[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

aru on peas [kellelgi]
keegi on mõistlik või arukas, keegi taipab, saab aru
♦ Otsusta ise, sul ka aru peas.
♦ Mul endal ka aru peas, mis sa õpetad kogu aeg.
♦ Kas sul sugugi aru peas ei ole, et niiviisi teed?
♦ Suur poiss juba, võiks aru peas olla, aga ei.

ausõna peal püsima; ausõna najal püsima; ausõna peal seisma; ausõna najal seisma
hädavaevalt, vaevu püsima või seisma, väga ebakindel olema
♦ Siin majas seisab kõik ausõna peal.
♦ Ausõna peal püstiseisev laud.
♦ cit... püksipõhi püsib koos ainult ausõna peal. A. Jakobson
♦ cit Ent milleks uus, kui püsib vees/ ausõna najal muistne stiimer... J. Sütiste

ei ole (pole) kuskile (kuhu) {oma} pead panna
kellelgi ei ole peavarju, kindlat eluaset, kodu
♦ Tal pole juba ammu kohta, kuhu oma pea panna.
♦ cit Majaga on aga lugu halb... Nii ongi, et varsti pole enam kuskile pead panna... A. Kimm

endale pesa ehitama; endale pesa punuma
endale kodu looma
♦ cit Aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. A.H. Tammsaare

{endale} tuhka pealaele raputama; {endale} tuhka pea peale (pähe) raputama
sügavalt kahetsema
♦ cit Tulevad... järelhüüded ja viimaks hakka enesekriitika korras iseendalegi puuduste pärast tuhka pähe raputama. M. Rebane
♦ cit Kas poleks ta pidanud põgenema, ennast karistama, paastuma ja tuhka pealaele raputama? K. Ristikivi

[kellelgi] {endal} on suu peas; [kellelgi] {endal} on lõuad peas
keegi on ise võimeline enda eest kostma, vajaduse korral ise midagi ütlema
♦ Tal endal suu peas, mis sa kogu aeg tema eest räägid!
♦ cit „Aitab!“ katkestas Mihkel Kusti laulu, „meistril omal suu peas. Tahab – laulab, ei taha – on vait..." A. Hint

end (ennast) vee peal hoidma
end vaevaliselt ära majandama, endale hädapärast ülalpidamist teenima
♦ cit Mina maalin veel ainult mõttes oma kompositsioone, tegelikkuses aga hoian end vee peal akvarellidega. L. Promet
♦ cit Konservatooriumis käis Raimond Kull ilma ühegi kõrvalise abita, hoides end vee peal tundide andmisega. M. Möldre

hinge peal (hingel, hinges) olema {kipitama, ...}
kedagi vaevama, rõhuma, muretsemiseks põhjust andma, piinlema panema
♦ Tal on vist midagi rasket hinge peal, et nii morn on.
♦ Hinges kripeldab kogu aeg, et saatsin lapse nii vähese rahaga kodunt välja.
→ südame peal (südamel) olema

hädaga peab kõik ära sööma - sealihad ja kanamunad
head toitu kommenteeriv väljend

ilma peal
1. ilma peavarjuta, hoolitsuseta, kaitseta, elatusvahenditeta
♦ Isa-ema surid, lapsed on ilma peal.
2. mööda maailma
♦ Hulgub ilma peal.

jala peal
seistes, püsti olekus
♦ Hobused magavad jala peal.
♦ Päev otsa oldi jala peal, istuda polnud kuhugi.

juuksed tõusevad {peas} püsti; juuksed tõusevad püsti pähe; juuksekarvad tõusevad {peas} püsti; juuksekarvad tõusevad püsti pähe
keegi tunneb väga suurt hirmu, õudu
♦ Ehmusin nii, et juuksekarvad tõusid peas püsti.
♦ Selle mõtte juures kippusid tal juuksed peas püsti tõusma.
♦ cit See oli hirmus mõte. R. Sirge
♦ cit Sõimata ja kiidelda oskab teine küll, et sul juuksed peas püsti tõusevad. A. Gailit

juukseid {peas} püsti ajama; juuksekarvu püsti ajama
väga suurt hirmu peale ajama
♦ Sinu jutt ajab juuksekarvad püsti.
♦ cit Nüüd ajas hirm mehikesel juuksed püsti. F.R. Kreutzwald
♦ cit Ma olen näinud sääraseid pilte, mis mu juuksed püsti ajavad. E. Särgava

järje peal (järjel) olema
majanduslikult rahuldaval tasemel, heas korras olema, elujõuline olema
♦ Elu on lõpuks järje peal, aga vanaduski juba käes.
♦ Talu on küllaltki heal järjel

kaela peal (kaelal, kaelas) olema; kaela peal (kaelal, kaelas) istuma
1. kellegi kulul elades tülinaks, koormaks olema
♦ cit Nõnda istus Salme isa-ema kaelas aasta, kaubanduskooli lõputunnistus äri- ja kontoriuksi tema ees ei avanud. P. Kuusberg
2. millegagi pidevalt tüütama, mitte rahu andma
♦ Igasugused ametimehed istusid oma nõudmistega kaela peal.
♦ Taas tuli istuda laomehe kaela peal.
♦ cit Kõrtsmik oma võlanõudmisega oli ka kaela peal. J. Pärn

[kellegi] kaelas (kaela peal) elama
kellegi kulul elades koormaks, tülinaks olema
♦ Tuli töölt ära ja elas mitu aastat vanemate kaela peal.
♦ Kes on harjunud teiste kaelas elama, seda on raske tööle panna.

