[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

{endale} tuhka pealaele raputama; {endale} tuhka pea peale (pähe) raputama
sügavalt kahetsema
♦ cit Tulevad... järelhüüded ja viimaks hakka enesekriitika korras iseendalegi puuduste pärast tuhka pähe raputama. M. Rebane
♦ cit Kas poleks ta pidanud põgenema, ennast karistama, paastuma ja tuhka pealaele raputama? K. Ristikivi

kaine pea
1. mitte purjusolek, mitte joobesolek
♦ Huvitav, mida ta sellest loost kaine peaga arvab.
♦ Tuli koju mitte just kaine peaga.
2. arukus, kainus ja julgus
♦ Soomlaste olümpiavõit ajas põhjamaalaste kained pead siiski pisut segi.
♦ Teada, et ta on kaine peaga inimene, vaevalt ta seekordki arutult toimis.
♦ Tema kainet pead austatakse.

katus on pea kohal
kellelgi on oma peavari, ulualune, kellelgi on, kus elada
♦ Nüüd oli meil lõpuks kõigi raskuste kiuste katus pea kohal.
♦ Ei tea, kuidas edasi elada.
♦ Pole tööd ega katust pea kohal.

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
♦ Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
♦ cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kõrvu pea alla panema
ära surema
♦ Vanamees oli juba ammu tõbine, nüüd pani kõrvad pea alla.
♦ cit... pole kuulda olnud, et siitkandis keegi oleks parajasti kõrvu pea alla panemas. A. Hint
♦ cit Koeramamma on oma kõrvad pea alla pannud. A.H. Tammsaare

käppi pea alla panema
ära surema
♦ cit Mind matke ka ookeani, kui peaksin käpad pea alla panema – merel kogu eluaeg oldud. H. Sergo
♦ Pane aga, jah, käpad pea alla, siis pole enam muret ega midagi.
→ kõrvu pea alla panema

külm pea
arukas, kaine ja julge inimene; arukus, kainus ja julgus
♦ Raskes olukorras on alati tarvis läinud külmi päid.

laastupadi on pea all
keegi on surnud
♦ Mure ja hool kaob siis, kui laastupadi pea all.

laastupatja pea alla saama
ära surema

nagu (kui) kreeka e
täiesti kõveras
♦ Mis sa istud nagu kreeka e, kas oled haige või on sul külm?
♦ cit Kummardamine ei ole siin täpne sõna: Joe meelest kiskus pruut enda laua kohale kägarasse kui kreeka e. V. Lattik

nagu (kui) peo (pihu) peal (pealt); nagu (kui) peopesal
väga selgesti, väga hästi nähtav
♦ Munamägi paistis kui pihu peal.
♦ Tema hirm oli küll kõigile nagu pihu peal näha.
♦ Siit paistab linn nagu peo pealt.
♦ cit Sealt (näost) võib selgesti nagu peo pealt lugeda, kui löödud ta oli. M. Nurme
♦ Raketid lendasid üles ja vaenlane oli kui peopesal.
♦ cit Mäeküljelt paistab kogu Paunvere nagu peopesal. O. Luts

{nii} et pea aurab {otsas}; {nii} et pea suitseb {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Lõhub tööd teha, nii et pea aurab otsas.
♦ cit Uuritakse, et pead auravad, aga kätte ei saa, mis keel see on. E. Vilde
♦ cit Ja vaene inimene muudkui rehkenda, nii et pea suitseb! F. Tuglas

{nii} et pea märg {otsas}
pingsalt, kogu jõudu rakendades, tugevasti, tublisti (füüsilist või vaimset tööd tegema)
♦ Vehib tööd teha, nii et pea märg otsas.
→ {nii} et pea aurab {otsas}

{nii} et pea paks {otsas}; {nii} et pea paistes {otsas}
pingsalt, tugevasti, tublisti (vaimselt pingutama)
♦ cit Istusin (lugedes) ligemale nädala, nii et pea oli paks otsas. E. Lukats
♦ Mõtlesin, nii et pea paistes, mida oleks õigem teha.

närvid ei pea vastu
keegi ärritub, kaotab psüühilise tasakaalu, enesevalitsuse
♦ cit Nüüd ei pidanud madam Polli närvid enam vastu: ta vajus toolile kokku ja hakkas nuuksuma. A.H. Tammsaare
→ närvid ütlevad üles

ole {sa} lahke; olge {te} lahke (lahked)
imestust, pettumust, pahameelt väljendav hüüatus
♦ Ole sa lahke – täna palka ei makstagi!
♦ Aga tema, olge lahked, läheb ja räägib kõik välja!

