[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aasta nimisõna <`aasta, `aasta, `aastat; mitmus `aastad, `aastate, `aastaid>
1. (lühend a) 365 või 366 päeva pikkune periood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril
Mis aastal sa sündinud oled? – 1975. aastal.
● aasta alguses, aasta lõpus
● eelmisel aastal, möödunud aastal; järgmisel aastal, tuleval aastal; igal aastal
saab moodustada: poolaasta, õppeaasta
✍Head uut aastat! (= soovime aasta alguses); Head vana aasta lõppu! (= soovime aasta lõpus)_

arm2 nimisõna <`arm, armu, `armu>
1. see, kui karistus tühistatakse või tehakse väiksemaks
● kellele armu andma Kurjategijale anti armu.
● kellelt armu paluma Vang palus presidendilt armu.

asemel kaassõna <asemel>
osutab, et keegi või miski asendab kedagi või midagi
■ kelle-mille asemel Mida sina minu asemel teeksid? Võtsime kassi asemel koera. Õppimise asemel läksid poisid kinno.
võrdle asemele

ebaviisakas omadussõna <eba+viisakas, eba+viisaka, eba+viisakat; mitmus eba+viisakad, eba+viisakate, eba+viisakaid; võrdlus: eba+viisakam, kõige eba+viisakam>
halbade kommetega, hea käitumise tavasid mitte järgiv vastand viisakas
Peolt nii vara lahkuda oleks ebaviisakas.
■ kelle vastu Ta oli minu vastu ebaviisakas.

eelistus nimisõna <eelistus, eelistuse, eelistust, eelistusse; mitmus eelistused, eelistuste, eelistusi>
see, mida sa valiku korral eelistad, paremaks pead
Kas sul on õhtusöögi suhtes eelistusi?
Minu esimene eelistus on õppida ajalugu.

ega sidesõna, määrsõna <ega>
1. ka mitte, ei ka
Ma ei söö sibulat ega küüslauku.
Siin ei kasva ühtki puud ega põõsast.
● ei .. ega Lapsel pole ei ema ega isa (= ei ole kumbagi).

eraelu nimisõna <era+elu, era+elu, era+elu, era+`ellu>
elu osa, mis ei ole tööga seotud
Minu eraelu ei ole teiste asi.

eriala nimisõna <eri+ala, eri+ala, eri+ala; mitmus eri+alad, eri+alade, eri+alasid>
tegevuse valdkond, milleks vajalikud teadmised ja oskused omandatakse ülikoolis või kutsekoolis
Minu eriala on inglise keel.
Ta on erialalt ajaloolane.
Lõpetasin ülikooli psühholoogia erialal.
● eriala valima, eriala vahetama

ette kaassõna, määrsõna <`ette>
vastand taha
■ kelle-mille ette Minu ette istus üks pikk poiss.

heaks kiitma tegusõna <h`eaks k`iitma, h`eaks k`iita, kiidab h`eaks>
sobivaks tunnistama, vastu võtma
Minu taotlus kiideti heaks.

hobi nimisõna <hobi, hobi, hobi; mitmus hobid, hobide, hobisid>
tegevus, millega sulle väljaspool tööd meeldib tegeleda
Minu hobid on lugemine ja ujumine.
Ta tegeleb hobi korras muusikaga.

hulka kaassõna <h`ulka>
mingisse gruppi, kellegi keskele sama mis sekka
■ kelle-mille hulka Ta valiti kümne parima laulja hulka. See töö ei kuulu minu ülesannete hulka.
võrdle hulgas, hulgast

igapäevane omadussõna <iga+päevane, iga+päevase, iga+päevast; mitmus iga+päevased, iga+päevaste, iga+päevaseid; võrdlus: iga+päevasem, kõige iga+päevasem = iga+päevaseim>
1. iga päev esinev, toimuv
Ta on meie peres igapäevane külaline.
Minu igapäevane töö seisneb klientidega suhtlemises.

isa nimisõna <isa, isa, isa; mitmus isad, isade, isasid>
meessoost vanem, mees oma lapse või laste suhtes
Minu isa ja ema elavad Tallinnas.
saab moodustada: vanaisa

istuma tegusõna <`istuma, `istuda, istub>
kui sa istud, siis su keha alumine pool toetub mingile pinnale, näiteks toolile
■ kus Istusime diivanil.
■ kuhu Istu minu kõrvale.
võrdle seisma, lamama

jaoks kaassõna <j`aoks>
1. osutab, kelle või mille huvides või kasuks midagi tehakse
■ kelle-mille jaoks Pere jaoks tuleb aega leida. Ma kogun puhkuse jaoks raha.

