[中文] Eesti-hiina sõnaraamat

ahjuküte nimisõna <ahju+küte, ahju+k`ütte, ahju+kütet>
ahju abil töötav küte
Kas teie majas on keskküte või ahjuküte?

ametiühing nimisõna <ameti+ühing, ameti+ühingu, ameti+ühingut; mitmus ameti+ühingud, ameti+ühingute, ameti+ühinguid>
(lühend aü) ühendus, mis kaitseb töötajate huvisid

aru andma tegusõna <aru `andma, aru `anda, annab aru>
töö täitmisest, tulemustest teatama või selle kohta selgitusi andma
■ millest / mille kohta Andsin ülemusele oma tegevusest / tegevuse kohta aru.

aruanne nimisõna <aru+anne, aru+`ande, aru+annet; mitmus aru+`anded, aru+annete, aru+`andeid>
ametlik kirjalik ettekanne mingi töö tulemustest, ülesannete täitmisest või muust
Direktor koostab aruannet.
■ mille kohta Firma esitas aruande eelmise aasta kulude kohta.

asi nimisõna <asi, asja, `asja; mitmus asjad, `asjade, `asju>
1. mingi väiksem materiaalne objekt (millele sa viitad nii, et sa selle nimetust ei kasuta)
Tal on taskud asju täis.
Pakkisin asjad kohvrisse.
saab moodustada: mänguasi

aus omadussõna <`aus, `ausa, `ausat; mitmus `ausad, `ausate, `ausaid; võrdlus: `ausam, kõige `ausam = `ausaim>
1. kui inimene on aus, siis ta räägib tõtt ja ei peta
Ta on väga aus inimene.
Kui aus olla, siis mulle see kleit ei meeldi.

avalik omadussõna <aval`ik, avaliku, aval`ikku, aval`ikku; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke>
1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.

avalikkus nimisõna <aval`ikkus, aval`ikkuse, aval`ikkust>
ühiskonna liikmed üldises mõttes, rahvas sama mis üldsus
Kirjanik ei salli avalikkuse tähelepanu.
Ta ei tahtnud avalikkuse ees esineda.

avalikult määrsõna <avalikult>
inimeste nähes või kuuldes
Kõigest ei ole vaja avalikult rääkida.

avalikustama tegusõna <avalikustama, avalikustada, avalikustab, avalikustatud>
midagi avalikuks, teatavaks tegema
Politsei avalikustas kurjategija foto.

büroo nimisõna <bür`oo, bür`oo, bür`ood; mitmus bür`ood, bür`oode, bür`oosid>
koht, kus inimesed töötavad ja kust saab mingit informatsiooni või teenust; kontor
Ta töötab päästeameti avalike suhete büroos.

ebaõiglane nimisõna <eba+`õiglane, eba+`õiglase, eba+`õiglast; mitmus eba+`õiglased, eba+`õiglaste, eba+`õiglasi>
selline, kes ei kohtle inimesi võrdselt, ausalt või õigel viisil; selline, mida sa pole ära teeninud vastand õiglane
Elu tundub vahel ebaõiglane.
■ kelle suhtes Õpilasele tundus, et õpetaja on tema suhtes ebaõiglane.
● ebaõiglane otsus, ebaõiglane olukord, ebaõiglane süüdistus, ebaõiglane karistus

edu nimisõna <edu, edu, edu>
see, kui miski õnnestub, hästi läheb või edeneb; tunnustus
Filmi saatis suur edu.
● edu saavutama Eesti on infotehnoloogia valdkonnas kiiresti edu saavutanud.
● edu soovima Soovin sulle eksamil edu.

edukalt \⇐ edukas\ määrsõna <edukalt; võrdlus: edukamalt, kõige edukamalt>

Ta sooritas eksamid edukalt.

edukas omadussõna <edukas, eduka, edukat; mitmus edukad, edukate, edukaid; võrdlus: edukam, kõige edukam = edukaim>
heade tulemustega, häid tulemusi saavutav
Ravi oli väga edukas.
● edukas õpilane, edukas sportlane; edukas karjäär, edukas ettevõte

ehitaja nimisõna <ehitaja, ehitaja, ehitajat; mitmus ehitajad, ehitajate, ehitajaid>
inimene, kelle töö on midagi ehitada
Ehitajad said maja valmis enne tähtaega.

ehitustöö nimisõna <ehitus+t`öö, ehitus+t`öö, ehitus+t`ööd; mitmus ehitus+t`ööd, ehitus+t`ööde, ehitus+t`öid>
ehitusel tehtav töö
Ehitustööd algavad suvel.