ole {sa} (olge te) tuhandest (tuhandeks) terve; ole {sa} (olge te) tuhandest (tuhandeks) tänatud
tänamisütlus, suur tänu, suur aitäh, palju tänu
♦ cit Sõber, sõber... ole sa tuhandest tänatud, et sa mind minema ei kihutanud! A. Jakobson
♦ cit „Oh sa hea inimene,“ hüüab tüdruk, „tegid lapsel hingamise lahti! Ole sa tuhandeks terve!“ L. Kibuvits

[kellelgi] on halb pea; [kellelgi] on sant pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Teda ei saanud keskkooli panna, tal on nii halb pea.
♦ Katsugu parem mõni amet kutsekoolis kätte saada.

[kellelgi] on hea pea; [kellelgi] on tark pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Tal on hea pea, eriti keelte peale.

[kellelgi] on kinnine pea
keegi omandab uusi teadmisi väga vaevaliselt
♦ Poisil on kinnine pea, aga ta on väga hoolikas ja läheb klassist klassi.

[kellelgi] on kõva pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ cit Mis on kõigest õpetamisest kasu, kui mul on kõva pea. K. Ristikivi
→ on halb pea

[kellelgi] on lahtine pea
keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
♦ Klassi priimus polnud mitte ainult usin, vaid tal oli ka lahtine pea.
→ on hea pea

[kellelgi] on pea otsas
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Poisil on selline pea otsas, et temast saab ükskord kindlasti suur mees.
♦ cit „Kuule, Andres,“ ütles Tiit, „ega see halb asi oleks, kui Indrek kirjutaja juurde läheks. Poisil on pea otsas, nii et las aga läheb.“ A.H. Tammsaare

[keegi] on pea peale kukkunud
keegi ei ole täie aruga, keegi on peast segane
♦ Ega ma pea peale kukkunud ei ole, et seda tegema hakkan!
♦ cit Sõber näis tõesti olevat veidi pea peale kukkunud. R. Roht
♦ cit „Ta nõuab parunitele maa eest tasu maksmist. Tõesti, ta on pea peale kukkunud,“ ümisesin poolvaljult. A. Lombak

[kellelgi] on pea sakkis
keegi on joobnud, ebakaine, purjus
♦ Pea on sakkis ja tuju halb.

[kellelgi] on pea õigel kohal (õige koha peal); [kellelgi] on pea õigel paigal (õige paiga peal)
keegi on taiplik, nutikas, kiire arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Kui pea on õigel kohal, siis selliseid asju ei juhtu.
→ on pea otsas

[kellelgi] on selge pea; [kellelgi] on klaar pea
1. keegi omandab õpitavat kergesti, vaevata, keegi taipab kiiresti
→ on hea pea
2. keegi on kaine, ei ole purjus
♦ Mu pea on täiesti selge, kuigi olen veini joonud.

[kellelgi] on terane pea

→ on hea pea

[kellelgi] on tuim pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ Tal on nii tuim pea, et õppijat temast küll ei tule.
→ on halb pea

pea ees tormama
mõtlematult, kaalutlematult, uisapäisa tegutsema
♦ Kui pea ees tormata, siis läheb asi untsu, see on nüüd küll kindel.

pea ei kanna
keegi jääb kergesti purju
♦ Mis sa jood, kui pea ei kanna!
♦ Nii kanget jooki minu pea ei kanna.

pea ei pea kinni
keegi on kerge unustama, ei pea midagi meeles, on halva mäluga
♦ cit Ennist unustas näe – vana pea ei pea kinni – teemajast paberosse ligi võtmast. R. Vaidlo

pea ei võta {kinni}; mõistus ei võta {kinni}
keegi ei saa aru, ei taipa, ei ole arukas
♦ cit Ta tahtis küll paremini õppida, aga pea ei võtnud. H. Mänd
♦ cit Rumalad inimesed ei saa sellest aru, pea ei võta kinni. O. Tooming

pea jagab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ cit Küll juba Volt oleks osanud puhast teha! Tema pea jagas. L. Vaher
♦ cit Sest ajast, kui Toivo meie juurde tuli, on töö poole huvitavamaks läinud. See tuleb sellest, et ta pea jagab. L. Kahas

pea jagab nagu koorelahutaja
keegi on väga taibukas, nutikas, kiire taibuga
♦ Tema juba hätta ei jää, tema pea jagab igas olukorras nagu koorelahutaja.

