[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

ajahambale vastu panema; ajahambale vastu pidama
aegade jooksul mitte lagunema, kõdunema, roostetama jne
♦ Taluhooned olid ajahambale hästi vastu pidanud, isegi saun oli terve.
♦ See ehitis paneb kindlasti ajahambale vastu: meistrid on head ja materjal kvaliteetne.

ajahammas pureb (sageli nud-, tud-kesksõnana)
miski allub aja lagundavale toimele: puruneb, kõduneb, roostetab jne
♦ Ajahambast puretud lossivaremed, müürid.
♦ Maja on ajahambast kõvasti puretud, vajab tõsist remonti.
♦ cit Müürsepad krohvisid väljaspoolsed seinad kollakaks ja korstnad helevalgeks ning katuski, kust ajahammas seda purenud, paigati hoolsasti ära. E. Vilde

kogu kupatus; kõik see kupatus
kõik asjad, ettevõtmised, inimesed jne
♦ Mitte sentigi rohkem kogu kupatuse pealt.
♦ Tahtis kogu kupatusele käega lüüa.
♦ Kõik see kupatus kõigub.
♦ cit Ta kahmas pange, milles klaase pesti, sihtis sellega... ja saatis kogu kupatuse minema. A. Ehin
♦ cit...tubades oli kõigiti noobel möbleering ning ta mõtles: selle kupatuse peaks kirjutama naise nimele. P. Krusten
♦ cit Et Tootsid varsti kõige oma kupatusega kinni lähevad, oli ju kindel. O. Luts

kärnane lammas
mingi kollektiivi elulaadist, tõekspidamistest jne hälbinud ning kollektiivi hukkamõistu pälvinud isik
♦ Perekonna, suguvõsa kärnane lammas.
♦ Teisitimõtlejatesse suhtutakse kui kärnastesse lammastesse, see on ebademokraatliku ühiskonna norm.

maad ja taevad kokku rääkima {lubama, ...}; maid ja taevaid kokku rääkima {lubama, ...}
läbisegi paljudest erinevatest asjadest rääkima jne
♦ Lühikese ajaga suutis ta maad ja taevad kokku pärida.
♦ cit Lärmas teine maad ja taevad kokku... A.H. Tammsaare
♦ cit Ise lubas sealjuures maad ja taevad kokku, armastusest ja muust prahist. E. Rannet

maid ja ilmu kokku rääkima {lubama, ...}
läbisegi paljudest erinevatest asjadest rääkima jne
♦ cit Ta sädistas veel maad ja ilmad kokku. L. Kahas
♦ cit Nad seletasid maad ja ilmad kokku. J. Madarik
→ maad ja taevad kokku rääkima {lubama, ...}

muna õpetab kana
noorem, vähemkogenum jne õpetab vanemat, kogenumat jne
♦ Tuleb välja, et muna õpetab kana ja õigesti teeb.

must lammas
mingi kollektiivi elulaadist, tõekspidamistest jne hälbinud ning kollektiivi hukkamõistu pälvinud isik
♦ Perekonnas peab ikka oma must lammas olema, kuidas siis muidu.
♦ Ainukesed talupoegadest mustad lambad rüütlite karja seas.
♦ Ta on tühine ja tänamatu inimene, must lammas ses väärikas perekonnas.
♦ cit Aga Maire ema... omandas minu silmis peagi musta lamba kuulsuse... püüab see inimene teiste kulul elada. I. Sikemäe
→ kärnane lammas

number üks
omataoliste hulgas, omas liigis kõige parem, esimene, kõige tähtsam asi, ülesanne, inimene jne
♦ Ta on meie kandidaat number üks sellele kohale.
♦ Söömine on tema jaoks nauding number üks.
♦ „Vana Kandle“ väljaandmine on rahvaluulealane ülesanne number üks.

ühele pulgale (ühe pulga peale) jõudma
kellegagi või millegagi omaduste, oskuste jne poolest võrdseks saama
♦ Ole mureta, minust sinule võistlejat ei saa.
♦ Mina ei jõua kunagi sinuga ühele pulgale.

ühele pulgale (ühe pulga peale) seadma
kedagi või midagi oskuste, omaduste jne poolest kõrvutama, võrdseks pidama
♦ Ära nüüd neid mehi ikka ühele pulgale sea, ühel on lihtsalt hea pea otsas, teine rügab tööd teha.

ühel pulgal (ühe pulga peal) olema
kellegagi või millegagi omaduste, oskuste jne poolest võrdne olema
♦ Vend ja õde on matemaatikas ühe pulga peal.

üles puhuma
kedagi või midagi tähtsamaks, suuremaks, paremaks jne tegema
♦ Kipub end liialt üles puhuma.
♦ Jutud ta varandusest on üles puhutud.