kahe jalaga maa peal seisma
kainelt, realistlikult millessegi suhtuma
♦ cit Tahaks uusi näidendeid, mis jätkaksid ja arendaksid edasi Egon Ranneti „Südamevalu“ tüsedat, kahe jalaga maa peal seisvat realismi. K. Ird
♦ Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu.

kaine pea
1. mitte purjusolek, mitte joobesolek
♦ Huvitav, mida ta sellest loost kaine peaga arvab.
♦ Tuli koju mitte just kaine peaga.
2. arukus, kainus ja julgus
♦ Soomlaste olümpiavõit ajas põhjamaalaste kained pead siiski pisut segi.
♦ Teada, et ta on kaine peaga inimene, vaevalt ta seekordki arutult toimis.
♦ Tema kainet pead austatakse.

karvad tõusevad {peas} püsti; karvad tõusevad püsti pähe
keegi tunneb suurt hirmu
♦ cit... jutustab ta lugusid, mis temaga on tehtud, mida kuuldes meieaegsel inimesel juba karvad püsti tõusevad... G. Luiga

katus on pea kohal
kellelgi on oma peavari, ulualune, kellelgi on, kus elada
♦ Nüüd oli meil lõpuks kõigi raskuste kiuste katus pea kohal.
♦ Ei tea, kuidas edasi elada.
♦ Pole tööd ega katust pea kohal.

keele peal (keelel) olema
1. midagi väga öelda või küsida tahtma, ütlemisvalmis olema
♦ Sapine vastus oli tal keelel, aga targu jättis ta selle ütlemata.
♦ Küsimus oli neiul lausa keele peal, kuid ta häbenes sellega välja tulla.
♦ cit Tal oli palju tõsiseid ... sõnu keele peal, aga neid ei sobinud praegu kogu pere kuuldes välja öelda. A. Hint
2. hetkelise mälunõtruse tõttu millegi väljaütlemisel takerduma
♦ Ta nimi on just keele peal, aga mitte ei saa öelda.
♦ cit Ei, see on päris tuttav nägu, tuhat korda on ta seda näinud... Mädand, see on seesama, see mis ta n'd oligi... Noh, keelel on just... O. Luts

keele peal (keelel) sügelema; keele peal (keelel) kihelema; keele peal (keelel) kibelema; keele peal (keelel) kipitama
tundma kanget, vastupandamatut soovi midagi öelda
♦ Eidel sügeles uudis keele peal.
♦ Teravad pilkesõnad kibelevad tal keelel.
♦ Mul kipitas keelel mitmeid küsimusi.
♦ Kuid ta näis veel millestki rääkida tahtvat.
♦ cit See kipitas vägisi ta keelel, ta võitles selle vastu. F. Tuglas

keel on vesti peal (vestil); nii et keel vestil (vesti peal)
suurest tööst, rohkest tegemisest väga väsinud, kurnatud; lõõtsutades (jooksust, askeldamisest vm)
♦ Sagimist oli seal palju, kogu aeg oli keel vesti peal.
♦ Jooksevad ringi, keel vesti peal.
♦ Vehkis tööd teha, nii et keel vesti peal.
♦ cit Pääsesin ometi pilgukeseks äridest. Tont võtku, jookse ämma poe vahet, nii et keel vestil... M. Nurme

kruvid logisevad {peas}; mõni kruvi logiseb {peas}; üks kruvi logiseb {peas} [kellelgi]
keegi pole täie aruga, keegi on veidi napakas
♦ cit Inimesed kuuldi arvamusel olevat, et vanal parunil mõni kruvi logises. A. Kitzberg

kruvi (kruvid) on {peas} lahti; mõni kruvi on {peas} lahti; üks kruvi on {peas} lahti
keegi pole täie aruga, keegi on veidi napakas
♦ Öelge nüüd ise, kas ta kruvid ei ole lahti!
♦ Täie aruga inimene nii ei tee.
→ kruvid logisevad {peas}

kuhu peab risti tegema; kuhu peab risti tõmbama; kuhu tuleb rist teha
üllatuse, imestuse puhul kasutatav väljend
♦ Kuhu ma pean risti tegema, et sellised mehed tulid appi!
♦ Kuhu tuleb rist teha, ta palus vabandust!

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
♦ Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
♦ cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kõrvu pea alla panema
ära surema
♦ Vanamees oli juba ammu tõbine, nüüd pani kõrvad pea alla.
♦ cit... pole kuulda olnud, et siitkandis keegi oleks parajasti kõrvu pea alla panemas. A. Hint
♦ cit Koeramamma on oma kõrvad pea alla pannud. A.H. Tammsaare

käed on {risti} rinna peal (rinnal); kaks kätt on {risti} rinna peal (rinnal)
keegi on surnud
♦ cit Ei mina usu, et sul tiisikus on. – Ega sa enne ei usu, kui mul kaks kätt rinna peal on. P. Krusten
♦ Ta oli kord tõotanud vabaduse eest võidelda kuni käed risti rinna peal.

käima peal olema
rase olema
♦ cit Eet, räägitakse, pidavat jälle olema käima peal... A. Hint
♦ Naine on tal jälle käima peal. Viies laps on tulekul.

käppi pea alla panema
ära surema
♦ cit Mind matke ka ookeani, kui peaksin käpad pea alla panema – merel kogu eluaeg oldud. H. Sergo
♦ Pane aga, jah, käpad pea alla, siis pole enam muret ega midagi.
→ kõrvu pea alla panema

kätel (käte peal) kandma
kedagi väga hoidma ja hellitama, kellegi eest ülimalt hoolitsema
♦ Ta armastanud oma naist väga, kandnud teda otse kätel.
♦ cit Ma olen pidanud eluaeg ise enda eest seisma ja ei arva, et mind siingi kätel kandma hakatakse. L. Merzin
♦ cit Ainust nurisevat sõna ei julge ta temale öelda, ... käte peal püüab ta teda kanda, kõigest jõust tema põlve kergendada. E. Vilde

küla peal käima
öösel kurameerimise eesmärgiga tütarlaste või naiste juures käima
♦ Poiss oli juba täismees, käis öösiti küla peal.
♦ Mees võtab kõrvalt, käib küla peal.