pea jagu lühemaks tegema
1. hukkama, surmama, surma saatma, maha lööma
♦ cit Vaenulised sõjaväed olid... väljasaadetud sõnumiviijad kinni püüdnud ning peajao lühemaks teinud. A. Saal
♦ Allilma tegelased õiendavad arveid lihsalt – teevad pea jagu lühemaks ja kogu lugu.
2. rängalt karistama
♦ Seda ta sulle ei kingi, teeb su pigem pea jao lühemaks.

pea jagu üle olema
kellestki võimetelt, oskustelt vms tunduvalt üle olema
♦ See luuletaja on kõigist kaasaegsetest pea jagu üle.
♦ Tema oskused ja võimed on teiste omadest pea jagu üle.

pea kohal rippuma
kedagi pidevalt ohustama, ohuna ähvardama
♦ Oht tabatud saada rippus kõik need päevad põgeniku pea kohal.

pea käib ringi; pea käib ümber
1. haigusliku seisundi, kõrguse tõttu keegi tunneb peas erilist pöörlemistunnet
♦ cit „Siis polnud haigust ega surma meil ega teiseperel,“ seletas Liisi. „Ainult pead valutasid vahel ja käisid ümber..." A.H. Tammsaare
2. ülehinnates oma võimeid kaotab keegi reaalsustaju, joobub millestki
♦ Noore sportlase pea käib suurtest edusammudest ringi.
♦ cit Nad polnud suutnud seda, mida nad olid lugenud, põhjalikult läbi seedida... ja nüüd hakkas neil pea suurest, kuid alles toorest tarkusest ringi käima... A. Hint

pea lõikab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ cit Liki: Mis pagana etteheiteid te mulle teete? Ah? Mina süüdi, et teil õigel ajal pea ei lõika! Tore küll... A. Liives
♦ cit „Tead,“ jätkas Mariina avameelsushoos, „koolis mu pea täitsa lõikas.“ H. Luik
→ pea jagab

pea läheb kirjuks
keegi jääb segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutuks, satub segadusse; keegi jääb purju
♦ Mõtles ja mõtles, kuni pea lõpuks hoopis kirjuks läks.
→ pea läheb segamini (segi)

[kellelgi, kellegi] pea läheb segamini (segi)
1. keegi jääb segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutuks, satub segadusse
♦ cit Villem litsus käe suu ette ja teise otsaesise peale, kartes, et... pea ärevuse pärast segi läheb. M. Metsanurk
♦ cit Vaidlustes vähem vilunuil läks sellest (ülitarkusest) pea segi. A. Kaal
2. keegi jääb purju
♦ Pea on veinist päris segamini läinud.

pea on aganaid täis; pea on kõlusid täis; pea on saepuru täis; pea on takku täis
keegi on rumal, taibutu, ei suuda mõelda
♦ Mis nõu sa sealt kuuled, selle mehe pea on teadagi aganaid täis.
♦ cit Ta pää on takku täis, sinna ei lähe midagi sisse. J. V. Jannsen
♦ cit Ja mõne pää on kõlusid täis,/ Ning mõnel on süda liiga tühi või täis... A. Haava

pea on hõre
keegi on kerge unustama, ei pea midagi meeles
♦ Kui su pea nii hõre on, eks märgi siis endale üles, mis tarvis.

pea on kirju {otsas}
keegi on segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutu, segaduses; keegi on purjus
♦ Ma ei taipa enam midagi, pea on täiesti kirju.
♦ Pea on õllest kirju.
→ pea on segane (segi) {otsas}

pea on kuklas
keegi on uhke, julge, reibas
♦ Sai ametikõrgendust ja kohe on pea kuklas.
♦ Läks pea kuklas ja ei vaadanud meie poolegi.
→ pea on püsti

pea on laiali {otsas}
keegi on hajameelne, ei pane tähele, ei näe, ei mõtle
♦ Tormab terve päeva, pea laiali otsas, mööda poode.
♦ See on juba tema mood, pea laiali läbi elu tormata.
♦ Ma olin sel ajal igavene tuisupea.
♦ cit Jooksin ringi, pea laiali otsas. M. Möldre

