[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

Ameerika onu iroon, nlj
rikas ja helde välismaalane (sageli võõrsil elava sugulase kohta)
♦ Kah mul ameerika onu väljas! Pane oma rahakott tasku.
♦ cit Ameerika onu on helde „abistama“. Küll pärast tasute. K. Raja

asi susiseb; asjad susisevad
1. miski hakkab edenema või laabuma
♦ cit... asi susiseb. Mul on juba väike majaloks ja raha ka pisut. E. Männik
2. kellegi vahel on tekkimas armusuhted
♦ cit Sel ajal Jane'il Tommyga juba asjad susisesid. K. Aarma
♦ cit Asi susiseb Oskariga! A. Mälk
♦ cit Õhkkerge kübe on armukadedale kindlaks tõendiks kui pühakiri. Asi susiseb. J. Kross

astla vastu üles lööma; astla vastu üles raiuma; astla vastu hakkama
trotslikult vastu hakkama või vastu panema
♦ Autor, kes varem kartmatult astla vastu üles oli löönud, oma teostega kehtivat korda kritiseerinud, tõmbus tagasi.
♦ cit See mees tahab astla vastu üles lüüa, mis aga ei saa hästi lõppeda. E. Vetemaa
♦ cit Mul on teatav nõrkus inimeste vastu, kes astla vastu hakkavad. K.A. Hindrey
♦ cit Inimestest on küll kahju... Mis nad tikuvad astla vastu nagu oinad. V. Veber
♦ cit See on raasuke mu vaevast ja tööst, raasuke mu valest ja astla vastu löömisest. Võta, härra professor, lase hea maitsta... A. Gailit

Egiptuse nuhtlus
väga suur häda, raske olukord
♦ cit (kirpude rohkus) oli nagu egiptuse nuhtlus või midagi niisugust. K. Ristikivi
♦ cit Kui niisugune egiptuse nuhtlus kaela tuleb, ei saa temast ju kuidagi lahti. E. Lukats

[kellelgi] ei ole (pole) närvi [millegi jaoks, millekski]
kellelgi ei ole millekski annet, taipu, kutsumust, huvi
♦ cit Peale muu polnud tal üldse närvi naljamängu jaoks... K. Ristikivi
♦ cit Mul pole ei närvi ega aega poliitikaks... O. Tooming

[kellestki-millestki] ei tea undki näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
♦ cit On taeva ja maa vahel palju asju, millest meie koolitarkus ei tea undki näha. K.A. Hindrey
→ võib ainult und näha

elavad pildid
kinofilm
♦ cit Seal, kus 1896. a. esmakordselt näidati „elavaid pilte“, asub nüüd filmistuudio. K. Laigna
♦ cit Sõnad nagu kinematograaf, kino ja film olid võõrad, räägiti elavatest piltidest. J. Semper

eluküünal
elu
♦ cit Sinu eluküünal võib kustuda, aga sinu elutöö jääb. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta lühike eluküünal kustus. K. Vende (tlk)
♦ cit Surm oli lõpetanud selle suure mehe eluküünla. V. Alttoa
♦ cit Tema käsi oli juba kupja kõris kinni, kui tahaks ta tema eluküünalt kustutada. A. Kitzberg
♦ cit Selle tähenduse pärast oleks Toots valmis Kiire eluküünalt niikaua puhuma, kuni see lõplikult kustuks. O. Luts
♦ Haige eluküünal oli kustumas.
♦ Kopsuhaigus kustutas ta eluküünla varakult.

{endale} tuhka pealaele raputama; {endale} tuhka pea peale (pähe) raputama
sügavalt kahetsema
♦ cit Tulevad... järelhüüded ja viimaks hakka enesekriitika korras iseendalegi puuduste pärast tuhka pähe raputama. M. Rebane
♦ cit Kas poleks ta pidanud põgenema, ennast karistama, paastuma ja tuhka pealaele raputama? K. Ristikivi

{endal} juukseid {peast} katkuma
meeleheitel olema, suures kitsikuses, väljapääsmatus olukorras olema
♦ Seda (hädaohtu) kuuldes muutusid isandad vihast ja hirmust meeletuks.
♦ cit Nad ei teadnud, mida teha, ja katkusid oma juukseid. K. Sinijärv

end võõraste sulgedega ehtima
teiste saavutusi vms enda omadena esitama
♦ cit Ta ei taha end võõraste sulgedega ehtida, on jäänud tõsiseks maameheks. M. Aitsam
♦ cit Kui olen vaene, siis olen – milleks ehtida end võõraste sulgedega. K.A. Hindrey

higi valama
rasket tööd tegema, vaeva nägema
♦ Et raha saada, tuli higi valada.
♦ Poisikesena valas ta mõisapõllul ohtralt higi.
♦ Eluaeg valad orjates higi.
♦ cit... (noorel autoril) tuleb oma teose kujundlikuks viimistlusel veel palju higi valada. K. Ird

hilpu lööma
lipendama, hilbendama
♦ cit Mis mul hundist, kes võtab ja läheb metsa, nii et händ lööb hilpu. K. Ristikivi
♦ cit Hobune pani üle kraavi mõisa poole jooksma, nii et juut peal hilpu lõi. rahvanali