külm pea
arukas, kaine ja julge inimene; arukus, kainus ja julgus
♦ Raskes olukorras on alati tarvis läinud külmi päid.

laastupadi on pea all
keegi on surnud
♦ Mure ja hool kaob siis, kui laastupadi pea all.

laastupatja pea alla saama
ära surema

lõpp on peal

→ ots on peal

{mitte} ilma peal (pealgi)
mitte iialgi, eluilmaski, mitte kunagi; mitte mingil juhul
♦ Ma poleks seda ilma pealgi uskunud, aga ma nägin ju ise oma silmaga.
♦ Väevõimuga ei pane sa teda ilma pealgi tööle.
♦ Ilma peal ei lähe ma talle mehele.

{mitte} maa peal (pealgi); {mitte} maamuna peal (pealgi)
mitte kunagi, mitte iialgi, eluilmaski; mitte mingil juhul
♦ cit Elli ei küsinud mitte midagi, maa peal poleks küsinud, Agnes rääkis ise... A. Valton
♦ Maa pealgi ei tee ma seda, parem ära palugi.
♦ cit „Targem oleks ilma jonnita, omavahel kokku leppida.“ – „Nendega pritsimajas? Mitte maamuna peal!“ R. Sirge

mõistus on peas
keegi on mõistlik või arukas, keegi taipab, saab aru
♦ Kui sul mõistust peas pole, siis pole midagi parata.
♦ Sul endal mõistus peas, otsusta aga ise.
♦ Ära kamanda ja käsuta kogu aeg, mul on endal ka mõistus peas.
→ aru on peas

naerulinnu pesa leidma
nähtava põhjuseta rõõmsalt naerma
♦ cit Uuno südamlikku naeru kuulis ka Maret ja tuli vaatama, mis naerulinnu pesa ta leidnud. A.H. Tammsaare

{nagu, kui} kivi [kellegi] südamel (südame peal)
murettekitav asi
♦ Ühtegi suve ei pane sa seal vastu: esimene nädal laulad ja hõiskad, teisel oled kurb, kolmandal aga tunned, kuis Loki on muutunud raskeks kiviks su südamel.
♦ cit Säärane oled sa, parvepoiss! A. Gailit

nagu (kui) konn mättal (mätta peal, mätta otsas)
oma positsiooniga uhkeldav, suurustav inimene
♦ Ta on end uhkusest täis puhunud nagu konn mättal.

nagu (kui) linnuke oksa peal (oksal) elama
muretult elama
♦ cit Et sa võiksid vähegi end tunda linnukesena oksal, selleks panin ma panka sinu nimele tuhat krooni. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta oli rahaasjad otse andeksandmatul kombel teiste hooleks jätnud ja ise elanud muretult kui linnuke oksal. K. Ristikivi
♦ Elab hooleta kui linnuke oksal.

nagu (kui) nõelte otsas {olema}; nagu (kui) nõelte peal {olema}; nagu (kui) nõeltel {olema}
väga rahutu, erutatud, ärevil {olema}
♦ cit Olin nagu nõeltel, pakkusin talle (külalisele) kähku istet, ei teadnud, mida öelda või missugust nägu teha. R. Kaugver
♦ Tahtsin ära minna ja olin kui nõelte peal, koosolek ei tahtnud ega tahtnud lõppeda.

nagu (kui) peegli peal {olema}
väga hästi, selgesti nähtav {olema}
♦ cit Arvatavasti kahetses ta kibedasti, et oli istunud esimesse ritta... Nüüd ole nagu peegli peal! H. Pukk

nagu (kui) peo (pihu) peal (pealt); nagu (kui) peopesal
väga selgesti, väga hästi nähtav
♦ Munamägi paistis kui pihu peal.
♦ Tema hirm oli küll kõigile nagu pihu peal näha.
♦ Siit paistab linn nagu peo pealt.
♦ cit Sealt (näost) võib selgesti nagu peo pealt lugeda, kui löödud ta oli. M. Nurme
♦ Raketid lendasid üles ja vaenlane oli kui peopesal.
♦ cit Mäeküljelt paistab kogu Paunvere nagu peopesal. O. Luts

nagu (kui) postmark (kirjamark) selili (selili maas, selja peal)
täies pikkuses selili, pikali
♦ Selili, selja peal nagu postmark.
♦ Libises ja oli korraga nagu kirjamark selili maas.

nagu (kui) ratta peal (rattal) karjuma
väga valjusti, täiest jõust, kõigest kõrist karjuma
♦ cit Aga vahel võiksin ma tõesti karjuda, märatseda, kisendada nagu rattal. A. Jakobson

{nagu, kui} {sitta} pilpa peal hoidma
kellegi või millegi eest eriliselt hoolitsema, erilist hoolt kandma
♦ cit Sajad diviisid võitlevad, ainult neid hoitakse nagu pilpa peal. P. Kuusberg
♦ cit Kui neid kogu aeg pilpa peal poputada, jäävadki memmepoegadeks. O. Tooming

nagu (kui) tulistel sütel (tuliste süte peal) {istuma, olema, ...}
rahutu, ärevuses, kannatamatu {olema}
♦ Laps ootas ema ja oli kui tulistel sütel, käis aina akna peal vaatamas ja päris iga minut, kus ema on.

nagu (kui) vesi selge olema {peas olema, ...}
{hästi} meelde jäänud olema
♦ cit Vaga Jenoveva ja vürst Apollooniuse lood olid tal otsast otsani kui vesi peas. A.H. Tammsaare
♦ Reegel peab peas olema nagu vesi, siis on temast abi.