pea on maas
keegi on julguse kaotanud, keegi norutab, on löödud, masendatud
♦ cit Jüri seisab, pea maas, ... mossis nägu õhetab häbist ja pahameelest... J. Piik
→ pea on norgus (norus)

pea on nagu (kui) sõel; pea on nagu (kui) sõelapõhi
keegi on kerge unustama, keegi ei pea midagi meeles
♦ Tema pea on küll nagu sõelapõhi, alles eile rääkisime nendest asjadest, aga juba täna ei mäleta enam midagi.
♦ Vanainimese pea on kui sõelapõhi, unustab kõik asjad ära.

pea on norgus (norus)
keegi on julguse kaotanud, keegi norutab, on löödud, masendatud
♦ Istub, pea norus.
♦ Miks sul pea nii norus on? Kas juhtus midagi?

pea on pulki täis
keegi on eksitavaist, erutavaist, ärevaist mõtetest haaratud, segaduses
♦ Pea on pulki täis, ei oska kuskilt otsast peale hakata.

pea on purjus
keegi on joobnud, purjus
♦ Kui pea on purjus, ära tiku asju ajama.

pea on püsti
keegi on uhke, julge, reibas
♦ cit Ja ametnikud läksid kiitusest uhkeks, hakkasid pea püsti ringi käima. R. Sirge

pea on raske
keegi tunneb vaimsest tööst, joodud alkoholist peas raskust
♦ Pea oli raske joodud viinast ja väsimusest.

pea on segane (segi) {otsas}
1. keegi on segavatest, eksitavatest, erutavatest mõtetest nõutu, segaduses
♦ Pea on nii segane otsas, et ei suuda üldse mõelda.
2. keegi on purjus
♦ Pea on joodud õllest, veinist päris segane.

pea on seljas
keegi on uhke, julge, reibas
♦ Sai vist kiita, et pea seljas ringi käib.
♦ cit „Näha kohe, et peremees! Pea seljas – ei mahu enam üle läve astuma!“ naljatas Mari. M. Metsanurk
→ pea on püsti

pea on soe
keegi on purjus
♦ Sellest veinitilgast nüüd küll pea soe ei saa olla.
♦ cit Tõntsu saunas elas ju va ühe silmaga Ott, vana soldat, kes kogu valla vene keeli läbi sõimas, kui pea oli soe. E. Vilde

pea on sume
keegi on kergelt purjus, kerges joobes
♦ Tal täna jutt jookseb, vist on pea pisut sume.

[kellegi] pea peale langema {tulema, ...}
kellegi süüks langema, kellegi vastutada, kanda jääma
♦ cit... kahetses kibedalt, et oli täna puudunud ega saanud võtta öise seikluse tagajärgi ainult oma pea peale. E. Tennov

pea peale pöörama; pea peale keerama
1. segi paiskama
♦ Selline hinnatõus võib tavalise inimese elu pea peale pöörata.
♦ cit Sõda pöörab ka Tallinnas elu ja inimeste vahekorrad pea peale. P. Kuusberg
2. moonutama
♦ cit „Ära pööra minu sõnu pea peale,“ vastas Karin ägestudes. A.H. Tammsaare

[kellegi] pea peal olema {lasuma, ...}
kellegi süü olema, kellegi vastutada, kanda olema
♦ cit See mees seal on mõrtsukas; tema pea peal on kahekordne mõrtsukasüü. A. Saal

pea pööritab

→ pea käib ringi

peast läbi käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama); läbi pea käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama)
äkki meenuma, äkki, järsku mingile mõttele tulema
♦ cit „See on siis nüüd see Kentuki lõvi,“ käis Arno peast läbi. O. Luts
♦ Peast jõudis veel läbi vilksatada, et ega kokkupõrkest enam ei pääse.
♦ Läbi pea käis mõte – hunt!

pea töötab
keegi on taibukas, arukas, oskab mõelda, on hea arusaamisega
♦ cit Pea ei töötanud, ja mõtted olid nagu kuhugi tühjusse kadunud. Eessaare Aadu
♦ cit Sander oli nutikas mees, pea aina töötas. O. Tooming
♦ Mehe pea aiva töötas, kuidas oma elujärge parandada.
♦ Ta pea töötas igas olukorras.
♦ Kui pea ei tööta, siis mine labidameheks.

