[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

abi nimisõna <abi, abi, abi; mitmus abid, abide, abisid>
1. (ainsuses) millegi kasuliku tegemine, et kellegi tööd või olukorda kergemaks teha; see, mis aitab
Sõbra abiga sain töö valmis.
● kiire abi; rahaline abi, materiaalne abi, majanduslik abi
● abi vajama Ta vajab matemaatikas abi.
● kellelt / kelle käest abi paluma, abi saama, abi otsima Naine palus politseilt abi.
● kellele abi pakkuma, abi andma
saab moodustada: esmaabi

alati määrsõna <alati>
1. iga kord
Ta jõuab alati esimesena tööle.
Käime alati enne kino kohvikus.

andma tegusõna <`andma, `anda, annab, `antud; `an'dis, `andnud>
1. kellelegi midagi kätte panema
Palun anna mulle pastakas.
Anna mulle käsi.

appi määrsõna <`appi>
kellelegi töös, tegevuses või ohu korral abiks
● appi minema, appi tulema Tule mulle appi diivanit tõstma!
● appi kutsuma, appi karjuma, appi hüüdma Keegi hüüab appi.
✍Appi! (= kasuta siis, kui on ohtlik olukord ja kiiresti abi vaja)_

armas omadussõna <armas, `armsa, armast = `armsat; mitmus `armsad, `armsate, `armsaid; võrdlus: `armsam, kõige `armsam = `armsaim>
1. armastatud, kallis
Armsad sõbrad!
Ta on mulle väga armsaks saanud.
Oma lapsed on kõige armsamad.

aus omadussõna <`aus, `ausa, `ausat; mitmus `ausad, `ausate, `ausaid; võrdlus: `ausam, kõige `ausam = `ausaim>
1. kui inimene on aus, siis ta räägib tõtt ja ei peta
Ta on väga aus inimene.
Kui aus olla, siis mulle see kleit ei meeldi.

ausalt \⇐ aus\ määrsõna <`ausalt>

Räägi mulle kõik ausalt ära.

avaldama tegusõna <avaldama, avaldada, avaldab, avaldatud>
1. sõnadega midagi väljendama
■ mida Direktor avaldas lootust, et töö saab õigel ajal valmis.
● arvamust avaldama, seisukohta avaldama, kaastunnet avaldama

avalik omadussõna <aval`ik, avaliku, aval`ikku, aval`ikku; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke>
1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.

eksima tegusõna <`eksima, `eksida, eksib, eksitud>
1. mingit viga tegema, midagi valesti tegema või hindama
■ millega Te eksisite telefoninumbriga.
■ mille vastu Sportlane eksis reeglite vastu.

eriti määrsõna <eriti>
1. suurel määral, väga
Lapse jaoks on mäng eriti tähtis.
See film mulle eriti ei meeldinud.

et sidesõna <et>
alustab lauses osa, mis täpsustab, kirjeldab midagi või toob esile mingi tegevuse eesmärgi, tagajärje või otstarbe
Ma tean, et sul on õigus.
Nägin palju vaeva, et ülikooli sisse saada.
Ta on veel liiga noor, et tööl käia.
● sellepärast et, sest et (= sest, kuna) Ma tulin sealt ära, sest et seltskond ei meeldinud mulle.
● selleks et (= osutab eesmärgile) Selleks et õnnelik olla, peab iseendaga rahul olema.
● nii et (= seetõttu) Kassa on veel suletud, nii et tuleb oodata.
●
（從句引導連詞）

hommikuti määrsõna <hommikuti>
hommikutel
Mulle meeldib hommikuti kaua magada.

huvi nimisõna <huvi, huvi, huvi; mitmus huvid, huvide, huve = huvisid>
1. tunne, et sa tahad millestki rohkem teada saada
■ mille vastu Tunnen huvi muusika vastu.
● suur huvi, vähene huvi
● huvi pakkuma, huvi tekitama, huvi äratama; huvi kaotama See film ei paku mulle huvi. Ettekanne äratas kuulajates huvi.

iga2 asesõna <iga, iga, iga = igat>
üks samasuguste hulgast (ükskõik milline või kõik järjest võetud)
Iga inimene on tähtis.
● iga päev, iga kuu Käin trennis iga päev.
● igal hommikul, igal õhtul, igal aastal Konverents toimub igal aastal.
● igal ajal (= alati) Sa võid mulle igal ajal helistada.
● igal pool (= kõikjal) Praegu sajab igal pool.
● igal juhul (= kindlasti) Ma tulen igal juhul.
● igaks juhuks (= selleks, et vältida ebameeldivat olukorda) Võta igaks juhuks vihmavari kaasa!

ikkagi määrsõna <`ikkagi>
kõigest hoolimata; sellest hoolimata
Sa oled mulle ikkagi armas.
Kuigi jõin kaks tassi kohvi, olin ikkagi unine.

