?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit
aur nimisõna <`aur, auru, `auru; mitmus aurud, `aurude, `aure>
gaas, milleks kuum vesi muutub
Potist tõusis auru.
Pärast duši all käimist oli vannituba auru täis.
traditsiooniline | 蒸汽 |
pinyin | zhēng-qì |
euro nimisõna <euro, euro, eurot; mitmus eurod, eurode, eurosid>
Euroopa Liidu rahaühik. Ühes euros on 100 senti
Jalgratas maksis 300 eurot.
Kas Taanis kehtib euro?
traditsiooniline | 歐圓 |
lihtsustatud | 欧元 |
pinyin | oū-yuán |
kord1 nimisõna <k`ord, korra, k`orda, k`orda>
1. normid, mis on kehtestatud seaduste või eeskirjadega; olukord, mis vastab nendele normidele
Milline on toetuste maksmise kord?
Noored rikkusid avalikku korda.
● kindel kord, range kord, karm kord Tunnis valitseb range kord.
traditsiooniline | 秩序 |
pinyin | zhì-xù
|
2. normaalseks eluks ja tööks vajalik olukordÄra muretse, kõik saab korda.Kas kõik on korras?●
korda tegema,
korda seadma;
korras hoidma Tee oma tuba korda!traditsiooniline | 正常狀態 |
lihtsustatud | 正常状态 |
pinyin | zhèng-cháng-zhuàng-tài
|
3. ühiskondliku või riikliku korralduse süsteemRahvas avaldas protesti kehtiva korra vastu.●
ühiskondlik kord,
riiklik kord,
demokraatlik kordtraditsiooniline | 程序 |
pinyin | chéng-xù
|
Ω
ühendid: korda minema
kord2 nimisõna <k`ord, korra, k`orda; mitmus korrad, k`ordade, k`ordi>
1. märgib mingi üksiku (korduva) sündmuse või tegevuse toimumise aega
Ma pole sel aastal kordagi haige olnud.
Tule meile külla, kui järgmine kord Pärnusse tuled.
Sel korral tuli ta üksi.
● kord päevas, kord nädalas, kord kuus, kord aastas Ma käin trennis kolm korda nädalas.
● esimest korda, teist korda, kolmandat korda Lähen esimest korda elus üksinda reisile.
traditsiooniline | 回 |
pinyin | huí
|
traditsiooniline | 次 |
pinyin | cì
|
2. see, kui mingi järjekord kellenigi jõuabKelle kord on nõusid pesta?Triinu kord on vastata.traditsiooniline | 輪次 |
lihtsustatud | 轮次 |
pinyin | lún-cì
|
3. sõna korda koos arvsõnadega näitab, kui palju on miski suurem või väiksemTa on minust kaks korda vanem.traditsiooniline | 倍 |
pinyin | bèi |
kord3 määrsõna <k`ord>
1. millalgi minevikus, kunagi sama mis ükskord
Elas kord üks prints.
Ka vanaema oli kord noor.
traditsiooniline | 曾經 |
lihtsustatud | 曾经 |
pinyin | céng-jīng
|
2. millalgi tulevikus sama mis ükskordKord tuleb meil kõigil surra.traditsiooniline | 有朝一日 |
pinyin | yǒu-zhāo-yí-rì
|
3. näitab, et olukorrad vahetuvadIlm oli muutlik, kord sadas vihma, kord paistis päike.traditsiooniline | 來回 |
lihtsustatud | 来回 |
pinyin | lái-huí |
kuid sidesõna <k`uid>
alustab lause täpsustavat või selgitavat osa; ühendab lauses osi, mis sisaldavad vastandeid sama mis aga
Ilm on tuuline, kuid soe.
Proovisin magada, kuid und ei tulnud.
Minu vend oskab autot juhtida, kuid mina mitte.
traditsiooniline | 但(是) |
pinyin | dàn(-shì) |
kuld nimisõna <k`uld, kulla, k`ulda>
1. kollane läikiv metall, mis on väga väärtuslik
Kas see sõrmus on kullast?