elektrik nimisõna <el´ektrik, el´ektriku, el´ektrikut; mitmus el´ektrikud, el´ektrikute, el´ektrikuid>
inimene, kelle töö on paigaldada ja parandada süsteeme, mis töötavad elektriga
Elektrik paigaldas vannituppa uued lambid.

elektriküte nimisõna <el`ektri+küte, el`ektri+k`ütte, el`ektri+kütet>
elektriga töötav küte
Kas teie majas on elektriküte või gaasiküte?

firma nimisõna <firma, firma, firmat; mitmus firmad, firmade, firmasid>
organisatsioon, mis toodab või müüb kaupu või osutab raha eest teenuseid sama mis ettevõte
See firma tegeleb kinnisvara arendamisega.
Töötan firmas, mis toodab autode varuosi.
● firmat asutama, firmat rajama

gaasiküte nimisõna <gaasi+küte, gaasi+k`ütte, gaasi+kütet>
küte, mis töötab gaasiga
Meie majas on gaasiküte.

hektar nimisõna <h`ektar, h`ektari, h`ektarit; mitmus h`ektarid, h`ektarite, h`ektareid>
(lühend ha) pindala mõõtühik. Üks hektar on 10 000 m²
Loomaaed asub 60 hektari suurusel maa-alal.

jurist nimisõna <jur`ist, juristi, jur`isti; mitmus juristid, jur`istide, jur`iste>
inimene, kellel on juriidiline haridus, näiteks advokaat või notar
Ta on hariduselt jurist.

jäär nimisõna <j`äär, jäära, j`äära; mitmus jäärad, j`äärade, j`äärasid>
isane lammas

kaasa elama tegusõna <k`aasa elama, k`aasa elada, elab k`aasa>
tunnetega millestki osa võtma
■ kellele-millele Võistlusele elas kaasa viis tuhat inimest. Ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele.

kabinet nimisõna <kabin`et', kabineti, kabin`etti, kabin`etti; mitmus kabinetid, kabin`ettide, kabin`et'te>
tuba vastuvõtuks ja töötamiseks
Arsti kabineti ukse taga oli järjekord.
Direktori kabinet asub kolmandal korrusel.

kallale tungima tegusõna <kallale t`ungima, kallale t`ungida, tungib kallale>
kedagi ründama
■ kellele Röövlid tungisid taksojuhile kallale.

kantselei nimisõna <kantsel`ei, kantsel`ei, kantsel`eid; mitmus kantsel`eid, kantsel`eide, kantsel`eisid>
asutuse osakond, mis tegeleb ametliku kirjavahetuse ja muu asjaajamisega; selle ruum(id)
Viisin avalduse kantseleisse.
● kooli kantselei, ministeeriumi kantselei, kohtu kantselei

keskküte nimisõna <k`esk+küte, k`esk+k`ütte, k`esk+kütet>
süsteem, kus kogu maja kütab seade, mis saadab kuuma õhu või kuuma vee torude kaudu kõikidesse tubadesse
Korteris on keskküte.

kiirtee nimisõna <k`iir+t`ee, k`iir+t`ee, k`iir+t`eed; mitmus k`iir+t`eed, k`iir+t`eede, k`iir+t`eid>
tee, millel tohib sõita kiiremini kui teistel maanteedel

kilo nimisõna <kilo, kilo, kilo; mitmus kilod, kilode, kilosid>
kaalu mõõtühik. Ühes kilos on 1000 grammi sama mis kilogramm
Ostsin kaks kilo kartuleid.
Ta kaalub 80 kilo.

kilogramm nimisõna <kilo+gr`amm, kilo+grammi, kilo+gr`ammi; mitmus kilo+grammid, kilo+gr`ammide, kilo+gr`amme>
(lühend kg) kaalu mõõtühik. Ühes kilogrammis on 1000 grammi sama mis kilo
Ma kaalun 60 kilogrammi.

kilomeeter nimisõna <kilo+m`eeter, kilo+m`eetri, kilo+m`eetrit; mitmus kilo+m`eetrid, kilo+m`eetrite, kilo+m`eetreid>
(lühend km) pikkuse mõõtühik. Ühes kilomeetris on 1000 meetrit
Pood asub kahe kilomeetri kaugusel.
Auto sõitis kiirusega 100 kilomeetrit tunnis.

kilone omadussõna <kilone, kilose, kilost; mitmus kilosed, kiloste, kiloseid>
1. üks kilogramm raske
Ostsin umbes kilose kana.