jõud nimisõna <j`õud, j`õu, j`õudu; mitmus j`õud, j`õudude, j`õude = j`õudusid>
1. see, mille abil sa suudad või jaksad midagi teha; tugevus, energia
Suurel mehel on palju jõudu.
Vitamiinid annavad jõudu.
Mul pole enam jõudu sinuga vaielda.
Matemaatika käib mulle üle jõu (= matemaatika on minu jaoks liiga raske).
● täie jõuga, täiest jõust Keegi koputas täie jõuga vastu ust.
● omal jõul (= iseseisvalt) Ta sai tööga omal jõul hakkama.
✍Jõudu (tööle)! – Tarvis! / Jõudu tarvis! (= tervitus sellele, kes teeb tööd, ja viisakas vastus)_

kannatama tegusõna <kannatama, kannatada, kannatab>
1. midagi rasket või ebameeldivat tundma, kogema või taluma
Ta on elus palju kannatanud.
■ mida Enamik lilli ei kannata külma ilma.
■ mille all Mõned õpilased kannatavad koolis vägivalla all.
■ mille käes Ta kannatab krooniliste peavalude käes.
■ kelle-mille pärast / kelle-mille tõttu Ma ei taha, et sa minu pärast kannatama pead.

karjuma tegusõna <k`arjuma, k`arjuda, karjub>
1. kõva häält tegema
Väike laps hakkas karjuma.

kirg nimisõna <k`irg, kire, k`irge; mitmus kired, k`irgede, k`irgi>
1. tugev tunne millegi suhtes, tavaliselt armastus, aga vahel ka viha
Minu kireks on sport.

klassiõde nimisõna <klassi+õde, klassi+`õe, klassi+õde; mitmus klassi+`õed, klassi+õdede, klassi+õdesid>
naissoost õpilane, kes käib sinuga samas klassis
Laura on minu klassiõde.

kodulinn nimisõna <kodu+l`inn, kodu+linna, kodu+l`inna, kodu+l`inna; mitmus kodu+linnad, kodu+l`innade, kodu+l`innu>
linn, kust sa pärit oled või kus sa elad
Minu kodulinn on Viljandi.

kodumaa nimisõna <kodu+m`aa, kodu+m`aa, kodu+m`aad>
maa või riik, kust sa pärit oled ja/või mille elanik oled
Minu kodumaa on Eesti.
Ta on nii kodumaal kui välismaal tunnustatud teadlane.

koht nimisõna <k`oht, koha, k`ohta, k`ohta; mitmus kohad, k`ohtade, k`ohti>
1. paik, kus keegi või miski on, asub või kus midagi toimub
Avalikus kohas ei tohi alkoholi juua.
Olin õigel ajal õiges kohas.
Kuhu kohta ma oma võtmed panin?
Kust kohast sa selle pluusi ostsid?
saab moodustada: asukoht, elukoht, sihtkoht, sünnikoht

kokku langema tegusõna <k`okku l`angema, k`okku l`angeda, l`angeb k`okku>
kui asjad, asjaolud või sündmused langevad kokku, siis need on samad või toimuvad samal ajal
Tema töö ja hobi langevad kokku.
Trennide ajad langesid kokku.
■ millega Kooli aastapäev langeb kokku minu sünnipäevaga.

kolmsada arvsõna <k`olm+sada, kolme+saja, k`olme+sada = k`olme+sadat>
300
Minu kodust on raudteeni kolmsada meetrit.

koristamine \⇐ koristama\ nimisõna <koristamine, koristamise, koristamist>

Kodu koristamine oli minu ülesanne.

korral kaassõna <korral>
millegi tekkimisel või esinemisel
■ mille korral Vihmase ilma korral jääb võistlus ära.
● häda korral, õnnetuse korral, ohu korral Ohu korral helista politseisse.
● vajaduse korral, soovi korral, võimaluse korral Vajaduse korral võid alati minu poole pöörduda.

kuid sidesõna <k`uid>
alustab lause täpsustavat või selgitavat osa; ühendab lauses osi, mis sisaldavad vastandeid sama mis aga
Ilm on tuuline, kuid soe.
Proovisin magada, kuid und ei tulnud.
Minu vend oskab autot juhtida, kuid mina mitte.

kuri omadussõna, nimisõna <kuri, kurja, k`urja; mitmus kurjad, k`urjade, k`urje; omadussõna võrdlus: kurjem, kõige kurjem>
1. selline, kes pole iseloomult lahke ega sõbralik (ja kes võib sulle teha midagi halba)
Tal on kodus kuri ämm.
Aias on kuri koer.

käes kaassõna, määrsõna <k`äes>
1. valduses, kasutuses; kätte saadud
Kiri on käes.
■ kelle käes Sinu raamat on minu käes. Võti on omaniku käes.

lahtine omadussõna <l`ahtine, l`ahtise, l`ahtist; mitmus l`ahtised, l`ahtiste, l`ahtisi = l`ahtiseid>
1. selline, mis on lahti või avatud vastand kinnine
Haige hingas läbi lahtise suu.
Lahtise turvavööga ei tohi sõita.
● lahtine aken, lahtine värav

leidma tegusõna <l`eidma, l`eida, leiab, l`eitud; l`eidis, l`eidnud>
1. otsimise tulemusena või juhuslikult teada saama, kus keegi või miski asub vastand kaotama
Ma ei leia oma rahakotti.
■ kust Leidsin sahtlist vana foto.

