[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ega hullu tea; mine {sa} hullu tea
vahest tõepoolest, järsku siiski, pole võimatu
♦ Mine hullu tea, võtab kätte ja hakkabki maja ehitama.
♦ Ega hullu tea, jätabki viimaks naise ja lapsed maha.

[kellelgi] jääb {nagu} kont kurku; [kellelgi] läheb {nagu} kont kurku
keegi jääb järsku vait, ei oska midagi öelda, vastata
♦ cit Anton astus üsna ta nina alla, naeris tigedalt ja jätkas õrritamist: „Miks sul kont kurku läks, ah?“ A. Jakobson

mine {sa, tont, kurat, pagan, tühi, ...} tea
1. vahest tõepoolest, järsku siiski, väga võimalik, kahtlust, nõutust, kahevahelolekut märkiv väljend
♦ Seekord ei näi asi kombesse minevat, või mine sa tea.
♦ Mine sa tea, äkki ostabki suvila ära.
♦ cit Mine sa tea, mõni seljataga ehk näitab näpuga... O. Tooming
♦ Mine tont tea, äkki on tal õiguski?
2. ei tea, pole aimu
♦ Heinad tuleb kohe ära vedada, mine kurat tea, mis ilm teeb.
♦ cit Mine kurat tea seda Lillet, mis ta ette võib võtta. E. Maasik
♦ cit Mine sa tea, mis mõne inimese sees käärib. R. Vellend
♦ cit Siin inimesi tuleb ja läheb... mine sa kõiki tea või tunne... R. Sirge
♦ Mine tea, mis tüüp ta on.

nagu (kui) noaga {katki, läbi, pooleks} lõikama
äkitselt, järsku katkestama, lõppu tegema
♦ cit Varsti võisid teed lagunema hakata, metsaveo nagu noaga katki lõigata. E. Tennov
♦ Jutt lõppes järsku nagu noaga lõigatud.
♦ Lõikas teise kurtmise nagu noaga pooleks.

{nagu, kui noaga, pussiga} südamesse torkama; {nagu, kui noaga, pussiga} südamesse pistma; {nagu, kui noaga, pussiga} südamesse lööma
kedagi järsku väga valusalt, solvavalt puudutama
♦ cit Martale torkas südamesse, et... onu Mihkel oli Riias käinud ja neid ei külastanud. E. Rängel
♦ Ta on mind siiski petnud, lõi mulle äkki nagu noaga südamesse.

nagu (kui) piitsalöök kõlama
järsku, teravalt kõlama
♦ Käsklus, lask kõlas vaikuses nagu piitsalöök.

nagu (kui) {ussist} nõelatud
järsku, äkitselt, kähku
♦ cit Nipernaadi hüppas püsti kui nõelatud. A. Gailit
♦ cit Poiss kargas püsti nagu ussist nõelatu. I. Sikemäe
♦ cit Nagu ussist nõelatud jooksis Aino ukse juurest eemale... O. Luts
♦ cit Alles siis, kui ta arvas küllalt juba rääkinud olevat, tuli tal järsku meelde oma tähtis ülesanne ning ta hüppas kui ussist nõelatud püsti. A. Gailit

nagu (kui) vedrust visatud
järsku, äkitselt, äkki
♦ Oli nagu vedrust visatud püsti ja toast väljas.

nagu (kui) välgust rabatud; nagu (kui) piksest rabatud
1. ehmunud, jahmunud, suuresti üllatunud
♦ Olime nagu välgust rabatud, kui isa suri.
♦ Ta seisis nagu välgust rabatud.
2. äkki, järsku
♦ Jäi seisma kui välgust rabatud.
♦ Mees suri äkiliselt, nagu piksest rabatud.

nagu (kui) välk selgest taevast; nagu (kui) pikne selgest taevast
täiesti ootamatult, äkki, järsku
♦ Vallandamine tuli nagu välk selgest taevast.
♦ Ema haigus on kui välk selgest taevast, oli seni terve kui purikas.

peast läbi käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama); läbi pea käima (sähvama, sähvatama, vilksama, vilksatama)
äkki meenuma, äkki, järsku mingile mõttele tulema
♦ cit „See on siis nüüd see Kentuki lõvi,“ käis Arno peast läbi. O. Luts
♦ Peast jõudis veel läbi vilksatada, et ega kokkupõrkest enam ei pääse.
♦ Läbi pea käis mõte – hunt!