[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

arvestus nimisõna <arvestus, arvestuse, arvestust; mitmus arvestused, arvestuste, arvestusi>
1. registreeritud või välja arvutatud info, mille põhjal tehakse mingi kokkuvõte või järeldus
Eesti meeskond on punktide arvestuses viiendal kohal.
Esialgse arvestuse järgi maksab remont 600 eurot.
● arvestust pidama Raamatupidaja peab firma kulude üle täpset arvestust.

ettekanne nimisõna <`ette+kanne, `ette+k`ande, `ette+kannet; mitmus `ette+k`anded, `ette+kannete, `ette+k`andeid>
1. suuline esitus mingil teemal
Ta esineb konverentsil ettekandega.
Täname professorit põhjaliku ettekande eest.
● ettekannet tegema, ettekannet esitama, ettekannet kuulama Tegin inglise keele tunnis ettekande.
● ettekannet pidama Ta pidas ettekande põllumajanduse teemal.

grammatika nimisõna <gramm´atika, gramm´atika, gramm´atikat>
mingi keele reeglite kogum, mille abil moodustatakse sõnu ja lauseid; vastav õpik
Kursustel õpetatakse eesti keele grammatikat ja sõnavara.

hääldus nimisõna <h`ääldus, h`äälduse, h`ääldust>
see, kuidas sa häälikuid suu abil moodustad
Inglise keele hääldus on tal väga hea.
● õige hääldus, selge hääldus

ka määrsõna <ka>
1. näitab, et see, mida sa just ütlesid, kehtib samamoodi mingi teise inimese või asja kohta
Tema armastab mind ja mina teda ka.
Ka sel aastal algas sügis liiga vara.
Me lähme õhtul kinno, tule ka.

keel nimisõna <k`eel, keele, k`eelt, k`eelde; mitmus keeled, keelte, k`eeli>
1. pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd
Põletasin keele kuuma kohviga ära.

keeleoskus nimisõna <keele+`oskus, keele+`oskuse, keele+`oskust>
teatud keele oskus
Ta läheb välismaale oma keeleoskust täiendama.
● hea keeleoskus, halb keeleoskus, kehv keeleoskus, vähene keeleoskus

kultuur nimisõna <kult`uur, kultuuri, kult`uuri, kult`uuri>
mingi rahva või inimeste rühma eluviis, kombed ja ideed; kunst, kirjandus, muusika ja teater
Tutvusin reisi ajal itaalia keele ja kultuuriga.
Rahvale on oluline, et tema kultuur säiliks.
● kohalik kultuur, võõras kultuur
● kultuuri toetama Mitmed ettevõtjad toetavad kultuuri ja sporti.

kursus nimisõna <k`ursus, k`ursuse, k`ursust; mitmus k`ursused, k`ursuste, k`ursusi = k`ursuseid>
1. (tavaliselt mitmuses) loengute või tundide sarjana toimuvad õpingud teatud teemal
Ma käin inglise keele kursustel.
Kursused kestavad neli kuud.

laialt määrsõna <laialt; võrdlus: laiemalt, kõige laiemalt>
paljude inimeste seas, laial alal
Inglise keele oskus on laialt levinud.

lektor nimisõna <l`ektor, l`ektori, l`ektorit; mitmus l`ektorid, l`ektorite, l`ektoreid>
inimene, kes peab loenguid; teatud õppejõud kõrgkoolis
Ülikool otsib eesti keele lektorit.

moodi kaassõna <m`oodi>
kellegagi või millegagi sarnane
■ kelle-mille moodi Jaan on oma isa moodi. Eesti keel kõlab soome keele moodi.

mõju nimisõna <mõju, mõju, mõju; mitmus mõjud, mõjude, mõjusid>
see, kui keegi või miski kutsub esile mingi muutuse; selline muutus
Eesti keeles leidub saksa keele mõjusid.
■ kellele-millele Ettekanne käsitleb põllumajanduse mõju keskkonnale.
● alkoholi mõju, narkootikumide mõju, ravimite mõju Juht oli alkoholi mõju all.
● positiivne mõju, soodne mõju; negatiivne mõju, kahjulik mõju
● mõju avaldama Tema esinemine avaldas rahvale suurt mõju.

nähtus nimisõna <n`ähtus, n`ähtuse, n`ähtust; mitmus n`ähtused, n`ähtuste, n`ähtusi = n`ähtuseid>
see, mis mingitel tingimustel tekib, eksisteerib, näiteks sündmus või olukord looduses või ühiskonnas
Keele muutumine on loomulik nähtus.
● tavaline nähtus, normaalne nähtus, igapäevane nähtus, uus nähtus, ajutine nähtus, haruldane nähtus

rääkima tegusõna <r`ääkima, r`ääkida, räägib, räägitud>
1. suu ja keele abil sõnu ja lauseid moodustama, sel viisil ennast väljendama
Laps alles õpib rääkima.

struktuur nimisõna <strukt`uur, struktuuri, strukt`uuri; mitmus struktuurid, strukt`uuride, strukt`uure>
viis, kuidas osad mingi terviku sees paiknevad või omavahel ühendatud on; millegi (sisemine) ehitus
Organisatsiooni struktuur muutub.
● majanduse struktuur, riigi struktuur, keele struktuur

tugevus nimisõna <tugevus, tugevuse, tugevust; mitmus tugevused, tugevuste, tugevusi>
1. jõu olemasolu; tugev olek
Tuule tugevus on 2–5 meetrit sekundis.
Vastase tugevus üllatas mind.

õpetaja nimisõna <õpetaja, õpetaja, õpetajat; mitmus õpetajad, õpetajate, õpetajaid>
1. inimene, kelle töö on õpetada
Ta töötab Sõle gümnaasiumis eesti keele õpetajana.
Õpetaja parandas õpilaste kontrolltöid.

õpetus nimisõna <õpetus, õpetuse, õpetust; mitmus õpetused, õpetuste, õpetusi>
1. õpetamine, teadmiste andmine (eriti koolis)
Kogu õpetus toimus eesti keeles.
Saksa keele õpetus on meie koolis heal tasemel.
● õpetuse eesmärk, õpetuse sisu

õpik nimisõna <õpik, õpiku, õpikut; mitmus õpikud, õpikute, õpikuid>
raamat, mille eesmärk on õpetada
Ta võttis kooli kaasa matemaatika, ajaloo ja eesti keele õpiku.

ära õppima tegusõna <ära `õppima, ära `õppida, õpib ära>
selgeks õppima, omandama
Õppisin itaalia keele kahe aastaga ära.

ühtlasi määrsõna <`ühtlasi>
samal ajal ka
Direktor oli ühtlasi eesti keele õpetaja.
Konverentsiga tähistatakse ühtlasi kooli 100. sünnipäeva.