[millegi] ihu ja hing olema
millegi eestvedaja ja korraldaja olema, mingi ürituse kõige tähtsam tegelane
♦ cit... ta oli ihuks ja hingeks Tallinna Draamateatri loomisel. K. Ird
♦ Ta oli delegatsiooni juht ning asja ihu ja hing.
→ hing olema

ja kõik
eelpool öeldut kinnitav ütlus
♦ cit Mees mis mees... Näe laps teisel ja kõik. A.H. Tammsaare
♦ cit Te tunnete ometi kärneritööd ja kõik. K. Ristikivi

kahe jalaga maa peal seisma
kainelt, realistlikult millessegi suhtuma
♦ cit Tahaks uusi näidendeid, mis jätkaksid ja arendaksid edasi Egon Ranneti „Südamevalu“ tüsedat, kahe jalaga maa peal seisvat realismi. K. Ird
♦ Ta on praktiline inimene ning seisab kahe jalaga keset elu.

kapsaid {kokku} keetma
kõike segamini ajama, vassima, segadust tekitama, kellelegi ebameeldivusi valmistama
♦ cit „Vaadake ette, härrad,“ manitseb ta, „et te mul siin kapsaid ei keeda, kui tuleb härra minister!..." O. Luts
♦ cit Ta poleks võinud anda Paulile volitusi, see poiss ei teinud muud, kui keetis kapsaid! K. Ristikivi
→ suppi {kokku} keetma

kehast läbi käima; kerest läbi käima [kellelgi]
ehmatama, kohkuma
♦ Mul käis kehast läbi, kui leidsin ukse pärani lahti olevat.
♦ Mul käis kerest läbi, et nüüd on lõpp käes.
♦ cit Mul käis see (karjatus) kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi
♦ cit... järsku trahh! hobune püsti ja norskab. Mul käis kohe kerest läbi, et nüüd on hunt. E. Vaigur

keskelt läbi; keskeltläbi
1. keskmiselt
♦ cit Kuidas teie elate? – Keskelt läbi. L. Metsar
♦ cit Ühel isasloomal on haaremis keskelt läbi kümme-kakskümmend emast... E. Kreem
♦ cit Iga kuuse latva keskeltläbi/ kümme korda kümme kullast käbi. K. Merilaas
2. keskpärane
♦ cit Mina ei taha isegi keskelt läbi mees olla. Mina tahan silma paista. H. Pukk

[kellelgi] kihvatab südames
keegi on millestki puudutatud, tunneb äkilist tundetulva
♦ cit Tal kihvatas järsku midagi südames, temale oli see sõnum kuidagi ebamugav. K.A. Hindrey
→ süda kihvatab {sees}

kivist vett välja pigistama
suurt vaeva nähes, pingutusi tehes midagi saavutama, saama
♦ cit Ometi oli seaduspärane, et viiekümnendate aastate teisel poolel hakkas lugejaskond kokku kuivama, pigista või kivist vett välja, protsenti kätte ei saa. K. Saaber

kodus (koju) käima
kodus kummitama
♦ Ikka ta kummitas siin majas.
♦ cit Vend ei kao, vaid hakkab kodus käima. K. Ristikivi
♦ cit Aga on veel hullemaidki (mehi), kes enne surma ei seisa kodus, aga peale surma hakkavad kodus käima. J. Metua

kurja nimetama; kurja hüüdma; kurja ütlema
kuradit nimetama, kuradi nime suhu võtma
♦ cit „Tohoo k...!" Peaaegu oleks Jaan jälle kurja nimetanud. A. Kitzberg

