[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

hambad kihelevad; hambad sügelevad
kellelgi on vastupandamatu soov midagi kiusakat, teravat öelda, millestki rääkida
♦ No ei saa vait oldud. Hambad lausa sügelevad.
♦ cit Ja Tiina... põrutas vanemale pojale: „Pea suu! Ise juba suur mees, aga hambad nagu sügelevad..." A. Jakobson

hädavares
saamatu inimene
♦ No küll on hädavares!
♦ Seda asja kohe polegi, millega ta hakkama saaks.

{ja} asi {on} nudi
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
♦ No lööme käed ja asi on nudi.
♦ Anna avaldus sisse ja asi nudi.
→ {ja} asi {on} ants

kitli peale saama; kitlit saama
peksa saama
♦ cit No sai kitli! Kisendas nagu põrsas aia vahel. E. Vaigur
♦ Norija mees sai teiste käest kitli peale.

kokku keerutama
tühje jutte hulganisti rääkima, vassima
♦ Talle kohe meeldis igasuguseid jutte kokku keerutada.
♦ No küll keerutas alles loo kokku.
♦ cit Nüüd ta ju keerutab ühe ennekuulmatu pahanduse kokku. E. Rannet

konti suhu saama
meelepärast kõneainet saama
♦ No nüüd said külamoorid kondi suhu: esimees kurameerivat sekretäriga.

kuri on karjas
asi on halb, asjalood on halvad
♦ Kui töö ei ole tähtajaks valmis, siis on kuri karjas.
♦ No nüüd on kuri karjas, ah et mina olgu vait!
♦ cit Sammugi ei tohi toast välja astuda, muidu on kuri karjas. E. Raud
♦ cit Ja kui ta (metsavaht) veel kellegi kirvega metsas kätte sai, siis oli päris kuri karjas. L. Tigane
♦ No nüüd on küll kuri karjas.
♦ Saad malka mis laksub!

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
♦ Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
♦ cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
♦ cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
♦ cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
♦ cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kuula nüüd; kuula imet
uskumatust, pahandamist, tõrjumist väjendav hüüatus
♦ Kuula imet, või tema ei teagi!
♦ No kuula nüüd, mis seal pahandadsa oli.

küüsi külge lööma
1. midagi endale haarama, enda valdusse, enda omandiks võtma
♦ Raha oli, sellepärast peeti aru, missugusele majale küüned külge lüüa.
♦ cit „No kui õnnestuks, jah, sellele mõisapõllule oma küüned külge lüüa,“ kordas isa Luugus. A. Jakobson
2. midagi agaralt tegema hakkama
♦ cit Kui peremees ise ka oma õpetuse järgi käiks ja (tööle) küüned külge lööks. H. Raudsepp

[kellelgi] lööb veri näkku; [kellelgi] tõuseb veri näkku
keegi punastab tugevasti
♦ cit No oli see alles häbematus. Nüüd vast tõusis Vellol meelepahast veri näkku... K. Korsen

mis sa tahad tulele panna; mida tulele panna
nõutust, kahevahelolekut väljendav hüüatus, kuidas küll toimida, mida peale hakata
♦ cit Isa... muheles viimaks omaette: „No mis sa tahad tulele panna? Poissi pole vatis hoitud, näe kui noorelt juba tiivad kannavad.“ A. Kaskneem

molu lahti tegema vulg
midagi ütlema, kõnelema
♦ No tee oma molu lahti, mis sa vahid!

nagu kass ümber palava pudru käima {keerlema, keerutama, ...}; nagu kass palava pudru ümber käima {keerlema, keerutama, ...}
ääri-veeri millestki rääkima, mitte söandama otse välja öelda
♦ cit Ta ei oska isegi Tiina-taolist tüdrukut võita, käib nagu kass palava pudru ümber. A.H. Tammsaare
♦ cit „No räägi siis ometi,“ käratasin, „mis sa keerutad nagu kass ümber palava pudru.“ H. Luik
♦ cit Ole nüüd täitsa ja ütle ära, mis sul mõttes on, ära käi nagu kass ümber palava pudru. V. Riis

nagu (kui) põrsas aia vahel karjuma; nagu (kui) siga aia vahel karjuma
väga valjusti, täiest kõrist karjuma, kisendama (sageli asjatult)
♦ Asja ega häda pole ollagi, aga karjub teine nagu põrsas aia vahel.
♦ cit No sai kitli! Kisendas nagu põrsas aia vahel. E. Vaigur

{nii} et tuli rummus
väga kiiresti, ägedalt, tormates (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Põllul olid kuumpalavad päevad, nii et traktoristidel oli kogu aeg tuli rummus. O. Tooming
♦ cit No küll möllaks, et tuli rummus! V. Pant
♦ Pani siit minema, nii et tuli rummus.

{nii} mis kärtsub (kärtsus); {nii} et kärtsub (kärtsus); nagu kärtsub (kärtsus)
täie hooga, hoogsalt, kiiresti (intensiivse tegevuse kohta)
♦ cit Ma juhtusin seda nägema, kuidas ta revolvri võttis ja kohe pihta paugutas. No aga tõmmati siis ise kah kohe maha mis kärtsus. A. Jakobson
♦ cit Kui nüüd need... juba varastavad nii mis kärtsub, mis siis meiesugustelgi muud üle jääb. E. Kippel
→ {nii} mis käriseb (kärises)

{nii} mis paugub (paukus); {nii} et paugub (paukus); nagu paugub (paukus)
kergesti, hõlpsasti, hoogsalt, erilise vaevata
♦ cit No kui mina... isameheks hakkan, siis titel on papa mis paugub! H. Raudsepp
♦ Tegi suure töö ära mis paukus!

{nüüd on, kas pole, säh sul} valge väljas
pahameele, rahulolematuse, ebameeldiva üllatuse puhul kasutatav hüüatus
♦ No nüüd on valge väljas!
♦ cit Sulane hakkab peremehele vastu. L. Kibuvits
♦ cit Mina selle isa, kas nüüd pole valge väljas! E. Kippel
♦ cit Või mina peaksin sinule tulema, säh sul valge väljas! O. Samma (tlk)

{omadega} purgis olema
täbaras olukorras, ahistatud, hädas olema
♦ Vaat, kus lugu! No nüüd olen purgis!
♦ Ta on oma asjaajamisega purgis mis purgis.

[kellelgi] on tuli jalgade (jalge) all
kellelgi on minekuga kiire
♦ No oli alles mehel tuli jalge all!
♦ Tormas, nagu oleks tuli jalge all.

portsu otsa sattuma; portsu otsa kukkuma; portsu otsa lendama
ebameeldivasse, täbarasse olukorda sattuma, hätta jääma
♦ Nüüd sattusin portsu otsa: jäin naisele vahele.
♦ No nüüd sattusin küll portsu otsa: päevapealt anti hundipass.

{püsti} kurat on lahti; {püsti} saatan on lahti
asi on väga halb, olukord on õige hull, raske, täbar
♦ No nüüd on kurat lahti – igamees teeb, mis heaks arvab.
♦ Kaupluses oli püsti kurat lahti, üks kontroll ja revisjon järgnes teisele.
♦ No nüüd on küll saatan lahti!
♦ Palka ka enam ei saa.
♦ Kära paisus nii suureks nagu oleks saatan lahti.

seitsmes maailmaime
midagi enneolematut, erakordset, ennenähtamatut, ennekuulmatut
♦ cit Korraga... vaatas niisuguse näoga meie poole, nagu oleks põõsas sabistanud seitsmes maailma ime. R. Vaidlo
♦ No mis sa vahid mind sellise pilguga nagu seisaks su ees seitsmes maailmaime!

silmad on ees ja taga [kellelgi]
keegi on väga tähelepanelik, ettevaatlik, keegi näeb ja teab kõike, kellegi pilgu eest ei jää miski varjule
♦ Liiklusmöllus peavad juhil silmad ees ja taga olema.
♦ cit Tunnimehel, kel peavad silmad ees ja taga olema, varastatakse püss ära! No on alles lugu! R. Vaidlo

sita sisse {ära} uppuma; sopa sisse {ära} uppuma kõnek
mustuses elama, räpane, kasimata olema
♦ No nüüd ütle veel seda, et kui sina ei koristaks ja kasiks, siis me upuksime sita sisse ära.
♦ Upud siin kodus sopa sisse ära, miks sa enda järelt ei kasi.

suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} pärani {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} ammuli {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} laiali {peas}
imestusest, üllatusest, ehmatusest vms lahtise suu ja pärani silmadega
♦ No, mida sa seisad, suud-silmad pärani, kas pole enne sellist asja näinud või?
♦ Suud ja silmad laiali vahitakse uhkes saalis ringi.
♦ cit Ehmunud semud jäid istu – suud-silmad laiali/ ma õue, suud ja silmad ammuli. K. Ristikivi

sööb ja salgab
ei tunnista oma tegu või osavõttu millestki
♦ Ära usu teda, ta sööb ja salgab.
♦ No on tegelane, sööb ja salgab.

tuhka silma ajama; tuhka silma puistama
petma, sihilikult kedagi milleski desorienteerima, valega eksitama
♦ cit Poodnik vaidles vastu: "... Minu tagavarad on ammu juba läbi.“ Teine naeris: „No ärge nüüd sõpradele tuhka silma puistake!“ A. Jakobson
→ puru silma ajama

tukas kinni olema
kaklemas, kisklemas, käsitsi koos olema
♦ Nii kui midagi on, nii kohe tukas kinni.
♦ Jälle on poiss väiksemal tukas kinni, no mis sa hing tahad teha.
→ karvus kinni olema

valu on taga
millegagi on tuline kiire, rutt
♦ Selle tööga pole mingit valu taga.
♦ Küll kihutab, ei tea, mis valu tal taga on?
♦ Puhkusele, puhkusele, no küll on ikka valu taga.
♦ Mis valu sul selle meheleminekuga taga on?

vunts liigub; vunts väriseb
keegi muheleb heameelest, rahulolust
♦ cit... lauale ilmuski pudel punast kristallkümlit. „No vaata, selle peale hakkab juba naistelgi vunts värisema.“ E. Kippel
♦ Sa oled sellest kiitusest vist meelitatud, et kohe vunts liigub?

üle soolama
liialdama, liiale minema, üle pakkuma
♦ No nüüd sa soolasid küll üle, seda pattu pole mu hingel kunagi olnud.
♦ Tema arukust kiites kiputakse üle soolama.