[kellegi] naha peal (nahal) elama
kellegi kulul, arvel elama, kellegi tööd ja vaeva enda kasuks ära kasutama
♦ Elad juba teist aastat minu naha peal, millal sa ise teenima hakkad?
♦ Üldine arvamus on, et rikas elab vaese naha peal.
♦ Kartis, et vend müüb oma taluosa maha ja hakkab tema nahal elama.

[kellegi] naha peal (nahal) liugu laskma; [kellegi] turja peal (turjal) liugu laskma
kellegi kulul, arvel, kellegi tööst, vaevast elama, kellegi tööd ja vaeva enda huvides ära kasutama
♦ Mis viga teiste naha peal liugu lasta!
♦ Laseb teiste turjal liugu, ise ei viitsi lillegi liigutada.
♦ See mees on meister teiste turjal liugu laskma.

{nii} et pea aurab {otsas}; {nii} et pea suitseb {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Lõhub tööd teha, nii et pea aurab otsas.
♦ cit Uuritakse, et pead auravad, aga kätte ei saa, mis keel see on. E. Vilde
♦ cit Ja vaene inimene muudkui rehkenda, nii et pea suitseb! F. Tuglas

{nii} et pea märg {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Vehib tööd teha, nii et pea märg otsas.
→ {nii} et pea aurab {otsas}

{nii} et pea paks {otsas}; {nii} et pea paistes {otsas}
pingsalt, tugevasti, tublisti (vaimselt pingutama)
♦ cit Istusin (lugedes) ligemale nädala, nii et pea oli paks otsas. E. Lukats
♦ Mõtlesin, nii et pea paistes, mida oleks õigem teha.

{nii} et silm sinine {peas}
väga tugevasti, intensiivselt, pingsalt, pingutades
♦ cit Pea (majade) vahti, nii et silm sinine. F. Tuglas
♦ Pidi teine seal tööd tegema, et silm sinine peas.

{nii} et silm valge {peas}
väga tugevasti, intensiivselt, pingsalt, pingutades
♦ cit Maksa ja maksa, nii et silm valge peas. O. Luts
♦ cit Iga päev orja nõnda, et silm valge. M. Mõtslane
♦ cit Punnib, et silm valge, kas või naba selja taha. O. Jõgi (tlk)
→ {nii} et silm sinine {peas}

{nii} et suu vahutab (vahul) {peas} {rääkima, ...}
rohkesõnaliselt, bravuurselt {millestki rääkima, ...}
♦ Räägib nii et suu vahutab.
♦ cit... nüüd vahutas suu tänust ja kiitusest. L. Koidula

nina peal tantsima
kellegi suhtes endale kõike lubama, kedagi üldse mitte arvestama
♦ cit Ta laskis sellisid teha, mis need tahtsid, ja õpipoisid tantsisid tal vahel nina peal. E. Vilde

noatera peal (noateral) olema
kriitilises seisus, ohus olema
♦ Kuldmedali saatus oli noateral.
♦ Küsimus on noateral, ei juleta otsustada.
♦ Asi oli noateral, ta valiti esimeheks ühe hääle enamusega.
♦ cit...ja siis ei ole ilus viilida, kui üldine plaanitäitmine peaaegu noatera peal istub. E. Rannet

nugade peal olema
kellegagi tülis, vaenulikes suhetes olema
♦ Iga pops on peremehega nugade peal.
♦ Naabrid on isekeskis nugade peal, ei tea, mis neil nii väga jagada on.

nuga kõri peal hoidma
pidevalt jõhkralt ahistama, pidevas sundseisus hoidma

närvid ei pea vastu
keegi ärritub, kaotab psüühilise tasakaalu, enesevalitsuse
♦ cit Nüüd ei pidanud madam Polli närvid enam vastu: ta vajus toolile kokku ja hakkas nuuksuma. A.H. Tammsaare
→ närvid ütlevad üles

oleks seal sarved peas, ajaks ilma ümber

→ oleks põrsal küüned, roniks puu otsa

omal käel; oma käe peal
iseseisvalt, kõrvaliste abita või nõuanneteta, omaette
♦ Poeg läks vanemate juurest ära, tahtis oma käe peal elama hakata.
♦ Vanem poeg on juba töömees ning elab oma käe peal.
♦ Ta sai selle tööga omal käel hakkama.
♦ Läksime linnaga omal käel tutvuma.
♦ Õppis pärast kooli omal käel edasi.
♦ Olen seda asja pisut oma käe peal uurinud.
♦ Ta ajab asju omal käel.
♦ cit Teist teenida ei olla tal enam lusti ja oma käe peale hakata, näiteks veskit osta, selleks puuduvat jõud. A. Kitzberg

oma (omal) nahal tundma {kogema, veenduma, ...}; oma naha peal tundma {kogema, veenduma, ...}
ise kogema {tunda saama, veenduma, ...}
♦ Tunneb nüüd omal nahal, mida vaesus tähendab.
♦ Oma naha peal on sõda nähtud.
♦ Tunneb oma naha peal orjapõlve.
♦ Veendusin oma naha peal, et ta ei ole aus mees.