pea võtab
keegi on taiplik, hea arusaamisega, kellelgi on taipu, arusaamist
♦ Ta ei jõudnud koolis edasi, pea ei võtnud.
♦ Minu pea ei võta seda elektriasjandust.
→ pea jagab

peo peale (peole) laduma; pihu peale laduma
1. kohe, viivitamatult ära maksma
♦ Need mehed ei tule nagu Andres tuule peale!
♦ cit Neile peab iga laupäev raha laduma peole. M. Metsanurk
♦ cit Sulle laotakse tohutud summad peo peale ning kapteni rohked laevad hakkavad meredelt tooma üha uut lisa juurde. A. Gailit
2. viivitamatult ära rääkima
♦ Ei hakka ma sulle pihu peale laduma, kus ma käin ja mis ma teen.

peo pealt (peost) sööma
taltsas, alistunud, allaheitlik, väga kuulekas olema
♦ See mees sööb meil peo pealt, temaga muret ei ole.

[kellelgi, kellegi] pidurid ei pea; [kellelgi, kellegi] pidurid ei tööta
keegi on oma tunnetes talitsematu, tasakaalutu
♦ Ta ärritub väga kergesti iga tühja asja pärast.
♦ Nähtavasti pidurid hästi ei pea.

selge pea
tark, kainelt mõtlev inimene
♦ Ootan vastust selgetelt peadelt.
♦ Vaatame, mis selged pead selle kohta ütlevad.

tark pea; targem pea
arukas, tark inimene
♦ cit Viimaks otsustas Elsa nõu küsida targematelt peadelt. E. Rannet
♦ cit Teod olgu ettenägelikult läbi kaalutud, ja see nõuab tarku päid. E. Rängel

tuliseid süsi oma pea peale koguma; tuliseid süsi oma pealaele koguma
kellegi viha, kättemaksu enda peale tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama
♦ cit Reet ei taha oma pealaele tuliseid süsi koguda, ta teab, et hea läbisaamise huvides on ta kohus appi tõtata. M. Nurme
♦ cit „Tootsikene, Tootsikene, sina kogud tuliseid süsi oma pea peale,“ lisas kooliõpetaja omalt poolt juurde. O. Luts

valgustatud pea
tark, haritud inimene
♦ cit... kõik prantsuse valgustatud pead, s.t. kõik need, kes olid vabanenud kiriku dogmadest ja tahtsid maailma seletada. A. Aspel
♦ cit... hakkasid Nõmmepalu valgustatud pead kukalt sügama. E. Maasik

üle pea ja kaela; üle pea ja üle kaela
1. tormates, tormakalt, kiiresti
♦ Vaenlane sunniti üle pea ja kaela põgenema.
2. läbimõtlematult, läbikaalumatult, kiirustamisi
♦ Need üle pea ja kaela tehtud otsused ei kõlba kuhugi.
3. täielikult, jäägitult hõivatud
♦ cit... üle pea ja kaela oma töö ja majapidamismuredega koormatud, polnud ta varemgi suuremat hoolinud üldisist asjust. R. Sirge
4. üleni millegagi koos
♦ cit Ei kulunud tundigi, kui Kersti, üle pea ja kaela lumine, pooletoobisega tagasi jõudis. H. Sergo

üle pea kasvama
1. kellegi kontrollile, suunamisele, käsule enam mitte alluma, kellelegi kuuletumast lakkama
♦ cit Tüdruk on meil üle pea kasvanud, mõtles Taniel sagedasti murega. M. Metsanurk
2. kelleski võimust võtma või saama, kedagi enda alla matma või lämmatama
♦ Töö, elumured kasvavad üle pea.
♦ cit Tekkis töövõlga, kohustused kippusid tal üle pea kasvama. E. Vilde

üle pea olema
1. väga palju olema (tööd, kohustusi vms)
♦ cit Hooaja lõppemise eel oli Hugol tööd, kohustusi ja askeldusi niivõrd üle pea, et ta vaid harva suutis näpistada mõne vaba hetke. O. Tooming
2. [milleski] millegagi täielikult, jäägitult hõivatud, millessegi täielikult süvenenud
♦ Ta on üle pea töös, mõtteis.

üle pea võlgades olema
suurtes võlgades olema
♦ Ettevõte oli üle pea võlgades, nähtavasti polnud pankrotist pääsu.