{kurjast} vaimust vaevatud
nagu nõdrameelne, aru, mõistuse kaotanud, arutu, meeletu
♦ cit Keegi ei julgenud temasse enam puutuda – ta oli vaimust vaevatud. E. Bornhöhe
♦ cit Veltveebel... karjus kui kurjast vaimust vaevatu, endal tilk ninaotsas. K. Lahi
♦ cit Nagu vaimust vaevatuna läks Indrek oma kasti kallale ja soris seal, kuni... A.H. Tammsaare
♦ cit Nad põle enam inimesed, nad on nagu kurjast vaimust vaevatud. Neil põle siin ilmas enam muud kui nende hull usk. E. Vilde
♦ cit... on kas pimedusega löödud või kurjast vaimust vaevatud. O. Luts

kõne all olema; kõnes olema
jutuks, arutusel olema
♦ Mis asjad täna koosolekul kõne all on?
♦ cit Veerand sajandit on lühike aeg ühe rahva ajaloos, olgu siis kõne all tema üldine kujunemislugu või ka rahvuskultuuri käekäik. K. Kääri

kõrge lend
suuri sihte taotlev käitumisjoon
♦ cit See pole meiesarnane mees! Sellel on kõrgem lend. M. Metsanurk
♦ cit Kas pole sel noorel neiul kõrge lend... Kas ei esita ta elule ülemääraseid nõudeid? A. Kaal
♦ cit Või polnud tal kunagi olnud suuremaid lootusi, kõrgemat lendu? K. Ristikivi
♦ cit Kõik on siin aeglane, loid, veniv ja unine, kõrgema lennuta ja suurema hoota! M. Metsanurk

[kellegi] käe all
1. kellegi juhtimisel, juhatusel, õpetamisel, suunamisel
♦ Sellid ja õpipoisid töötasid meistri käe all.
♦ Õppis ametit kogenud trükiladuja käe all.
♦ Poeg töötab esialgu isa käe all.
♦ Õppis konservatooriumis viiulimängu professor K. käe all.
♦ Treenib kogenud treeneri käe all.
♦ Professori käe all on üles kasvanud mitu põlvkonda teadlasi.
2. kellegi võimu, meelevalla, kontrolli, mõju all
♦ Kasvas üles võõrasisa range käe all.
♦ Kuidas sul uue paruni käe all elu läheb?
♦ cit Kas kah käseb mütsi tõsta? V. Ilus
3. kellegi töö viljana, toimetamise, tegevuse tulemusena, kellegi poolt looduna
♦ Tema käe all valmivad toredad kangad.
♦ cit Samuti on korstnaid ja pliitisid, mis valmisid Peeter Peksi käe all. E. Krusten
♦ cit Talle pakkus rahuldust näha loomi oma käe all kasvavat, vilja võrsuvat, taimi tärkavat. R. Sirge

käsi (kätt) rusikasse ajama; käsi (kätt) rusikasse tõmbama; käsi (kätt) rusikasse suruma; käsi (kätt) rusikasse pigistama
ülekohtu vms tõttu jõuetut viha tundma
♦ Rõhujate ülekohus ajas meestel käed rusikasse.
♦ cit...oli siinses mõisas oma pikal teenistusajal juba asju näinud, mis ka tema käe rusikasse ajasid. E. Vilde
♦ cit Ja tihti pigistasin ma oma käe rusikasse: „Sina oled räbal, sind ei ole... " R. Roht
♦ cit Igatahes on ikkagi parem kätt taskus rusikasse tõmmata. K.A. Hindrey

[kelleltki, kellegi] kätt paluma
kellelegi abieluettepanekut tegema; abieluettepanekuga väljavalitu vanemate poole pöörduma
♦ Vanasti paluti vanematelt nende tütre kätt.
♦ Palus rikka lese, vanapiiga kätt.
♦ cit Gennadi Treifelt palus minu kätt, ja ainus asi, mis mind takistas tema naiseks saamast oli see, et ma teist meest armastan. K. Ristikivi

leevitit lugema van
moraali lugema, noomima, manitsema
♦ cit Ta lükkas paljad jalad mehe saabastesse... ja läks siis, valmis vallatuile noorhärradele leevitit lugema. K. Ristikivi

luusse ja lihasse kasvama; lihasse ja luusse kasvama; luusse ja lihasse minema; lihasse ja luusse minema
igiomaseks saama, sisse harjuma
♦ Range kord ja distsipliin on talle lihasse ja luusse kasvanud.
♦ cit Neil kõigil oli... korda läinud neile lihasse ja luusse kasvanud orjakartust mõisa ees sedavõrd maha suruda, et nad saksaga rind rinna vastu, pea pea vastu tahtsid astuda... E. Vilde
♦ cit Sellest siis oli mulle see seadus juba luussse ja lihasse läinud, et ohje kunagi käest ei tohi lasta. K.A. Hindrey