kindlus nimisõna <k`indlus, k`indluse, k`indlust; mitmus k`indlused, k`indluste, k`indlusi = k`indluseid>
1. kaitseks mõeldud suur ehitis
Külastasime Narva kindlust.
● kindluse müürid, kindluse tornid

kindlustus nimisõna <kindlustus, kindlustuse, kindlustust, kindlustusse; mitmus kindlustused, kindlustuste, kindlustusi>
1. süsteem, kus inimesed maksavad teatud firmale regulaarselt mingi rahasumma ja see firma maksab neile siis, kui nende või nende varaga juhtub mingi õnnetus
● kohustuslik kindlustus, vabatahtlik kindlustus
saab moodustada: ravikindlustus

kodanik nimisõna <kodan`ik, kodaniku, kodan`ikku; mitmus kodanikud, kodanike, kodan`ikke>
inimene, kes kuulub teatud riigi elanikkonda ja kellel on selle riigi seadustes ettenähtud õigused ja kohustused
Ta on Eesti Vabariigi kodanik.

kodune omadussõna <kodune, koduse, kodust; mitmus kodused, koduste, koduseid>
1. koduga seotud; kodus tehtav või toimuv
Ta aitab oma vanemaid kodustes töödes.
Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid.
● kodune aadress; kodune kasvatus

kokku määrsõna <k`okku>
1. osutab arvude summale või tervikut moodustavale hulgale
Neli ja viis on kokku üheksa.
Klassis on kokku kakskümmend õpilast.

kompanii nimisõna <kompan`ii, kompan`ii, kompan`iid; mitmus kompan`iid, kompan`iide, kompan`iisid>
1. mitme ettevõtja ühine ettevõte, näiteks tööstuses
Tehas kuulub ühele Venemaa kompaniile.
● rahvusvaheline kompanii, riiklik kompanii

kontor nimisõna <k`ontor, k`ontori, k`ontorit; mitmus k`ontorid, k`ontorite, k`ontoreid>
koht, kus mingi organisatsiooni või osakonna inimesed töötavad; büroo
Ta töötab ühe suure firma kontoris raamatupidajana.
saab moodustada: postkontor; kontoritarbed

kontoritarbed mitmus nimisõna <k`ontori+t`arbed, k`ontori+tarvete, k`ontori+t`arbeid>
kontoris ja koolis kasutatavad vahendid, näiteks pastakas, pliiats või joonlaud

korda minema tegusõna <k`orda minema, k`orda m`inna, läheb k`orda>
õnnestuma
Pidu läks korda.
■ kellel Mul läks katse korda.
■ mida teha Tal läks korda hea töökoht saada.

koristaja nimisõna <koristaja, koristaja, koristajat; mitmus koristajad, koristajate, koristajaid>
inimene, kelle töö on ruume koristada
Ta töötab koolis koristajana.

korter nimisõna <k`orter, k`orteri, k`orterit; mitmus k`orterid, k`orterite, k`ortereid>
grupp eluruume, mis koosneb ühest või mitmest toast ja köögist
Majas on kümme korterit.
Üürisin kesklinnas kõigi mugavustega korteri.
Korter nr 27 asub neljandal korrusel.
● ühetoaline korter, kahetoaline korter, kolmetoaline korter
saab moodustada: kortermaja

kortermaja nimisõna <k`orter+maja, k`orter+maja, k`orter+maja, k`orter+m`ajja; mitmus k`orter+majad, k`orter+majade, k`orter+maju>
suur maja, kus on korterid ja ühised trepikojad
Nad kolisid kortermajast eramajja.

kukk nimisõna <k`ukk, kuke, k`ukke; mitmus kuked, k`ukkede, k`ukkesid>
isane lind, keda inimesed kasvatavad koos kanadega
Kukk hakkab juba hommikul vara laulma.

kummardama tegusõna <kummardama, kummardada, kummardab>
keha ülemist osa või pead ette ja allapoole liigutama
Näitleja kummardas publikule.
Kummardasin tervituseks.

kunstlik omadussõna <k`un'stl`ik, k`un'stliku, k`un'stl`ikku; mitmus k`un'stlikud, k`un'stlike, k`un'stl`ikke>
tehniliste vahendite ja võtete abil tehtud või saadud, mitte looduslik ega loomulik
Pidev kunstlik valgus ei mõju inimesele hästi.

käsitöö nimisõna <käsi+t`öö, käsi+t`öö, käsi+t`ööd>
1. tegevused, kus midagi käte abil valmistatakse, näiteks õmblemine ja kudumine; vastav õppeaine
Naised tegid õhtuti käsitööd.