[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 102 artiklit, väljastan 30.

ei hea (heaga) ega kurjaga
mitte kuidagi, mitte mingite vahenditega
Poisist ei saadud jagu ei heaga ega kurjaga.

[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.

ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.

ei ole (pole) {enam} nalja
miski läheb kriitiliseks, millegagi on tõsi taga
Kui Jaan vihastab, siis pole enam nalja, katsu, et eest ära saad.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) head nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget nahka
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
cit Ma sain kohe aru, et ega siin head nahka ole, parem katsume rutem minema saada. R. Roht
cit... solgutati mehikest ühest kohast teise kohta, ühelt töölt teisele tööle, aga kuskil tast nahka ei olnud. O. Jõgi (tlk)
cit... isegi pärisorjade tööl ei ole õiget nahka. A. Hint

[kellestki-millestki] ei saa head nahka; ei saa õiget nahka; ei saa suurt nahka
kellestki või millestki ei tule midagi head, mõistlikku
Kopikaid ma ei korja. Ja kui head nahka on keegi rikkusest saanud!
Uisapäisa elu pole midagi väärt, sellest ei saa õiget nahka.
cit... hobune peab olema söönud, sulane öösi välja maganud, muidu ei saa tööst järgmisel päeval õiget nahka. A. Hint

ei see ega teine
isikupäratu, eripäratu, individuaalsusetu
Tänavune suvi pole ei see ega teine.

[kellestki-millestki] ei tule head nahka; ei tule õiget nahka; ei tule suurt nahka
kellestki või millestki pole midagi head loota, miski äpardub
Sellest abielust ei taha õiget nahka tulla.
Vanem poeg ei viitsinud koolis käia ja ega nooremastki paremat nahka tule.
Peeti teist imelapseks, aga suurt nahka tast siiski ei tulnud.
Hakkas vana maja ümber ehitama, aga õiget nahka sealt ei tulnudki.

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

ena mul asja; ena nüüd asja
tühiasi, tähtsusetu, ebaolulise juhtumi puhul kasutatav väljend
Ena asja, kellel seda tarvis on!
õige mul asja

{endale} nina alla pomisema; {endale} nina alla pobisema
endamisi ebaselgelt, vaikselt ja segaselt midagi ütlema
Ma ei kuule midagi, kui sa endale nina alla pobised.
Pomises midagi rahulolematult nina alla.

{ennast kas või} herneks naerma; {ennast kas või} herneks hirnuma kõnek
südamest, tugevasti naerma, hirmsasti nalja saama
Nii tobe lugu, et hirnu herneks.
cit Efekti mõttes tegin paar polkasammu ja teised pidid end herneks naerma. L. Tungal
cit „Ma mõtlen ajude röövimist.“ „Hirnu või herneks,“ itsitas Tõnn. E. Raud

head aega
viisakusvormel lahkumisel
Head aega siis, ma hakkan minema.

hea- ja kurjatundmise puu
eetiline mõõdupuu, kriteerium
cit Hea- ja kurjatundmise puu on olnud alati tema (kuradi) sümbol. F. Tuglas
Sees põles uudishimu või teadmishimu, aga hea- ja kurjatundmise puu poole ei tohtinud vaadatagi.
cit Olid olemas keelud, hoiatused, patt. J. Semper
cit Sellepärast (et muusikalisel kujundil) on muusikas hea- ja kurjatundmise puu viljad kõrgemal kui muudes kunstiliikides. V. Ojakäär
cit Sest kes muu see madu siis ikka oli, kes Eevat hea ja kurja tundmise puust sööma meelitas, kui mitte kurivaim. H. Sepamaa (tlk)

hea ja parem; hea-parem
1. maitsev suupiste, toit, söögi- või joogipoolis
Süüa oli head ja paremat.
Pühade ajal valmistati head ja paremat.
2. üht-teist, nii mõndagi (harilikult midagi negatiivset)
cit Mall oli enda kohta küll head ja paremat kuulnud, aga see oli kõigest kõige hullem. A.H. Tammsaare
Ja kui siis ei olnud nii, nagu tema tahtis, tõusis suur pahandus ja tüli.
cit Brigadir kuulis siis head ja paremat. E. Maasik

hea ninaga {olema}
hea vaistuga, taiplik {olema}
Ta on igavesti hea ninaga ärimees.
Ta on hea ninaga, küll ta selle asja järele uurib.

hea peaga {olema}
taiplik, hea mäluga, eriti õpivõimeline {olema}
Tal on nii hea pea, et kõik jääb tunnis meelde.
Kodus ta ei õpi üldse.
Tütrel on hea pea, teda tuleb tingimata edasi koolitada.
Poisil ei ole kuigi hea pea, ta peab küllaltki palju õppima, et klassist klassi jõuda.

