[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

aru nimisõna <aru, aru, aru>
mõistus, võime mõelda
Kas sa oled aru kaotanud?
● täie aruga (= selline, kelle mõistus on korras) Ükski täie aruga inimene ei usu seda juttu.

eespool määrsõna <`ees+p`ool>
1. (kaugemal) ees vastand tagapool
Mart kõndis minust paar sammu eespool.
Mis hoone seal eespool paistab?
võrdle ettepoole, eestpoolt

jutt nimisõna <j`utt, jutu, j`uttu; mitmus jutud, j`uttude, j`utte>
1. see, kui inimesed omavahel räägivad; vestlus
Laps kuulas vanemate juttu pealt.
Koosolekul tuleb juttu palgast.
Meil pole sellest juttu olnud.
● juttu ajama (= rääkima) Tüdrukud ajasid kohvikus juttu.

jälgima tegusõna <j`äl'gima, j`äl'gida, j`äl'gib>
1. (mõnda aega) tähelepanelikult vaatama
■ mida Politseinik jälgis mehe iga liigutust.

kõrvaklapid mitmus nimisõna <kõrva+klapid, kõrva+kl`appide, kõrva+kl`appe>
asjad, mis sa kõrvadele paned, et kuulata muusikat või juttu nii, et teised inimesed seda ei kuule
Tal on kõrvaklapid peas.
● kõrvaklappe pähe panema, kõrvaklappe peast (ära) võtma

levitama tegusõna <levitama, levitada, levitab, levitatud>
midagi suurema hulga inimesteni viima
● sõnumit levitama, uudist levitama, infot levitama, juttu levitama Levitage seda infot ka naabrite seas.
● haigusi levitama Puugid levitavad haigusi.
võrdle levima

pealt kuulama tegusõna <p`ealt k`uulama, p`ealt kuulata, k`uulab p`ealt>
salaja teiste juttu kuulama
Naine kuulas ukse taga meeste juttu pealt.

peatuma tegusõna <p`eatuma, p`eatuda, p`eatub, p`eatutud>
1. liikumist lõpetama, seisma jääma
■ kus Auto peatus maja ees. Peatusin, et sõbraga juttu ajada.
võrdle peatama

salaja määrsõna <salaja>
mitte avalikult, nii et keegi ei näe ega tea
Noored abiellusid salaja.
Kuulasin salaja vanemate juttu pealt.

segane omadussõna <segane, segase, segast; mitmus segased, segaste, segaseid; võrdlus: segasem, kõige segasem>
1. selline, mis ei ole selge või millest on raske aru saada
Haige ajab segast juttu.
Minus tekitab see uudis segaseid tundeid.
● segased asjaolud; segane aeg, segane olukord

solvuma tegusõna <s`olvuma, s`olvuda, s`olvub>
kui sa solvud, siis sul tekib halb tunne, sest keegi on sind solvanud
Poiss solvus, sest sõber ei võtnud tema juttu tõsiselt.
■ kelle-mille peale Solvusin Karini peale.
võrdle solvama

söök nimisõna <s`öök, söögi, s`ööki; mitmus söögid, s`öökide, s`ööke>
1. see, mida inimesed või loomad söövad sama mis toit
Söök on laual.
Mida täna söögiks pakutakse?
● söök ja jook
● soe söök, hea söök, maitsev söök
● sööki valmistama

tüütu omadussõna <t`üütu, t`üütu, t`üütut; mitmus t`üütud, t`üütute, t`üütuid; võrdlus: t`üütum, kõige t`üütum>
häiriv, ärritav
Tüütu on iga päev sama juttu kuulata.
● tüütu kohustus, tüütu töö, tüütu tegevus

uskuma tegusõna <`uskuma, `uskuda, usub>
1. tundma kindlalt, et miski on tõsi
■ keda-mida Ma ei usu su juttu.
■ et Usun, et ta ei valeta.

vahele segama tegusõna <vahele segama, vahele segada, segab vahele>
kellegi juttu oma jutuga katkestama
■ kellele-millele Ära sega teistele vahele, las nad räägivad. Pole viisakas õpetaja jutule vahele segada.

vestlema tegusõna <v`estlema, vestelda, v`estleb>
kellegagi rääkima, juttu ajama
■ kellega Vestlesin täna mitme inimesega.
■ millest Tüdrukud vestlesid muusikast.

vestlus nimisõna <v`estlus, v`estluse, v`estlust, v`estlusse; mitmus v`estlused, v`estluste, v`estlusi = v`estluseid>
1. see, kui kaks või enam inimest omavahel juttu ajavad, vestlevad
Ta ei võtnud vestlusest osa.
● elav vestlus, huvitav vestlus, tõsine vestlus
● vestlust alustama, vestlust jätkama, vestlust lõpetama Alustasin võõraga vestlust.