julgus nimisõna <j`ulgus, j`ulguse, j`ulgust>
võime teha midagi nii, et sa ei karda
Kursus andis mulle julgust oma äri alustamiseks.
Ära kaota julgust!
● julgust koguma, julgust kokku võtma Ta võttis julguse kokku ja läks direktori juurde.

just määrsõna <j`ust>
1. praegusel hetkel või pisut varem
Jõudsin just koju.
Olin just magama jäänud, kui telefon helises.

jõud nimisõna <j`õud, j`õu, j`õudu; mitmus j`õud, j`õudude, j`õude = j`õudusid>
1. see, mille abil sa suudad või jaksad midagi teha; tugevus, energia
Suurel mehel on palju jõudu.
Vitamiinid annavad jõudu.
Mul pole enam jõudu sinuga vaielda.
Matemaatika käib mulle üle jõu (= matemaatika on minu jaoks liiga raske).
● täie jõuga, täiest jõust Keegi koputas täie jõuga vastu ust.
● omal jõul (= iseseisvalt) Ta sai tööga omal jõul hakkama.
✍Jõudu (tööle)! – Tarvis! / Jõudu tarvis! (= tervitus sellele, kes teeb tööd, ja viisakas vastus)_

jätkuma tegusõna <j`ätkuma, j`ätkuda, j`ätkub>
1. edasi kestma
Pärast vaheaega kontsert jätkus.
võrdle jätkama

jätma tegusõna <j`ätma, j`ätta, jätab, j`äetud; j`ättis, j`ätnud>
1. mitte kaasa võtma, kuskile (ära) panema; kuskile unustama
■ kuhu Külalised jätsid oma riided esikusse. Olen võtmed koju jätnud. Jätsin vihmavarju trammi.

kallale määrsõna, kaassõna <kallale>
1. osutab vägivalla kasutamisele või kellelegi, keda rünnatakse
Koer tuli mulle tänaval kallale.
Ta läks vennale rusikatega kallale.

kauge omadussõna <k`auge, k`auge, k`auget; mitmus k`auged, k`augete, k`augeid; võrdlus: k`augem, kõige k`augem = k`augeim>
1. selline, mis asub pika vahemaa taga
Egiptus on kõige kaugem koht, kus ma käinud olen.
● kauged maad

keerama tegusõna <k`eerama, keerata, k`eerab, keeratud>
1. midagi ümber teatud punkti või teisele küljele liigutama sama mis pöörama
Autojuht keeras rooli vasakule.
Keerasin raamatus järgmise lehekülje.

kingitus nimisõna <kingitus, kingituse, kingitust; mitmus kingitused, kingituste, kingitusi>
mingi asi, mille sa tasuta kellelegi annad või kellegi käest saad, näiteks erilise sündmuse puhul sama mis kink
Mul on sulle väike kingitus.
Ta tegi mulle sünnipäevaks kalli kingituse.
Sain sõbralt kingituseks raamatu.
Jõuluvana jagas kingitusi.

kinkima tegusõna <k`inkima, k`inkida, kingib, kingitud>
kingituseks andma
Anna nõu, mis lilli kinkida.
■ kellele Sõber kinkis mulle käevõru. Vanemad kinkisid lapsele jõuludeks suusad.

kirjeldama tegusõna <kirjeldama, kirjeldada, kirjeldab, kirjeldatud>
ütlema või kirjutama, milline keegi või miski on või kuidas miski toimus
■ keda-mida Palun kirjelda mulle seda meest. Kirjeldasin sõpradele kontserti.

klaas nimisõna <kl`aas', klaasi, kl`aasi, kl`aasi; mitmus klaasid, kl`aaside, kl`aas'e>
1. kõva materjal, mis laseb valgust läbi; sellest materjalist ese
Klaas purunes.
● tume klaas, värviline klaas; paks klaas, õhuke klaas Auto aknad olid tumedast klaasist.

korraks määrsõna <korraks>
lühikeseks ajaks või lühikest aega
Ma lähen korraks õue.
Ta vaatas mulle korraks otsa.

kudumine \⇐ kuduma\ nimisõna <kudumine, kudumise, kudumist>

Kudumist õpetas mulle vanaema.

kui1 sidesõna <k`ui>
1. võrdlustes: kasutatakse siis, kui kaks asja on millegi poolest samasugused sama mis nagu
Mees oli tugev kui karu.
Ta on sama vana kui mina.

kuiv omadussõna <k`uiv, kuiva, k`uiva; mitmus kuivad, k`uivade, k`uivi; võrdlus: kuivem, kõige kuivem>
1. ilma veeta või muu vedelikuta; väga vähese veega vastand märg
Pesu ei ole veel päris kuiv.
Korteris on väga kuiv õhk.
● kuiv muld, kuiv maa

kumbki asesõna <k`umbki, kummagi, k`umbagi; kummassegi, kummaski, kummastki, kummalegi, kummalgi, kummaltki, kummakski, kummanigi, kummanagi, kummatagi, kummagagi>
1. (jaatavas lauses) kahe inimese või asja kohta: nii üks kui ka teine
Kumbki laps sai ühe kommi.
Kummalegi näitlejale anti lilled.
võrdle mõlema

kunagi määrsõna <kunagi>
1. (jaatavas lauses) mingil ajal minevikus või tulevikus
Kunagi meeldis mulle suusatada.
Tahaks kunagi Hispaaniasse sõita.