[kellelgi] lööb veri näkku; [kellelgi] tõuseb veri näkku
keegi punastab tugevasti
♦ cit No oli see alles häbematus. Nüüd vast tõusis Vellol meelepahast veri näkku... K. Korsen

maiku suhu saama; magu suhu saama; maitset suhu saama
midagi kogetut taga ihaldama
♦ cit Lisaks kõigele – Joss armastas viina! Ta oli sellest kunagi maigu suhu saanud. R. Roht
♦ cit Näitemängu tegemise maigu sai Rudolf suhu Ropka seltsimajas... M. Möldre
♦ cit Ja imelikul kombel – sellest hetkest, kui saime suhu maigu keele ilust, muutus isegi igav grammatika talutavamaks. K. Ird

meelt heitma
meelekindlust kaotama, lootusetust, äärmist nördimust tundma
♦ Ära heida meelt, kõik pole veel kadunud.
♦ Ta oli meelt heitmas, isa oli haige ja ema suremas.
♦ cit Ta oli harjunud lüüasaamisi silmi pilgutamata vastu võtma ja mitte meelt heitma. K. Ristikivi
♦ cit Nii et esimese luhtaläinud katse pärast ei tohi ilma pealgi meelt heita. H. Pukk

meieisa kirikl
meieisapalve
♦ cit Usklikumad külaeidekesed panid käed risti ja lugesid „meie isat“... K. Kindluste

mis näo [keegi] teeb; missuguse näo [keegi] teeb
kuidas keegi suhtub millessegi, kuidas keegi millelegi reageerib
♦ cit Ma tahaksin näha, mis näo ta teeks, kui sina ühel päeval tahaksid mõne nätlejannaga jalga lasta. K. Ristikivi

mitte silmagi pilgutama
end millestki mitte kõige vähemalgi määral kõigutada laskma, rahulikult, julgelt, külmavereliselt midagi tegema
♦ cit Enda pärast silma ei pilgutanud, olgu kasvõi kerjatee jalge all. Aga teiste pärast itkes... A. Sinkel
♦ Silmagi pilgutamata asus ta kannatanu verist pead siduma.
♦ cit Ta oli harjunud lüüasaamisi silma pilgutamata vastu võtma ja mitte meelt heitma. K. Ristikivi

märgade kõrvatagustega {olema}
keegi on millekski liiga noor ja kogenematu
♦ cit Ja oleks veel, et klähviksid mingisugused märgade kõrvatagustega poisikesed puhta koeruse pärast. K. Ird
→ on kõrvatagused {alles, veel} märjad

nagu koera kaelas (kaela) vorst
kiiresti (otsa saama)
♦ cit Kes vastutab sellegi eest, et see (konjak) püsib homseni? ... Kaua seisab vorst koera kaelas? O. Luts
♦ cit Ma müüsin kohaõiguse ära – nagu koera kaela vorst! K. Ristikivi

nagu (kui) kana takus; nagu (kui) takus kana
saamatu, kohmakas, aeglane
♦ Sipleb nagu kana takus.
♦ Ta on nagu takus kana, ei jõua ega jõua tööga edasi.
♦ cit Liisa on ju üksi nagu kana takus, ega tema ei edene. O. Luts
♦ cit Me oleme siin – jumal teab – küll käpardid, küll takus kanad. K. Kangur

nagu (kui) küllusesarvest
ohtrasti, suurel hulgal
♦ Sajab ja sajab nagu küllusesarvest.
♦ Lubadusi sajab kui küllusesarvest.
♦ Puistab ideid nagu küllusesarvest.
♦ cit Kõikides võimalikes kujutava kunsti tehnikates küllusesarvest taieseid pillutav Evald Okas. K. Ird
♦ cit Iga kaldakäär uhkemalt puhkedes valla/ pillab pilte kui publiku palvel./ Kaukaasia küllusesarvest siin kallab/ losse, küpresse ja palme. U. Laht

nagu (kui) liigendnuga
1. igapidi painduv (inimese kohta)
♦ Ta on kui liigendnuga, võta koost lahti ja pane kokku tagasi, midagi ei juhtu.
2. järeleandlik, leplik
♦ cit Ema see-eest oli järeleandlik nagu liigendnuga. K. Lepik (tlk)

nagu (kui) linnuke oksa peal (oksal) elama
muretult elama
♦ cit Et sa võiksid vähegi end tunda linnukesena oksal, selleks panin ma panka sinu nimele tuhat krooni. A.H. Tammsaare
♦ cit Ta oli rahaasjad otse andeksandmatul kombel teiste hooleks jätnud ja ise elanud muretult kui linnuke oksal. K. Ristikivi
♦ Elab hooleta kui linnuke oksal.