{oma} pead andma; {oma} pead anda võima
midagi väga kindlalt väitma, väidetus täiesti kindel olema
♦ cit Ja kes võib pea anda, et see Haraka erakorraline puhkuski midagi tõsisemat tähendab? V. Saar
♦ cit „Võin pea anda, et ta siia oma nina ei pista,“ ütles Raave tuliselt. J. Semper
→ {oma} pead pandiks andma

{oma} pead liiva sisse (liiva alla) peitma; {oma} pead liiva sisse (liiva alla) pistma
ebameeldivaid asjaolusid endale mitte tunnistama
♦ Peidab nagu jaanalind pea liiva sisse ja arvab, et kõik on korras.
♦ Oleks naiivne tekkivate raskuste ees pead liiva sisse peita.
♦ cit Varsti tajus ta eneses teist häält: ära peida oma pead liiva sisse, vaata tõsiasjadele näkku. J. Semper

{oma} pead painutama [kellegi ees]
alistuma või alla andma, alandlikult käituma
♦ See mees juba võimukandjate ees oma pead ei painuta.

{oma} pead pakule panema
end surmaohtu seadma, end hukutama
♦ Niisuguse tühise asja pärast ei pane keegi oma pead pakule.

{oma} pead pandiks andma
midagi väga kindlalt väitma, väidetus täiesti kindel olema
♦ See on nii, võin pea pandiks anda.
♦ cit Mõnikord ei ole hommikul taevas pilvegi – näib, et võib (ilusa ilma eest) pea pandiks anda... T. Tomberg

{oma} pead silmusesse pistma
1. end üles pooma
♦ Ja niisuguse tühise vahejuhtumi pärast pistis inimene oma pea silmusesse!
2. end täbarasse või ohtlikku olukorda panema
♦ Nii kaval mees juba oma pead igasse silmusesse ei pista.
♦ Kõikidega oskas ta sõber olla.
♦ cit Ärgu aga keegi arvaku, et tema millalgi oma pead silmusesse pistis. A. Tõnurist

oma pead toitma van
end ülal pidama, endale ülalpidamist või igapäevast leiba teenima
♦ cit Elasid ja toitsid oma pead, kui Väino veel kodus oli, – miks ei peaks nad endid nüüdki vee peal hoidma. O. Luts

oma tasku peal; omal taskul
enda kulul, ise makstes
♦ Kogu ettevõtmine toimus oma tasku peal.
♦ Ainult oma tasku peal ta elada siiski ei osanud, isa-ema toetasid kogu aeg.

[kellelgi] on aganad peas; [kellelgi] on kõlud peas; [kellelgi] on saepuru peas; [kellelgi] on takud peas

→ pea on aganaid täis

[kellelgi] on aur peal
1. keegi on purjus, joobnud
♦ Kust sa tuled, et sul nii kõva aur peal on?
→ on aur peas
2. kellelgi on kiire
♦ Iga päev on selline aur peal, et pole aega ninagi nuusata.

[kellelgi] on aur peas
keegi on purjus, joobnud
♦ Mehel oli nähtavasti kõva aur peas, keel ei kuulanud sõna ja jalad ei kandnud.
♦ Kui aur on peas, siis läheb kohe magama.

[kellelgi] on endal kõrvad peas; [kellelgi] on omal kõrvad peas
keegi on ise võimeline kuulama, tähele panema, taipama
♦ Mis sa minu käest küsid, sul on endal kõrvad peas.

[kellelgi] on endal silmad peas; [kellelgi] on omal silmad peas
keegi on ise võimeline nägema, tähele panema, taipama
♦ cit „Kus teie seda (kiusamist) nii hästi teate?“ – „Teil on ju omal silmad peas, näete, Tiina nutab,“ vastas Oskar. A.H. Tammsaare

[kellelgi] on halb pea; [kellelgi] on sant pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Teda ei saanud keskkooli panna, tal on nii halb pea.
♦ Katsugu parem mõni amet kutsekoolis kätte saada.

[kellelgi] on hea pea; [kellelgi] on tark pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Tal on hea pea, eriti keelte peale.

[kellelgi] on hääled peal
keegi kipub joobnudpäi laulma
♦ Mehel on vist hääled peal, et nii valjusti laulab.

[kellelgi] on kilk peas
keegi on pisut purjus
♦ cit Andresel endalgi oli paras kilk peas, sest kurvastuse tõttu oli ta pudelist harilikust rohkem rüübanud. A.H. Tammsaare
♦ Palgapäeval on tal ikka kilk peas.

[kellelgi] on kinnine pea
keegi omandab uusi teadmisi väga vaevaliselt
♦ Poisil on kinnine pea, aga ta on väga hoolikas ja läheb klassist klassi.

[kellelgi] on krihvid peal
keegi on purjus, joobnud, viinastunud
♦ Igal palgapäeval on tal kõvad krihvid peal.

[kellelgi-millelgi] on kriips peal
1. miski on nurjunud, luhtunud
♦ Sellega oli tema karjääril kriips peal.
♦ Jäi stipendiumist ilma ja õppimisel oligi kriips peal, sest aitajaid tal polnud.
2. miski on tahtlikult unustatud, kellegagi või millegagi on otsustavalt lõpparve tehtud, kellegagi või millegagi ei arvestata enam
♦ cit Nüüd, pärast lahutust, oleks pidanud kõigel senisel olema kriips peal ja arve selge. A. Hint
♦ Brigadiril oli ammu kriips peal, kuigi lahti lasti ta alles nüüd.

