüab palli teise võistkonna korvi visata
● korvpalli mängima Poisid mängivad korvpalli.

kui1 sidesõna <k`ui>
1. võrdlustes: kasutatakse siis, kui kaks asja on millegi poolest samasugused sama mis nagu
Mees oli tugev kui karu.
Ta on sama vana kui mina.

kulgema tegusõna <k`ulgema, k`ulgeda, k`ulgeb>
1. kui miski mingil viisil kulgeb, siis see toimub, areneb
■ kuidas Reis kulges edukalt.

kurss nimisõna <k`urss, kursi, k`urssi, k`urssi; mitmus kursid, k`ursside, k`ursse>
1. laeva või lennuki liikumise suund
Lennuk võttis kursi läände.
Laev kaldus kursist kõrvale.

külg nimisõna <k`ül'g, külje, k`ül'ge, k`ül'ge; mitmus küljed, k`ül'gede, k`ül'gi>
1. inimese või looma keha vasak või parem pool; eseme või sõiduki vastav osa või pind
Külge lõi valu.
Auto libises külg ees tee teise serva.
● parem külg, vasak külg

lahutama tegusõna <lahutama, lahutada, lahutab, lahutatud>
1. lahku viima, üksteisest eraldama
■ kellest-millest Last ei tohi vanematest lahutada. Euroopat lahutab Aafrikast Vahemeri.

lai omadussõna <l`ai, laia, l`aia; mitmus laiad, l`aiade, l`aiu; võrdlus: laiem, kõige laiem>
1. selline, mille ühest küljest teise küljeni on pikk vahemaa vastand kitsas
Mulle meeldib magada laias voodis.
Sportlasel on laiad õlad.

liigutama tegusõna <liigutama, liigutada, liigutab, liigutatud>
kehaosa või keha asendit muutma; (teise kohta) liikuma panema
Seisa paigal, ära liiguta!
Hobune liigutas kõrvu.
Ma ei jaksa nii rasket kivi liigutada.
võrdle liikuma

liikuma tegusõna <l`iikuma, l`iikuda, liigub>
1. ühest kohast teise minema; käima
Rong hakkas liikuma.
Hilja õhtul liikus tänaval veel inimesi.
■ kuhu Liikusime Tallinna poole.

liitma tegusõna <l`iitma, l`iita, liidab, liidetud; l`iitis, l`iitnud>
1. ühendama, osadest kokku panema
■ milleks Kaks ministeeriumi otsustati liita üheks.
■ millega Väike kool liideti suuremaga.
võrdle liituma

läbimõõt nimisõna <läbi+m`õõt, läbi+mõõdu, läbi+m`õõtu>
sirge joon ringi või muu ümmarguse objekti ühelt küljelt teise küljeni, mis läbib selle keskmist punkti
Ratta läbimõõt on 70 cm.

meil nimisõna <m`eil, meili, m`eili; mitmus meilid, m`eilide, m`eile>
1. (ainsuses) süsteem, mille abil saab saata elektroonilisi kirju ühest arvutist teise
Nad suhtlevad meili teel.
Vastata saab nii meili kui ka telefoni teel.

mujale määrsõna <mujale>
teise, muusse kohta
Lähme kuhugi mujale sööma.
Kui tööd ei ole, tuleb kolida mujale.
võrdle mujal, mujalt

muna nimisõna <muna, muna, muna; mitmus munad, munade, mune>
1. ümmargune asi, mille sees kasvab väike lind või madu
Tibu tuli munast välja.

murdma tegusõna <m`urdma, m`urda, murrab, m`urtud; m`urdis, m`urdnud>
1. midagi pooleks, katki või tükkideks tegema
Tugev tuul murdis puid.
Murdsin šokolaadi tükkideks.
Ta kukkus ja murdis käeluu.
võrdle murduma

mõrv nimisõna <m`õrv, mõrva, m`õrva; mitmus mõrvad, m`õrvade, m`õrvu>
teise inimese teadlik ja kavatsetud tapmine
Ta sattus pealt nägema hirmsat mõrva.
● mõrva sooritama, mõrva toime panema Mees oli sooritanud mitu mõrva.
● keda mõrvas kahtlustama, mõrvas süüdistama

mälupulk nimisõna <mälu+p`ulk, mälu+pulga, mälu+p`ulka; mitmus mälu+pulgad, mälu+p`ulkade, mälu+p`ulki>
väike seade, mis võimaldab kanda andmeid ühest arvutist teise
Salvestasin faili mälupulgale.

olema tegusõna <olema, `olla, `on, `oldud; oli, olnud, ollakse; pole = ei ole, polnud = ei olnud>
1. sõna, mida kasutatakse, et kedagi või midagi iseloomustada, kirjeldada
Minu nimi on Paul.
Ma olen 33 aastat vana.
Film oli hea.
Ta on nii õnnelik.
Kõik on korras.
Mul on külm.

ots nimisõna <`ots, otsa, `otsa; mitmus otsad, `otste = `otsade, `otsi>
millegi tipus, külgedel, alguses või lõpus, ees või taga, üleval või all olev osa
Pliiatsi ots on nüri.
Haarasime diivani otstest kinni ja tõstsime selle teise tuppa.
Keera järgmise tänava otsast paremale.
● otsast lõpuni (= täielikult) Ma lugesin raamatu otsast lõpuni läbi.
● otsast peale (= algusest alates) Ta jutustas kogu loo otsast peale.

partner nimisõna <p`artner, p`artneri, p`artnerit; mitmus p`artnerid, p`artnerite, p`artnereid>
1. inimene, kellega sa midagi koos teed, näiteks tantsid või mängid mingit mängu
Mulle meeldib tennist mängida, aga mul pole kindlat partnerit.
Ta jäi üheks tantsuks partnerita.

pass nimisõna <p`as's, passi, p`assi; mitmus passid, p`asside, p`as'se>
mitme lehega dokument, kus on inimese foto ja andmed ning millega saab teise riiki sõita
Pass peab kehtima vähemalt 6 kuud peale reisi.
Eesti kodaniku pass antakse välja 5 aastaks.

pikk omadussõna <p`ikk, pika, p`ikka; mitmus pikad, p`ikkade, p`ikki; võrdlus: pikem, kõige pikem = pikim>
1. selline, mille ühest otsast teise otsani on suur vahemaa vastand lühike
Katrin on pikka kasvu.
Panin jalga pikad püksid.
Koduni on veel pikk tee.
Poes oli pikk järjekord.
● pikad juuksed, pikad ripsmed, pikad küüned
● pikk nimekiri, pikk loetelu (= mahult suur)

planeet nimisõna <plan`eet, planeedi, plan`eeti; mitmus planeedid, plan`eetide, plan`eete>
suur ümmargune objekt kosmoses, mis liigub ümber Päikese või mõne teise tähe
Maa, Marss ja Veenus on planeedid.
Kas teistel planeetidel on elu?

risti määrsõna <r`is'ti>
+ kuju moodi, otse millestki üle; millegi ühest nurgast teise nurka
Üks joon on teisega risti.
Apteek asub siit risti üle tee.
Läksime risti üle platsi.

samm nimisõna <s`amm, sammu, s`ammu; mitmus sammud, s`ammude, s`amme>
1. liigutus, kus sa paned ühe jala teise ette, et kuhugi kõndida, astuda
Astu kaks sammu edasi.
Laps tegi täna oma esimesed sammud.

segi määrsõna <segi>
näitab olukorda, kus miski ei ole korras sama mis segamini
Miks tuba nii segi on?
Te vist ajate mind ühe teise inimesega segi (= peate mind kellekski teiseks)!

suhteline omadussõna <s`uhteline, s`uhtelise, s`uhtelist; mitmus s`uhtelised, s`uhteliste, s`uhtelisi>
selline, mis avaldub ainult seoses mõne teise nähtuse või objektiga, sõltuv
Kõik on suhteline.
Vabadus on suhteline mõiste.

sõiduk nimisõna <sõiduk, sõiduki, sõidukit; mitmus sõidukid, sõidukite, sõidukeid>
vahend, millega saab viia inimesi või asju ühest kohast teise, näiteks auto või buss
Kes on selle sõiduki omanik?

teekond nimisõna <t`eek`ond, t`eekonna, t`eek`onda; mitmus t`eekonnad, t`eek`ondade, t`eek`ondi>
reis ühest kohast teise
Teekond kulgeb läbi mägede.
Homme alustame teekonda Lõuna-Eestisse.
Laev jätkas oma teekonda.

teine2 arvsõna <teine, teise, t`eist, t`eise; mitmus teised, teiste, t`eisi>
mingis järjekorras 2. kohal
Elan teisel korrusel.
Ostsin piletid teise ritta.
Saime võistlusel teise koha.

teisalt määrsõna <teisalt>
toob esile teise asjaolu: teiselt poolt
Bussiga minna on odavam, teisalt jõuab autoga kiiremini kohale.

teiseks määrsõna <teiseks>
teise asjana
Esiteks oli etendus igav ja teiseks ka väga pikk.

toimetama tegusõna <toimetama, toimetada, toimetab, toimetatud>
1. ühest kohast teise viima või tooma (tavaliselt mingi sõidukiga)
Kaup toimetatakse tellijale ühe nädalaga.
■ kuhu Kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Kurjategija toimetati politseisse.

toru nimisõna <toru, toru, toru; mitmus torud, torude, torusid>
pikk metallist või plastist vahend, mille kaudu liigub vedelik või gaas ühest kohast teise
Vannitoa torud on umbes (= vesi ei lähe alla).
Toru laseb vett läbi (= on katki).
● jäme toru, peenike toru; sirge toru, kõver toru