nagu (kui) mees muiste (muistegi)
tubli mees, nagu tõeline mees, nagu üks mees peab olemagi
♦ cit Ja suitsetada võis Andres nagu mees muistegi, neelas suitsu alla ja kõik ning laskis ta läbi nina välja. A.H. Tammsaare
♦ Ja see mees – on ta pime või napakas? – Ei seda ega teist.
♦ cit Mees nagu mees muiste. K. Merilaas

nagu (kui) pesust tulnud; nagu (kui) pesust võetud
puhas, korralik, laitmatu välimusega
♦ cit Aarandid on ise küll alati nagu pesust võetud. K.A. Hindrey

nagu (kui) vaha {pehme} {olema}
leebe, järeleandlik, leplik {olema}
♦ cit Rooskan (meest) nii, et ära väsin, pärast seda on ta mul nagu vaha. E. Raud
♦ cit Ma olin pehme nagu vaha, sa võisid must teha, mis tahtsid. A.H. Tammsaare
♦ cit Naise süda on kui vaha, kergesti jäävad sinna jäljed ja kergesti kaovad nad jälle, tänased rõõmud tasandavad eilsed mured. K. Ristikivi

nagu (kui) valatud
täpselt sobiv
♦ Kleit on ta seljas nagu valatud.
♦ Needid istusid aukudesse nagu valatud.
♦ cit Kingad olid otsekui valatud tüdruku jala järgi. K. Rumor

näkku naerma
asjaosalise juuresolekul tema üle varjamatult naerma
♦ cit „Sina oled omadega aga hoopis alla käinud,“ naerab Jüri metsakaupmehevõsule lausa näkku. K. Raja
♦ cit Kui hiljem tüdrukud küsisid, kas toapoiss mind ei tülitanud, naersin ma neile näkku. A. Kitzberg

ohje käest andma; ohje käest laskma
juhtimist, valitsemist kellelegi teisele loovutama
♦ cit Sellest siis oli mulle see seadus juba luusse ja lihasse läinud, et ohje kunagi käest ei tohi anda. K.A. Hindrey
♦ Meie mehed läksid kohe alguses juhtima ja ei andnud kogu mängu jooksul ohje käest.

[kellelgi] on hea suuvärk; [kellelgi] on hea lõuavärk
keegi on kõneosav, hea jutuga
♦ cit Tal oli tõesti hea suuvärk, temast võiks saada kaupmees. K. Ristikivi

[kellelgi] on kinnine käsi
1. keegi on kitsi, ei raatsi midagi anda
♦ Ja Ärni kaukast ei veerenud kopikas kergelt välja.
♦ cit Tal oli andmisel kinnine käsi. H. Sergo
2. kellelgi pole millegi peale hakkamist, keegi õpib väga vaevaliselt
♦ cit Tõsi ju oli, et Jüri oli neli aastat Vanasepa Joosepi juures, ja küll sealt midagi külge ka hakkas, kui inimesel polnud just kinnine käsi. K. Ristikivi

[kellelgi] on kõva pea
keegi omandab õpitavat suure vaevaga, on raske taibuga
♦ cit Mis on kõigest õpetamisest kasu, kui mul on kõva pea. K. Ristikivi
→ on halb pea

pead kuumaks kütma; pead palavaks kütma; pead tuliseks kütma; pead soojaks kütma
tundeid, kirgi lõkkele puhuma, ärevust tekitama, üles ässitama
♦ cit Peremees rääkis: ta jätnud Beski sellepärast tööle, et see ... teiste päid kättesaamatute ideedega kuumaks ei küta. K. Trein

pihuks ja põrmuks tegema {lööma, ...}; pihuks ja puruks tegema {lööma, ...}
maatasa, täiesti {hävitama, purustama, ...}
♦ Vaenlane löödi pihuks ja põrmuks.
♦ Saan lendas pihuks ja puruks.
♦ Ta on mind valmis pihuks ja põrmuks tegema.
♦ Arvustus tegi teose pihuks ja põrmuks.
♦ cit Kosmoselennud... purustasid pihuks ja põrmuks religioossed väljamõeldised inimese jõuetusest ja tühisusest. K. Vimmsaar
♦ cit Kuigi paljud arvustajad August Kitzbergi komöödia „Püve talus“ pihuks ja põrmuks tegid, võttis „Estonia“ selle siiski mängukavasse. M. Möldre

pihuks ja põrmuks varisema; pihuks ja põrmuks langema; pihuks ja põrmuks saama
hävinema, purunema, kaduma, hukkuma
♦ cit Ta teadis, kui ta ainult avab suu, on kõigel lõpp, kõik ta mehisus variseb pihuks ja põrmuks. K. Ristikivi
→ põrmu varisema