[kellelgi] on kõva pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ cit Mis on kõigest õpetamisest kasu, kui mul on kõva pea. K. Ristikivi
→ on halb pea

[kellelgi] on lahtine pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Klassi priimus polnud mitte ainult usin, vaid tal oli ka lahtine pea.
→ on hea pea

[kellelgi] on nina {alles} tatine {peas}
keegi on millekski liiga noor ja kogenematu
♦ Endal nina alles tatine, aga tuleb vanemat inimest õpetama!
♦ Mis naisevõtja ta on, tal nina alles tatine peas.
♦ cit...nina alles tatine peas, aga juba suu põiki nina all. A.H. Tammsaare

[kellegi, kellelgi] on nina õline {peas}
keegi on purjus, joobnud, viinastunud
♦ Mina ei saa aru, kas tal on nina õline või ta ongi selline.

[kellelgi] on nuga kõri peal
keegi on sundseisus, sunnitud midagi tegema
♦ Kui nuga on kõri peal, küll siis rääkima hakkab.

[kellelgi] on patt hinge peal
keegi on halba või karistusväärset teinud, keegi on end süüga koormanud.
♦ cit Roltsil on ennegi patte hinge peal, mul aga pole veel pahandusi olnud. E. Raud

[kellelgi] on pead
keegi on taibukas, hea taibuga, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ On sul ikka pead, et nii keeruliste ülesannetega toime tulla!
♦ Tal on matemaatika peale kõvasti pead.

[kellelgi] on pea otsas
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Poisil on selline pea otsas, et temast saab ükskord kindlasti suur mees.
♦ cit „Kuule, Andres,“ ütles Tiit, „ega see halb asi oleks, kui Indrek kirjutaja juurde läheks. Poisil on pea otsas, nii et las aga läheb.“ A.H. Tammsaare

[keegi] on pea peale kukkunud
keegi ei ole täie aruga, keegi on peast segane
♦ Ega ma pea peale kukkunud ei ole, et seda tegema hakkan!
♦ cit Sõber näis tõesti olevat veidi pea peale kukkunud. R. Roht
♦ cit „Ta nõuab parunitele maa eest tasu maksmist. Tõesti, ta on pea peale kukkunud,“ ümisesin poolvaljult. A. Lombak

[kellelgi] on pea sakkis
keegi on joobnud, ebakaine, purjus
♦ Pea on sakkis ja tuju halb.

[kellelgi] on pea õigel kohal (õige koha peal); [kellelgi] on pea õigel paigal (õige paiga peal)
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Kui pea on õigel kohal, siis selliseid asju ei juhtu.
→ on pea otsas

[kellelgi] on purjed peal
keegi on joobnud, purjus
♦ cit Ta, purjed peal ja maru mastis,/ teel rõkkab laulda täiest suust... D. Vaarandi

[kellelgi] on rihm peal
kellelgi on kiire, palju tööd, pinge peal
♦ Mis elu see on, hommikust õhtuni rihm peal, kui kaua sa niiviisi vastu pead.

[millelgi] on rist peal
miski on läbi, täiesti ebaõnnestunud, nurjunud, lõpetatud
♦ Korterivahetusel on siis rist peal.
♦ Buss ei tulnud ja kogu sõidul oligi rist peal.
♦ Sellel suhtel on nüüd õnneks või kahjuks rist peal.
♦ Talupidajad kurdavad, et maaelul on varsti rist peal.

[kellelgi] on sada peal
kellelgi on väga kiire, palju kiireloomulisi toimetusi
♦ Kogu aeg on sada peal.

[kellelgi] on selge pea; [kellelgi] on klaar pea
1. keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
→ on hea pea
2. keegi on kaine, ei ole purjus
♦ Mu pea on täiesti selge, kuigi olen veini joonud.

[kellelgi] on suu õige koha peal (õigel kohal); [kellelgi] on suu paraja paiga peal (parajal paigal); [kellelgi] on suuvärk õige koha peal (õigel kohal); [kellelgi] on suuvärk paraja paiga peal (parajal paigal)
keegi on kõneosav, leiab alati paraja, tabava vastuse
♦ cit Tavaliselt on saarlastel suu õige koha peal, ... nad ei jäta õiget vastust võlgu ja see vastus käib tihti nagu vasar naela pea pihta. M.J. Eisen

[kellelgi] on terane pea

→ on hea pea

[kellelgi] on tong peas
keegi on joobnud, purjus
♦ Tal juba hommikul tong peas ja lõhnad juures.

[kellelgi] on tuim pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Tal on nii tuim pea, et õppijat temast küll ei tule.
→ on halb pea

[kellelgi] on tuur (tuurid) peal; [kellelgi] on tuur (tuurid) sees
1. keegi on joobnud, purjus
♦ Tal on täna kõvad tuurid peal, ei tea, mis pidu ta pidanud on?
2. kellelgi on suur tahtmine midagi teha, ette võtta
♦ Noortel on alailma tuurid peal – muudkui möllavad.
♦ Tüdrukul on nüüd uued tuurid peal, tahab mehele minna.
♦ Tal on südamepuistamise tuur peal.

[kellelgi] on vaim peal
kellelgi on inspiratsioon, ind tööks (loominguliseks)
♦ Kui ikka vaimu peal ei ole, siis ei tule maalimisest midagi välja.
♦ cit Kui koertel vaim peal on, ei kuule nad enese haukumistki, rääkimata peremehe kaugest vilest. N. Baturin

[kellelgi] on vesi ja vile peal; [kellelgi] on vesi peal
keegi on valju korra all, keegi peab kõvasti tööd tegema
♦ Meestel on vesi ja vile peal, koolimaja peab õppeaasta alguseks valmis olema.
♦ Üks vesi ja vile kogu aeg peal, pole aega ninagi nuusata.