● kullast ehted, kullast mündid
traditsiooniline | 金 |
pinyin | jīn
|
2. esimene koht spordivõistlustel;
medal, mis selle eest antakseMeie jalgratturid said olümpiamängudel kulla.traditsiooniline | 金牌 |
pinyin | jīn-pái |
kurb omadussõna <k`urb, kurva, k`urba; mitmus kurvad, k`urbade, k`urbi; võrdlus: kurvem, kõige kurvem>
õnnetu või sind õnnetuks tegev vastand rõõmus
Olen natuke kurb.
Film oli nii kurb, et hakkasin nutma.
● kurvad silmad; kurb nägu
● kurb sündmus, kurb uudis, kurb lugu, kurb saatus
traditsiooniline | 悲傷的 |
lihtsustatud | 悲伤的 |
pinyin | bēi-shāng-de |
kurg nimisõna <k`urg, kure, k`urge; mitmus kured, k`urgede, k`urgi = k`urgesid>
suur lind, kellel on pikk kael, pikk nokk ja pikad jalad
Kured lendavad talveks soojale maale.
traditsiooniline | 鶴 |
lihtsustatud | 鹤 |
pinyin | hè
|
kuri omadussõna, nimisõna <kuri, kurja, k`urja; mitmus kurjad, k`urjade, k`urje; omadussõna võrdlus: kurjem, kõige kurjem>
1. selline, kes pole iseloomult lahke ega sõbralik (ja kes võib sulle teha midagi halba)
Tal on kodus kuri ämm.
Aias on kuri koer.
traditsiooniline | 兇惡的 |
lihtsustatud | 凶恶的 |
pinyin | xiōng-è-de
|
2. vihane, (väga) pahaneÕpetaja vaatas mind kurja pilguga.■
kelle-mille peale Ega sa minu peale väga kuri ei ole?●
kurjaks saama Ema sai kurjaks, kui ma valetasin.traditsiooniline | 氣憤的 |
lihtsustatud | 气愤的 |
pinyin | qì-fèn-de
|
3. halb tegu või asiÄra tee teistele kurja!traditsiooniline | 惡行 |
lihtsustatud | 恶行 |
pinyin | è-xíng |
kurk1 nimisõna <k`urk, kurgi, k`urki; mitmus kurgid, k`urkide, k`urke>
piklik roheline köögivili, mida kasutatakse sageli salatis; selle taim
Ema lõikas meile prae kõrvale tomatit ja kurki.
● värske kurk Ostsin turult kaks kilo värskeid kurke.
saab moodustada: hapukurk
traditsiooniline | 黃瓜 |
lihtsustatud | 黄瓜 |
pinyin | huáng-guā / huáng-gua
|
kurk2 nimisõna <k`urk, kurgu, k`urku, k`urku>
piirkond suu taga, kaela sees
Kurk on valus, hakkan vist haigeks jääma.
traditsiooniline | 咽喉 |
pinyin | yān-hóu |
kurt omadussõna, nimisõna <k`urt, kurdi, k`urti; mitmus kurdid, k`urtide, k`urte>
1. selline, kes ei kuule
Ta on ühest kõrvast kurt.
● kurdiks jääma
traditsiooniline | 聾的 |
lihtsustatud | 聋的 |
pinyin | lóng-de
|
2. inimene, kes ei kuule●
kurtide kooltraditsiooniline | 聾人 |
lihtsustatud | 聋人 |
pinyin | lóng-rén
|
traditsiooniline | 聾子 |
lihtsustatud | 聋子 |
pinyin | lóng-zi |
kurv nimisõna <k`urv, kurvi, k`urvi; mitmus kurvid, k`urvide, k`urve>
koht, kus tee suund (järsult) muutub
Sõida aeglaselt, varsti tuleb üks ohtlik kurv.
traditsiooniline | 彎道 |
lihtsustatud | 弯道 |
pinyin | wān-dào |
muld nimisõna <m`uld, mulla, m`ulda, m`ulda>
aine, mille sees puud ja teised taimed kasvavad
Lilledele on vaja uut mulda.
traditsiooniline | 土 |
pinyin | tǔ |
mure nimisõna <mure, mure, muret; mitmus mured, murede, muresid>
ebameeldiva või raske olukorra tõttu tekkinud halb tunne
Ma ei saa mure pärast magada.