liialt määrsõna <liialt>
rohkem, kui vaja või kasulik on, liiga
See reis on minu jaoks liialt kallis.

lisama tegusõna <lisama, lisada, lisab, lisatud>
1. midagi millelegi juurde panema
■ kuhu Lisasin albumisse uusi pilte.
■ millele Lisa supile veel soola.
võrdle lisanduma

loomulik omadussõna <loomul`ik, loomuliku, loomul`ikku, loomul`ikku; mitmus loomulikud, loomulike, loomul`ikke; võrdlus: loomulikum, kõige loomulikum>
1. sündides kaasa saadud; looduslikule vastav
Minu juuste loomulik värv on punane.
Ta suri loomulikku surma.

läbi kaassõna, määrsõna <läbi>
1. ühelt poolt sisse ja teiselt poolt välja
Diivan ei mahu uksest läbi.
Sõitsime Tartust läbi.
■ läbi mille Kass ronis läbi akna välja. Tee läheb läbi metsa.

läbi astuma tegusõna <läbi `astuma, läbi `astuda, astub läbi>
korraks kuskil käima
■ kust Astusin poest läbi. Kui linna tuled, astu minu juurest ka läbi.

maha tõmbama tegusõna <maha t`õmbama, maha tõmmata, t`õmbab maha>
joont peale tõmbama sõnadele või lausetele, mis on valed või ei sobi; sõnu või lauseid eemaldama
Pool teksti võib julgelt maha tõmmata.
Minu nimi tõmmati nimekirjast maha.

maitse nimisõna <maitse, m`aitse, maitset; mitmus m`aitsed, maitsete, m`aitseid>
1. aine (söögi või joogi) omadus, mida sa suus tunned
Nohuga ei tunne õiget lõhna ega maitset.
● magus maitse, soolane maitse, hapu maitse, mõru maitse, kibe maitse, terav maitse Mulle meeldivad magusa maitsega õunad. Tabletil oli mõru maitse.
● meeldiv maitse, ebameeldiv maitse
saab moodustada: maitseaine

meelest kaassõna <meelest>
kellegi arvates
■ kelle meelest Minu meelest on tal õigus. Mari meelest on see kleit ilus.

mina ainsus asesõna <mina, minu, m`ind; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga>, ma ainsus asesõna <ma, mu, m`ind; m`ulle, mul, m`ult>
viitab kõnelejale
Ma töötan pangas.
See on minu vend.
Ta armastab mind.
Mul on üks õde.
Mulle see film ei meeldinud.

nimi nimisõna <nimi, nime, nime; mitmus nimed, nimede, nimesid>
sõna või sõnad, mida sa kasutad, kui nimetad konkreetset inimest, kohta või asja
Mis su nimi on?
Minu nimi on Mart Laanemets.
Laevale pandi nimeks Linda.
○ kelle nimel (= kedagi esindades, kellegi poolt) Kooli nimel võttis sõna direktor.
saab moodustada: eesnimi, perekonnanimi; kasutajanimi

olema tegusõna <olema, `olla, `on, `oldud; oli, olnud, ollakse; pole = ei ole, polnud = ei olnud>
1. sõna, mida kasutatakse, et kedagi või midagi iseloomustada, kirjeldada
Minu nimi on Paul.
Ma olen 33 aastat vana.
Film oli hea.
Ta on nii õnnelik.
Kõik on korras.
Mul on külm.

osaliselt määrsõna <osaliselt>
mitte täielikult, aga mingil määral
Õnnetus oli osaliselt minu süü.
Liiklus on osaliselt piiratud.

ost nimisõna <`ost, ostu, `ostu; mitmus ostud, `ostude, `oste>
1. millegi ostmine vastand müük
Kogume uue korteri ostuks raha.
● ostu tegema, ostu sooritama Tegin soodsa ostu.

otsene omadussõna <otsene, otsese, otsest; mitmus otsesed, otseste, otseseid; võrdlus: otsesem, kõige otsesem>
1. vahetu; ilma vahepeal oleva astmeta
Ta on minu otsene ülemus.
● otsene seos, otsene mõju, otsene kontakt

pahane omadussõna <pahane, pahase, pahast; mitmus pahased, pahaste, pahaseid>
selline, kellele keegi on põhjustanud paha tuju, natuke vihane või kuri
Ära ole pahane!
■ kelle-mille peale Miks sa minu peale pahane oled?
■ mille pärast Klient oli ebaviisaka teeninduse pärast väga pahane.
● pahaseks saama Ema sai poja peale pahaseks.

peale kaassõna, määrsõna <p`eale>
1. millegi (ülemisele) pinnale; nii, et millegagi kaetakse
Pane potile kaas peale.
■ mille peale Määrisin leiva peale võid. Sa astusid mulle jala peale.

pensionär nimisõna <pen'sionär, pen'sionäri, pen'sionäri; mitmus pen'sionärid, pen'sionäride, pen'sionäre>
inimene, kes saab riigilt pensioni
Minu vanaema on pensionär.