[kellelgi] on vint peal
keegi on pisut purjus
♦ Täna paistis tal kõva vint peal olevat.

[kellelgi] on vint peas
keegi on pisut purjus
♦ Meestel oli varsti vint peas, jutt läks aina valjemaks.

ots on peal
1. [millelgi] miski on lõpetatud, valmis
♦ Heinatööl on sedakorda ots peal.
2. [kellelgi] keegi on surnud, surmatud
♦ Tal on ots peal, omad poisid tegid kutuks.

paar parajaid
negatiivsete omaduste poolest kaks teineteisega sarnast inimest
♦ Paar parajaid venivillemeid.
→ paras paar

paras paar
negatiivsete omaduste poolest kaks teineteisega sarnast inimest
♦ Paras paar, midagi pole öelda.
♦ Mõlemad tuleks allavett lasta.
♦ Mees ja naine on paras paar – mõlemad parajalt mugavad ja maiad.
♦ Laisk oled sa nagu kapsauss.
♦ cit Tootsiga paras paar. O. Luts

[kellelgi, kellegi] pead ei paitata; [kellelgi, kellegi] pead ei silitata
kellessegi suhtutakse karmilt, halvasti; kedagi koheldakse karmilt, halvasti
♦ cit Sest ega Logina peremees uue valitsuse pead ei paitanud, salvas, kust sai. R. Sirge
♦ Pead sul selle eest ei silitata, see on nüüd küll kindel.

pead-jalad (pead ja jalad) koos elama; pead-jalad (pead ja jalad) koos olema
väga suures ruumipuuduses, kitsastes korterioludes, tihedasti koos elama
♦ Elavad oma kolme lapsega kahetoalises korteris pead-jalad koos.
♦ cit Kui noorpaar koliks Randade juurde, elaksid noored ja vanad nõnda pead-jalad koos, et poleks õiget ruumi ringigi keerata. O. Tooming

pead kaotama
1. ajutiselt kainet otsustusvõimet kaotama, ähmi täis minema
♦ cit Veel leidub keegi, kes pead ei kaota, kes ei nuta ega hädalda, vaid hakkab talitama, nagu talitada vaja. A.H. Tammsaare
♦ cit Staabid kaotasid pea ja andsid ühe ristikäiva käsu teise järele. A. Jakobson
2. kirglikult armuma
♦ Mehe iga, aga poisikese aru.
♦ cit Igas külas kaotad sa pea. P. Kuusberg
3. hukkuma, otsa saama
♦ cit Rusikaga lauale lüües seletas mees, et ennem oma pea kaotab, kui sellest naisest ilma jääb. E. Vilde

pead kihama panema
tundeid, kirgi õhutama, ärevust tekitama, üles ässitama
♦ Ärevad teated hinnatõusust panid pead kihama.

pead kirjuks ajama
segavate, eksitavate, erutavate mõtetega nõutuks tegema, segadusse ajama
♦ cit Mis nad tunni jooksul kõik kuulda said, võis kõige selgema pea kirjuks ajada! E. Vilde

pead kuklasse ajama; pead kuklasse viskama
uhkeks, reipaks, julgeks, tähtsaks minema
♦ cit Nad (kodanlased) ajavad selja sirgeks, pea kuklasse, nina püsti. E. Vilde

pead kuumaks kütma; pead palavaks kütma; pead tuliseks kütma; pead soojaks kütma
tundeid, kirgi lõkkele puhuma, ärevust tekitama, üles ässitama
♦ cit Peremees rääkis: ta jätnud Beski sellepärast tööle, et see ... teiste päid kättesaamatute ideedega kuumaks ei küta. K. Trein

pead lahutama
pingutavas töös vahet tegema, end tuulutama või värskendama
♦ Pahas tujus läks ta linna, et natukenegi pead lahutada.

pead maha võtma
1. hukkama, surmama, surma saatma
♦ Neil segastel aegadel võidi igaühel kõige tühisemagi asja pärast pea maha võtta.
2. rängalt karistama
♦ Kui sa selle asja tegemata jätad, võetakse sul pea maha.

pead murdma
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit Ikka enam ja enam hakkas ta oma pead murdma, et miks või kust on saanud Kivimäe oma kivid ja mulla. A.H. Tammsaare

pead norgu laskma
julgust kaotama, norutama hakkama
♦ Arvan, et sinul on olnud seal momente, mil lootus ja julgus kippusid kaduma.
♦ cit Aga ära lase pead norgu! H. Sergo

pead otsima
juustest täisid või tinge otsima
♦ Õhtul tulevalgel otsiti laste päid.
♦ Muud rohtu täide vastu ei tuntud.

pead parandama
pohmelust uue alkoholiannusega kõrvaldama
♦ cit Poiss oli pead parandades enda nähtavasti uuesti täis joonud. A. Kaal
♦ cit Aga õhtul oli teine... läinud kõrtsi ja seal trimbanud hommikuni. Teisel päeval muidugi kange peavalu. Parandanud kogu hommikupoole pead... R. Tiitus

pead pesema van
kedagi kõvasti noomima, tublisti riidlema
♦ cit „Minu sõna, ma tahan poisi pead pesta,“ tõotas vana ladus tohter, „kutsugu ta mind... kasvõi kahevõitlusele välja.“ E. Vilde

pead pingutama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ Pinguta aga pead, küll sa midagi välja mõtled.
→ pead murdma

pead pulki täis ajama
kellelegi eksitavaid, erutavaid, ärevaid mõtteid sisendama, kedagi segadusse ajama
♦ Naabrid ajasid tema pea oma ärevate juttudega pulki täis.
♦ cit „Ei,“ satub ta viimaks jälle tasakaalu..., „ei, mu kallis, ma näen, et meie armas väi Mobi on su pea pulki täis ajanud.“ O. Luts

pead pööritama panema; pead pööritama ajama; pead pööritama võtma
1. peas erilist pöörlemistunnet esile kutsuma
♦ cit Peaaegu püstloodis tõuseb liivakivisein jõest üles, kohati 30-40 meetrit kõrgele, nii et sealt alla vaadates paneb pea pööritama. J. Vahtra
2. reaalsustunnet kaotama, joovastama, oma võimeid üle hindama panema
♦ Esialgsed kerged võidud panid vallutajate pea pööritama.