pimedusega lööma
kainet mõtlemist või hindamisvõimet ära võtma
♦ Mis teda küll nii pimedusega lõi?
♦ Õnnelik armastus on pimedusega löödud.
♦ Pruut oli peigmehest mitu aastat vanem, aga see oli pimedusega löödud.
♦ Kuidas küll saatus meiega mängib!
♦ cit Ta lööb meid teinekord pimedusega ja ta avab meil silmad. K. Ristikivi
♦ cit Löödagu pimedusega need neetud, kes julgevad kätt tõsta sinu vastu. H. Laipaik

pirni panema
kedagi suurde kimbatusse ajama, kellelegi halba tegema
♦ cit Verandalt kostis Paaljaagu ähvardus: „Nüüd ma talle pirni panen, saab näha, kuhu ta pääseb.“ K.A. Hindrey
♦ cit „Arusaadav, tunkel asi muidugi see manifest... ja sellepärast tuleb ka tsaarile pirn panna... " A. Hint
♦ cit „Ärge laveerige! Mõistan ju väga hästi, kuhu hoop on sihitud. Paneme esimees Paalile pirni, mõtlesite.“ O. Tooming

plaani pidama
1. mõtteid mõlgutama, plaanitsema, kavatsema
♦ Isa pidas vaikselt plaani maja ehitama hakata.
2. arutama, nõu pidama
♦ Ta otsis sõbra üles, et natuke plaani pidada.
♦ Mehed kogunesid plaani pidama.
3. kurameerima, külge lööma
♦ Kena tüdruk, hakka või plaani pidama.
♦ Kus selle aru ots, kui vana mees hakkaks plikadega plaani pidama.
♦ cit „Minu eidega ei maksa plaani pidada,“ ütles Jüri. „Minul on sepa rusikad..." K. Ristikivi

putked mängima panema
kiiresti minema jooksma, põgenema
♦ cit „Ja sina, jüsku jänes, kohe, kui krabinat kuuled, paned putked mängima.“ K. Ristikivi
♦ cit Minu eest paneb ülepea iga mees putked mängima! E. Vilde

rinda {kokku} pistma
1. mingil spordialal võistlema; võitlema
♦ cit Ja kutsus metsaülemat isegi üles rinda pistma või sõrmkooku vedama. L. Kerge
♦ cit Meid oli arvuliselt vähe selleks, et veel mõne vaenlase väeüksusega rinnad kokku lüüa. H. Lumi
2. rassima, vaeva nägema, rasketes tingimustes töötama
♦ cit Põllumees pistis kartmatult rinda halva aastaga. K. Raave

silmadega sööma; silmadega õgima; silmadega neelama
ahnelt vaatama, jälgima
♦ Silmadega veel sööks, aga alla ei lähe midagi.
♦ cit Lembit ütles, et meid tahetud silmadega ära õgida. K. Saaber

silmi {kinni} jooksma; silmi {kinni} kargama
häbematute, teravate sõnadega kedagi ründama
♦ cit Niisuguse mehe pärast sa jooksed mulle... silmi kinni, Eeva! K. Ristikivi
♦ cit „Teie olete üks häbematu kelm!“ kargasin... pakikandjale silmi. E. Bornhöhe

silmi punni ajama; silmi pungi ajama
imestunult, imestusega, ehmunult, hirmunult vaatama
♦ Ajas üllatusest silmad pungi.
♦ cit Valitseja ja Lible ajavad silmad punni. Mis jutt see on? O. Luts
♦ cit... ettepanek oli nii ootamatu, et tädid pillasid vardad käest, ahmisid õhku ja ajasid silmad pungi. K. Kangur
→ silmi pärani ajama

silmist (silmast) kaotama
1. kedagi või midagi vaateväljast kaotama, enam mitte nägema
♦ Rahvamurrus kaotas sõbrad silmist.
2. ühenduduses mitte olema, sidet kaotama
♦ cit Rahutud ajad olid Aarandi mujale viinud, nii et ta oma onupoja... perekonna silmist oli kaotanud. K.A. Hindrey
3. arvestamata jätma, unustama
♦ Ainult käesolevale momendile mõeldes kaotatakse silmast kaugem perspektiiv.