kõhuli määrsõna <kõhuli>
pikali, nii et kõht on allpool vastand selili
Mulle meeldib kõhuli magada.
Laps kukkus kõhuli.

käitumine \⇐ käituma\ nimisõna <k`äitumine, k`äitumise, k`äitumist>

Riina käitumine tundus mulle imelik.

külla määrsõna <k`ülla>
kellegi juurde koju, et koos aega veeta
Tule mulle homme külla!
● külla minema Lähme õhtul Siimule külla.
● külla kutsuma Kutsusime jaanipäevaks sõbrad külla.
võrdle külas

laenama tegusõna <l`aenama, laenata, l`aenab, laenatud>
1. ajutiseks kasutuseks võtma või saama (kohustusega pärast tagasi anda)
■ kellelt Laenasin Juhanilt sada eurot.
■ milleks Plaanime külmkapi ostmiseks raha laenata.

lahke omadussõna <l`ahke, l`ahke, l`ahket; mitmus l`ahked, l`ahkete, l`ahkeid; võrdlus: l`ahkem, kõige l`ahkem>
sõbralik ja teiste inimeste vastu hea
Meid võttis vastu lahke perenaine.
Tänan lahke nõuande eest.
✍Ole lahke! (= Palun!) Kas sa ulataksid mulle soola? – Ole lahke!_

lai omadussõna <l`ai, laia, l`aia; mitmus laiad, l`aiade, l`aiu; võrdlus: laiem, kõige laiem>
1. selline, mille ühest küljest teise küljeni on pikk vahemaa vastand kitsas
Mulle meeldib magada laias voodis.
Sportlasel on laiad õlad.

laulma tegusõna <l`aulma, l`aulda, laulab, l`auldud; l`aulis, l`aulnud>
oma häälega muusikat tegema
Tüdruk laulab väga hästi.
Pargis laulavad linnud.
■ millest Mees laulab armastusest.
■ kellele Ema laulis mulle sageli.

lubama tegusõna <lubama, lubada, lubab, lubatud>
1. millekski nõusolekut andma vastand keelama
Ema lubas lapsed õue.
■ kellel + mida teha Ülemus lubas töötajal varem koju minna.

lõhnaõli nimisõna <lõhna+õli, lõhna+õli, lõhna+õli; mitmus lõhna+õlid, lõhna+õlide, lõhna+õlisid>
vedelik, mida sa oma kehale paned, et sa hästi lõhnaks
Ta kinkis mulle kalli lõhnaõli.

maitse nimisõna <maitse, m`aitse, maitset; mitmus m`aitsed, maitsete, m`aitseid>
1. aine (söögi või joogi) omadus, mida sa suus tunned
Nohuga ei tunne õiget lõhna ega maitset.
● magus maitse, soolane maitse, hapu maitse, mõru maitse, kibe maitse, terav maitse Mulle meeldivad magusa maitsega õunad. Tabletil oli mõru maitse.
● meeldiv maitse, ebameeldiv maitse
saab moodustada: maitseaine

maitsma tegusõna <m`aitsma, m`aitsta, maitseb, m`aitstud; m`aitses, m`aitsnud>
1. mingi toidu või joogi maitset proovima
Maitse, kas supp on piisavalt soolane.

matkama tegusõna <m`atkama, matkata, m`atkab>
matka sooritama
Mulle meeldib mägedes matkamas käia.

meelde tulema tegusõna <m`eelde tulema, m`eelde t`ulla, tuleb m`eelde>
unustatud asja uuesti mäletama hakkama
Mulle tuli lapsepõlv meelde.
Tal ei tulnud naise nimi meelde.

meelde tuletama tegusõna <m`eelde tuletama, m`eelde tuletada, tuletab m`eelde>
kui sa tuletad midagi meelde, siis sa kutsud unustatud asja mälus uuesti esile
Tuleta meelde, mis nende aadress oli.
Püüdsin ühte sõna meelde tuletada.
■ kellele Ära tuleta mulle enam seda lugu meelde!

meeldima tegusõna <m`eeldima, m`eeldida, m`eeldib>
kellegi arvates ilus, hea või tore olema
■ kellele See tüdruk meeldib mulle väga. Kas sulle meeldis see film?
■ mida teha Talle meeldib tantsida.

meenuma tegusõna <m`eenuma, m`eenuda, m`eenub>
mõttesse tulema, meelde tulema
Mulle meenus üks huvitav lugu.
Järsku meenus mulle, kuhu ma oma võtmed olin unustanud.
võrdle meenutama