pead püsti ajama
uhkeks, reipaks, julgeks minema
♦ cit Isegi niisugused, kes Ennu kombel ninad norgu olid lasknud, ajasid pead püsti. P. Kuusberg

pead püsti hoidma; pead püsti kandma
uhke, reibas, julge olema
♦ cit Kõige kohasem selles seisundis oli hoida pea püsti... V. Gross
♦ cit Tema kaudu olin ka mina lülitatud sellesse suurde, solidaarsesse perekonda ja tema kaudu sain ma... jõudu, mis aitas mind pead püsti hoida. J. Kärner

pead segamini (segi) ajama
kellelegi segavaid mõtteid sisendama, desorienteerima, kainet mõtlemist tasalülitama
♦ cit See tüdruk... ajas mu pea nii segi, et ma ei teadnud enam, kus on nord või kus süüd. H. Sergo
♦ cit See naistekütt ajab sul pea samuti segi, kui teistel enne sind. A. Antson

pead selga ajama; pead selga viskama; pead selga lööma
uhkeks, reipaks, julgeks, tähtsaks minema
♦ Ära nüüd nii pead selga ka aja, küll tuleb veel tagasilöök.
♦ Noormees viskab pea selga – kelleks teda lõpuks peetakse.
→ pead kuklasse ajama

pead soojaks tegema; pead soojaks võtma
end purju jooma
♦ Tuli tuikudes mööda teed, oli vist pea soojaks võtnud.

pead tulle pistma
mõtlematult riskeerima, end asjata ohtu seadma
♦ cit Ema arvas veidike teisiti: „Päris võõra eest pead tulle pista pole ka mõtet,“ H. Pukk
♦ cit Inimesed olid muutunud ettevaatlikumaks, keegi ei tahtnud pead lausa tulle pista, sest ega armu ei heidetud, kui keegi julges oma arvamist avalikumalt välja öelda. J. Semper

pead tõstma
taaselustuma, esile kerkima, endast märku andma
♦ cit Viimasel ajal oli pead tõstnud uus vägev marurahvusluse laine... A. Kaal

pead täis võtma; pead täis jooma; pead täis tõmbama
end purju jooma
♦ See mees ei oska piiri pidada, tõmbab kohe pea täis.
♦ cit Sel õhtul võttis Õunap sõprade seltsis pea täis ja oli näiliselt väga lõbus. A. Kaal

pead tööle panema
millegi kallal pingsalt mõtlema, juurdlema hakkama
♦ Et sellises majanduslikus olukorras vee peale jääda, tuli pea korralikult tööle panna.
♦ Mehed panid pead tööle ja varsti oli lahendus käes.
♦ Pane aga pea tööle, küll siis hakkama saad.

pead vaevama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit Kuid sõbramehe poolest olgu sulle öeldud: ära Linda pärast oma pead vaeva. Sinu vahelesegamist pole kellelegi tarvis... O. Tooming
♦ Halvad mõtted vaevasid pead.
♦ Ei tasu ette muretsemisega oma pead vaevata.
→ pead murdma

pead vangutama
pead küljelt küljele liigutades pahameelt, etteheidet, laitust, kahetsust, imestust, arusaamatust väljendama
♦ Vanadega ühte majja asumise plaan pani pead vangutama.
♦ Tema teguviis pani ausate inimeste pead vangutama.

pead väsitama
pingsalt millegi kallal juurdlema, pingsalt mõtlema
♦ cit... kelle eest ma sind saadan kooli, kui ma ise pean pääd väsitama. L. Koidula
→ pead murdma

pea ees tormama
mõtlematult, kaalutlematult, uisapäisa tegutsema
♦ Kui pea ees tormata, siis läheb asi untsu, see on nüüd küll kindel.

pea ei kanna
keegi jääb kergesti purju
♦ Mis sa jood, kui pea ei kanna!
♦ Nii kanget jooki minu pea ei kanna.

pea ei pea kinni
keegi on kerge unustama, ei pea midagi meeles, on halva mäluga
♦ cit Ennist unustas näe – vana pea ei pea kinni – teemajast paberosse ligi võtmast. R. Vaidlo

pea ei võta {kinni}; mõistus ei võta {kinni}
keegi ei saa aru, ei taipa, ei ole arukas
♦ cit Ta tahtis küll paremini õppida, aga pea ei võtnud. H. Mänd
♦ cit Rumalad inimesed ei saa sellest aru, pea ei võta kinni. O. Tooming

pea jagab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ cit Küll juba Volt oleks osanud puhast teha! Tema pea jagas. L. Vaher
♦ cit Sest ajast, kui Toivo meie juurde tuli, on töö poole huvitavamaks läinud. See tuleb sellest, et ta pea jagab. L. Kahas

pea jagab nagu koorelahutaja
keegi on väga taibukas, nutikas, kiire taibuga
♦ Tema juba hätta ei jää, tema pea jagab igas olukorras nagu koorelahutaja.