surnuks vaikima
millestki teadaolevast mitte rääkima, midagi maha vaikima
♦ cit... ajalootundides vaikiti surnuks eesti rahva ajalooline arengutee. K. Mihkla
♦ cit... seda, kes on need surematud teosed tõlkinud eesti keelde, pole kuskilt võimalik leida... „Fausti“ ja „Hamleti“ tõlkijad vaikime surnuks. K. Ird
♦ cit... kuna ta endamisi aru pidas, kas vaikida oma tegelik osavõtt ja sellega seotud asjaolud surnuks, või kui rääkida, mis siis rääkida. A.H. Tammsaare

suud ja silmi (suid ja silmi, suid-silmi, suud-silmi) pärani ajama; suud ja silmi (suid ja silmi, suid-silmi, suud-silmi) ammuli ajama
suuresti imestama, üllatuma, ehmuma
♦ cit Perenaine ajanud suud-silmad pärani, kui seda (varandust) näinud. K.A. Hermann

suud pruukima; suuvärki pruukima
1. väljakutsuvalt, häbematult kõnelema; vastu rääkima; üleliigset või ebasobivat rääkima
♦ Sulasel pole luba peremehe ees suud pruukida.
♦ Tühja juttu ta ei aja, asjata suud ei pruugi.
♦ cit Meister ... tuuseldas läbi ühe noormehe, kes oli pruukinud suud tema vastu. K. Ristikivi
♦ Küll sellele ninatargale näidatakse, kui hakkab oma suuvärki pruukima.
2. vestlema, kõnelema
♦ cit Mirjam jäi vait ja mõtles miks ta siin peaks suud pruukima. A. Beekman
♦ cit Vähemalt kord aastas tahetakse kuskil kokku tulla, üksteist näha, aga võib-olla lihtsalt suud pruukida. R. Sirge
♦ cit Alguses ei oska kõnet kuulata, aga pärast pruugib oma suuvärki, et lase aga olla. J. Madarik

suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} pärani {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} ammuli {peas}; suu ja silmad (suud ja silmad, suud-silmad) {on} laiali {peas}
imestusest, üllatusest, ehmatusest vms lahtise suu ja pärani silmadega
♦ No, mida sa seisad, suud-silmad pärani, kas pole enne sellist asja näinud või?
♦ Suud ja silmad laiali vahitakse uhkes saalis ringi.
♦ cit Ehmunud semud jäid istu – suud-silmad laiali/ ma õue, suud ja silmad ammuli. K. Ristikivi

suu jookseb vett; suu tilgub vett
kellelgi on suur isu midagi isuäratavat maitsta, süüa; keegi himustab, ihkab, tahab endale kedagi või midagi
♦ cit Mu suu jookseb vett su konservide järele. K. Raja
♦ Selle kena suvila järele jooksis mõnegi mehe suu vett.
→ suu on vesine

suuvooder (suuvoodriks) olema
kellegi eest või nimel kõneleja, kellegi mõtete väljendaja olema
♦ cit „Ei, pai ema, räägi sina!“ palus Mart... „Mis mina sest räägin, mis suuvooder ma sul olen!..." K. Ristikivi

sõnu kulutama
asjatult, tühja rääkima
♦ cit Sõnagi kulutamata mõistis naine, et ta poja tõttu mehe silmis võitnud. A.H. Tammsaare
♦ Ei olnud enam vaja kulutada sõnu.
♦ cit Asi oli selge ja otsustatud. K.A. Hindrey
♦ Ja mina tean, mis ma ütlen.
♦ cit Mina juba asjata sõnu ei kuluta. A. Antson

südamesse võtma
millessegi liiga tõsiselt suhtuma, midagi läbi elama
♦ Ei maksa neid kuulujutte nii südamesse võtta.
♦ cit Ta... oli isegi Jakob Kadariku asja südamesse võtnud ja püüdis erilise südamlikkusega noormehe haavu parandada. K. Ristikivi

südant puistama
pihtima
♦ cit On hea, kui leiad teatud olukorras inimese, kellele südant puistata... K. Ristikivi
♦ Puistab südant, et kergendust saada.

süüks panema [kellelegi-millelegi]
kedagi või midagi milleski süüdlaseks pidama, kellelegi või millelegi midagi veaks lugema
♦ Peremehele pandi süüks, et ta pidas kahtlasi isikuid sissekirjutamata majas.
♦ cit Volli jooksis emale kambrisse järele, et küsida, mida siis isale süüks pannakse. H. Pukk
♦ cit Selle kirja süüks Eeva panigi, et poiss hakkas korraga rääkima äraminekust. K. Ristikivi

täkku täis minema
himuraks, tiiraseks, kiima minema
♦ cit... lõõbiti ainult, et kohvilakke sisse puistatakse sõduritele mõeldud rohtu, et nad õdede ja sanitaride läheduses täkku täis ei läheks. K. Saaber