{hea} tükk (tüki) maad
tublisti, märgatavalt, hulga, tunduvalt {parem, halvem, ...}
cit Kusti meel läks tükk maad kergemaks. R. Sirge
cit Tulin sinna (koju) muidugi tükk maad teistsugusemana tagasi: jalad olid võõra laua all olnud... A. Kitzberg
Elu on nüüd tükk maad kergem.

hea usu peale
kellelegi või millelegi lootes, kedagi usaldades
Igapäevases elus ei saa midagi vastu võtta lihtsalt hea usu peale.
cit Vähemalt teie võtate neid hea usu peale, uurimata, kas nad on puhtast kullast. H. Heinoja
heas usus

hea vaim
kaitsja, toetaja, abistaja
cit Marta on tema hea vaim, annab alati võlgu, kui häda käes. L. Promet
cit Kas viimaks Renaata Aleksandrovna pole see hea vaim, kes nõnda kaua haua eest on hoolitsenud? E. Rängel

hinge all olema
suletud nõus seisma (õlle, kalja vms kohta)
Õlu peab enne joomist seisma tammeankrus hinge all.

hinge taga olema
tagavaraks või olemas olema (harilikult eitavas lauses)
Tal pole midagi, kopikatki, krossigi, pennigi, vasknööpigi hinge taga.
Mul pole praegu rohkem hinge taga kui kümme krooni.
Sul pole hinge taga mitte midagi – ei varandust, raha ega au.
cit Jaan oli aegamööda kõik rahaks teinud, mis tal vähegi hinge taga oli olnud. E. Vilde

igavene pesu; kena (kenake) pesu; terve pesu
suur hulk, palju
Mere äärest tassiti kohale igavene pesu notte.
Kass tõi igavese pesu poegi.
Tal on kenake pesu lapsi – viis poega ja neli tütart.
Nurgas oli terve pesu kotte.

[millegi] ihu ja hing olema
millegi eestvedaja ja korraldaja olema, mingi ürituse kõige tähtsam tegelane
cit... ta oli ihuks ja hingeks Tallinna Draamateatri loomisel. K. Ird
Ta oli delegatsiooni juht ning asja ihu ja hing.
hing olema

kõrva tagant {head} nõu otsima van
nõutu, kimbatuses, hämmeldunud olema
cit Ka talupoegade hulgast kuuldi... hüüdeid. Aga suurem osa jäi kahevahele ning otsis head nõu kõrva tagant. E. Bornhöhe

külm nagu (kui) koera nina
külm ja niiske (eseme, asja, pinna kohta)
Käed on külmad kui koera nina.

nagu (kui) tina {täis olema}
väga raske {olema}
Käed on kui tina täis.
Poiss on kui tina täis.
Jalad on rasked kui tina.
Poiss on raske kui tina.
Pärast harjumatut heinaniitmist olid ihuliikmed nagu tina täis.
Õhtuks valgusid jalad justkui tina täis.

nalja viskama; nalja heitma
naljajutte rääkima
Seltskonnas oli ta alati lõbus, viskas nalja, laulis.
Lauldi, naerdi, heideti nalja – tore seltskond oli.

{nii} et hoia ja keela; {nii} et hoia ja kaitse
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
Tantsiti, nii et hoia ja keela.
Jäin kimpu, nii et hoia ja keela.
cit Ma olen seal niisugune kangelane, et hoia ja kaitse. J. Smuul
{nii} et hoia (hoidke) alt

nina all; nina ees
vahetus läheduses, näo ees
cit Ära hüppa, poisike, vanamehe nina all, saad vastu muhku. M. Aitsam
Raamat on sul nina all.
Ähvardas ning vibutas rusikat mu nina all.
Tal peavad kõik asjad nina all olema, muidu ei leia kätte.
Nina ees räägib mahedat juttu, tagaselja kirub.
cit Oli hea söök, keisrilgi ei ole paremat nina ees. P. Vallak
Mis tal viga koolis käia.
cit Meil on vallakool päris nina all. H. Wuolijoki

nina alla; nina ette
vahetusse lähedusse, näo ette
Ära tule mu nina alla rusikaga vehkima.
Torkas passi valvurile nina ette.
Kui nüüd saaks aurava kohvitassi nina alla.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur