[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

hingusel olema
1. surnud olema
♦ Vanaema on ammu hingusel, panime ta viis aastat tagasi maamulda.
2. välja surnud, tegevuse lõpetanud olema
♦ Tallinna seebivabrik on ammu hingusel, nüüd hangime seepi Riiast.

ilma (ilmale, maailma, maailmale) tõugata jääma
vanemliku hoolitsuseta ja kaitseta jääma
♦ Kui ema suri, võttis vanaema lapse enda juurde, muidu oleks see maailma tõugata jäänud.
→ ilma (maailma) hooleks (hoolde) jääma

kas või nui neljaks; kas või nui pooleks
1. kõigest väest, igati, väga
♦ Punnis vastu kas või nui neljaks.
♦ cit Vanaema ägestus: „Plikanääks minuga vaidlema kas või nui pooleks.“ A. Tigane
2. ilmtingimata, kindlasti, kõigest hoolimata
♦ Kas või nui neljaks, aga ma pean minema.
♦ Mina ei maksa, kas või nui pooleks.
♦ Nui neljaks, aga välja peame siit pääsema!
♦ cit Aga seda ma ütlen: maja ehitame üles, kas või nui pooleks! M. Metsanurk

kuldsete kätega {olema}
käeosavust nõudva töö peale hakkaja, meisterlik {olema}
♦ See kampsun on tehtud vanaema kuldsete kätega.
♦ Ta on kuldsete kätega töömees.
♦ Kuldsete kätega meister.

kõrvu kikkis hoidma
tähelepanelikult, pingsalt kuulama, tähelepanelik olema
♦ „Hoia aga kõrvad kikkis, kui targemad inimesed räägivad,“ õpetas vanaema.
♦ Hoia kõrvad kikkis ja suu lukus, siis jõuad elus hästi edasi.

[millistes, kellegi] kätes olema
kellegi valduses, voli või hoole all olema
♦ Lapsed on vanaema heades kätes.
♦ Tundub, et see amet on õigetes, õige mehe kätes.
♦ Võim on kindlates kätes.
♦ Raamat on nähtavasti halbades kätes olnud.
♦ cit Isa võis rahulikult koju sõita – poiss oli kindlates kätes. J. Semper

{oh, oi, sa, sina} armas aeg; {oh, oi, sa, sina} armuline aeg; {oh, oi, sa, sina} heldene aeg
jahmatust, pahameelt, imestust, üllatust vms väljendav hüüatus
♦ Vanaema imestas valju häälega: „Sina armuline aeg, kui lühikesi seelikuid nüüd kantakse!“ Oh sa armas aeg, missugune sa välja näed!
♦ Sa heldene aeg, kust sina nii hilja tuled?

[kellelgi] on kätt [millegi peale]
kellelgi on mingiks tööks, tegevuseks osavust, oskust
♦ cit Niikuinii polnud emal selle peale kätt, väitis vanaema. A. Beekman
♦ Tal on joonistamise peale õige tugevasti kätt.

[kellelgi] on maik suus; [kellelgi] on magu suus
keegi ihaldab midagi varem proovitut
♦ cit „Pole viga, küll ta (lind) tagasi tuleb, kui tal peki maik suus on,“ rahustab vanaema. J. Piik
♦ cit...kusjuures lastel siiski maik suus oli, kuidas ühe patuteo palk maitseb. H. Raudsepp

pommi panema
midagi ootamatut, rabavat, põrutavat tegema või ütlema
♦ cit „Minu tütar langes joodikule mehele ohvriks,“ pani vanaema mammale uue pommi. A. Beekman

püksimõõtu võtma [kellelegi, kellelgi]
kellelegi vitsa või rihma andma (enamasti lapse kohta)
♦ Ema võttis poisil suitsetamise pärast püksimõõtu.
♦ cit Kas ehk vanaema sulle püksimõõtu võttis ja punasevöödilised ai-ai voodriga püksid õmbles? Ansomardi

silmi sulgema
1. ära surema
♦ Viimasena sulges silmad vanaema.
2. surnu silmi kinni vajutama, kellegi surivoodi juures olema
3. millestki tahtlikult vaikima, midagi tahtlikult märkamata jätma
♦ cit Ent ometi ei saa me silmi sulgeda selle ees, et teaduse ja tehnika arenguga kaasneb rida tegureid, mis avaldavad negatiivset mõju inimese närvisüsteemile. J. Saarma

sooni tasuma
masseerima, massaaaži tegema
♦ Vanaema kutsus last õlasooni tasuma.

süda on [kellegi-millegi] küljes {kinni}; süda ripub [kellegi-millegi] küljes
keegi hoolib kellestki või millestki väga, keegi peab kedagi või midagi armsaks, on kellessegi või millessegi kiindunud
♦ Ema süda on oma lastes ka vanuigi kinni.
♦ Vanaema süda ripub lastelaste küljes.

teise ilma (maailma) minema {kolima, rändama, ...}; paremasse maailma minema {kolima, rändama, ...}
ära surema
♦ cit... mõne aasta pärast pole meid enam ja siis oleks küll päris halb, kui me pahaste meeltega teise ilma kolime... A. Jakobson
♦ Vanaema hing on paremasse ilma rännanud.

tühja käega; tühjade kätega
ilma midagi saamata, kaasa toomata, ilma milletagi, tühjalt
♦ Aga kas vana Albert kunagi abi keelas, ah?
♦ cit Kas läksite kunagi tühja käega tagasi? O. Tooming
♦ Vanaema ei tulnud kunagi tühjade kätega, alati oli tal laste jaoks midagi kaasas.
♦ Poistel polnud kalaõnne, nad tulid jõelt tühjade kätega.

vaevaks võtma
suvatsema, end mingi tööga koormama
♦ Ta ei võtnud vaevaks vastatagi.
♦ Saame hakkama, kui sa vaevaks võtad end veidigi liigutada.
♦ Vanaema võttis vaevaks kogu perele sokid ja kindad kududa.
♦ Nii tähtsaks läinud, et ei võta vaevaks enam teregi öelda.

[kellegi-millegi] vahet käima {jooksma, ...}
kusagil väga tihti käima
♦ Käisin arstide vahet.
♦ Vanaema sõelus kahe pere vahet.
♦ cit Niikaua kui tema su maja vahet seerib, mind ära külla kutsu. O. Tooming
♦ Perenaine jooksis sahvri vahet.