valget päeva mitte nägema
1. vahetpidamata, puhkust pidamata tööd rügama
♦ cit Ei ühtegi valget päeva, ei kunagi hinge tagasitõmbamist. A.H. Tammsaare
2. pidevalt, päevast päeva purjus olema, jooma
♦ cit Ei saanud küll seda ütelda, et tema mees sugugi valget päeva ei näinud. J. Peegel
♦ cit Ta... haliseb, et muudkui joo ja valget päeva ära näegi enam. K.A. Hindrey

vett suhu võtma
visalt vaikima, mitte ainsatki sõna lausuma
♦ cit Ta oli juba kord selline naine, kes naljalt vett suhu ei võtnud, vaid ära ütles, mis tarvis... K. Ristikivi
→ suud vett täis võtma

viimase tuhande peal {olema}
1. viimaseid päevi rase, kohe-kohe sünnitamas {olema}
♦ cit Ta oli natuke häbelik... „Vaata, et sa nüüd viimase tuhande peal ei ehmata ennast – mõnest loomast või..." K. Ristikivi
2. kriitilises seisundis {olema}
♦ cit „Pääsuke“ on juba täiesti viimase tuhande peal. Remont läheb mul maksma... H. Sergo

viimse (viimase) pennini
tervenisti, pennilise täpsusega, kõik
♦ Raha oli viimase pennini otsas.
♦ cit Ta oli tahtnud Jakobi kinni maksta viimse pennini. K. Ristikivi
♦ Võlg on viimse pennini makstud.

õhku ahmima
üllatusest, imestusest hetkeks kõnevõime kaotama
♦ cit Su ettepanek oli nii ootamatu, et tädid pillasid vardad, ahmisid õhku ja ajasid silmad pungi. K. Kangur

õrre peale (õrrele) saama
majanduslikult heale järjele saama, tulusat või head ametikohta saama
♦ cit Nii kaua, kui seal seisuse järele mehi ametisse valitakse, ei ole minusugusel lootust õrre peale saada. K. Põdder

ööbikuid (ööbikut) kuulama saatma; ööbikuid (ööbikut) kuulama panema
jalust maha, pikali lööma, oimetuks lööma
♦ cit On isegi sellise profiiliga kampu, mis sulle varjulises kohas kallale vajuvad, sind ööbikut kuulama panevad. K. Saaber
♦ Järgmises raundis lõi ta vastase läbi köite ja kui see ringi tagasi jõudis, saatis ta uuesti ööbikuid kuulama.

üheksas laine
millegi intensiivseim avaldus, ilming
♦ cit Su põse põgus puudutus/ sai üheksandaks laineks. K. Ristikivi

ühe medali kaks külge
asja või nähtuse vastandlikud pooled
♦ cit Nii „parempoolne“ oportunism kui ka „pahempoolne“ oportunism on, nagu öeldakse, ühe medali kaks külge. H. Aasa
♦ Need kaks ansamblit kujutasid endast ühe ja sama medali kaht küllaltki erinevat külge.
♦ cit Näitleja ja näitejuht on ühe medali kaks külge ning peavad loomingulises töös kokku sulama ja moodustama terviku. K. Toom

üle parda heitma; üle parda viskama
millestki või kellestki kui tarbetust loobuma, kedagi või midagi eemaldama, kõrvaldama, sobimatuks, kõlbmatuks tunnistama
♦ Sind ei vajata enam ja sind heidetakse üle parda.
♦ Mis moest ära, see üle parda!
♦ Heitke eelarvamused üle parda!
♦ Koos heegellusega heideti üle parda ka dialektika.
♦ Kerge on vana üle parda heita, raske uut luua.
♦ cit „Võiksid õige need tondilood üle parda visata,“ annab Maret nõu. K. Raja
♦ cit Samast põhimõttest innustatuna hävitati kunagi Notre-Dame'i gootika toreda terviku harmoonilised osad. L. Promet, R. Parve

üleõla vaatama [kellegi-millegi peale, kellelegi-millelegi]
kellessegi või millessegi üleolevalt suhtuma
♦ cit Ta kuulus nende noormeeste hulka, kes naistele veidi üleõla vaatavad...: on ju küll kenad ning vajalikud olevused, .... kuid ikkagi ainult... eided. O. Tooming
♦ cit Igaüks võis ajakirjanikule üle õla vaadata. „Ennäe kah inimest!“ S. Vissak
♦ cit... nad võisid väga üle õla vaadata mõne naisarsti kergemeelsetele kommetele. K.A. Hindrey
♦ cit Küll oleks ta nüüd võinud... ennast kes teab kui ninakaks pidada ja kaasvendi üle õla vahtida. J. Pärn