■ kelle-mille pärast Mul on vanaema pärast mure.
● tõsine mure, sügav mure; suur mure, väike mure
● mures olema Ta on poja pärast väga mures.
● muret tundma Tundsime muret, kuhu ta kadunud on.
● muret tegema Laste halb tervis teeb mulle muret.
traditsiooniline | 憂愁 |
lihtsustatud | 忧愁 |
pinyin | yōu-chóu |
muru nimisõna <muru, muru, muru>
madal tihe rohi, näiteks parkides ja aedades
Istusime murul ja sõime pirukaid.
● muru niitma
saab moodustada: muruniiduk
traditsiooniline | 草地 |
pinyin | cǎo-dì |
nurk nimisõna <n`urk, nurga, n`urka, n`urka; mitmus nurgad, n`urkade, n`urki>
koht, kus ühinevad kaks pinda (näiteks seinad, teed, tänavad) või joont
Lamp on toa nurgas.
Laual on teravad nurgad.
Pood asub Pika ja Kivi tänava nurgal.
Kolmnurga nurkade summa on 180°.
saab moodustada: kolmnurk
traditsiooniline | 角 |
pinyin | jiǎo
|
purk nimisõna <p`urk, purgi, p`urki, p`urki; mitmus purgid, p`urkide, p`urke>
klaasist (või plekist) nõu toidu või joogi jaoks
Ta valas moosi purkidesse.
● liitrine purk
traditsiooniline | 罐 |
pinyin | guàn |
puru nimisõna <puru, puru, puru>
mingi aine (tavaliselt toidu) väiksed osad
Laud oli puru täis.
traditsiooniline | 碎末(兒) |
lihtsustatud | 碎末(儿) |
pinyin | suì-mò(-r) |
surm nimisõna <s`urm, surma, s`urma, s`urma; mitmus surmad, s`urmade, s`urmasid>
see, kui elu lõpeb vastand sünd
Pärast naise surma kolis mees linna.
● surma põhjus, surma asjaolud
● loomulik surm, ootamatu surm, traagiline surm
● surma saama Õnnetuses sai surma kolm inimest.
traditsiooniline | 死(亡) |
pinyin | sǐ(-wáng) |
tund nimisõna <t`un'd, tunni, t`un'di, t`un'di; mitmus tunnid, t`un'dide, t`un'de>
1. (lühend t) aja mõõtühik. Ühes tunnis on 60 minutit
Sõit kestis kaks tundi.
Kontsert algab tunni aja pärast.
● veerand tundi, pool tundi, kolmveerand tundi
traditsiooniline | 小時 |
lihtsustatud | 小时 |
pinyin | xiǎo-shí
|
2. aeg (tavaliselt 45 minutit), mil õpilased koos õpetajaga midagi õpivadEsmaspäeval on meil seitse tundi.Täna on esimene tund matemaatika.Jäin tundi hiljaks.Tunnid algavad kell 8 ja lõppevad kell 16.saab moodustada: vahetund;
tunniplaantraditsiooniline | 課 |
lihtsustatud | 课 |
pinyin | kè |
turg nimisõna <t`urg, turu, t`urgu; mitmus turud, t`urgude, t`urge>
1. plats, kus inimesed ostavad ja müüvad mitmesuguseid asju (tavaliselt toiduaineid)
Ostsin turult liha, mune ja piima.
Turul oli palju rahvast.
● turule minema, turul käima Käin turul iga pühapäev.
traditsiooniline | 市場 |
lihtsustatud | 市场 |
pinyin | shì-chǎng
|
2. (kaupade, teenuste) pakkumine ja nõudmine;
piirkond, kus see toimubTurule tulid uued arvutid.●
kohalik turg,
rahvusvaheline turgtraditsiooniline | 市場 |
lihtsustatud | 市场 |
pinyin | shì-chǎng |