[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 60 artiklit, väljastan 30.

elu nagu (kui) kuninga kassil
muretu ja jõukas elu
Sul on elu nagu kuninga kassil.
Ema teeb kõik ette ja taha ära ja annab raha ka veel.

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
Jumal teab, kus ta kolab.
Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
See pole jumal teab kui kallis.
See pole töö, see on jumal teab mis.
Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
See on juba kes teab mis!
Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
Ega see teab kus kaugel olegi.
Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

{koht} kus keiser jala käib
tualettruum, käimla
Läks sinna, kus keiser jala käib.

kuhu (kus) sa selle aruga {lähed}
öeldu võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
Temast nüüd abistajat või aitajat – kus sa selle aruga!
cit Talupoegi lastakse nüüd keisri ette – kuhu sa selle aruga lähed! E. Vilde

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
Ajab kurat teab mis jama.

kus juhtub (juhtus)
ükskõik kus, juhuslikus kohas
Magas kus juhtus.

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
Ma tean küll, kust sind king pigistab.
cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kolmkümmend
teadmata kuhu või kus
Käi kus kolmkümmend!
cit Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar
cit Koristajatädi karjub midagi ukselt, aga juba on Reemets kadunud kus kolmkümmend. L. Hainsalu

kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare

kus kurat lendama; kus kurat minema; kus kurat käima
nurjuma, ebaõnnestuma, äparduma, luhtuma; ära minema, silmist kaduma (koos ütlemisverbidega)
Kui juba kord viga sees, siis lendab kõik kus kurat.
cit Simunapäevast alates oli korrategu läinud kus kurat, surijaid ei suutnud püsti sundida ka kupja kepp mitte. A. Sinkel
cit Lonni käskis mind minna kus kurat ega kunagi enam tagasi tulla! E. Vilde
cit Valgejõe projekt lendas peast kus kurat. L. Metsar
kuradile lendama

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
Vihastas ja saatis mu kus kurat.
Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
kuradile saatma

kus [kellegi] kõrvad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi ei kuulnud midagi või ei reageerinud kuuldule
cit „Kas sina siis ei kuulnud või?“ – „Mis asja? Midagi ma ei kuulnud.“ – „Kus sinu kõrvad küll olid? Meie kõik kuulsime.“ H. Sergo

kus [millegi] ots või aru
millelgi ei ole piiri, lõppu; milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
Kus selle veiderdamise ots või aru!
ei ole (pole) {ei} aru ega otsa

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kus see ja teine; kus seda ja teist
sinnapaika, ära, ükskõik kuhu
Jätame oma asjad kus seda ja teist ja põgeneme.
Jäta tüdruk kus see ja teine ja tule meiega.
Jäta see kõhuvalu praegu kus seda ja teist.
Õppimine jäi kus seda ja teist, naisevõtmise tuhin tuli peale.
Aga tema oli siis juba läinud kus see ja teine.
Nali pühkis tusatuju kus seda ja teist.
cit Aga nüüd, poiss, tee, et sa kaod kus see ja teine! H. Pukk
cit Kui sa esimehega läbi ei saa, siis saada ta koos kolhoosiga kus see ja teine. O. Tooming
cit Ma olin sunnitud petma siinseid inimesi ja ka sind, muidu oleksite mind kihutanud kus seda ja teist. A. Gailit

kus selle aru ots
võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
Kus selle aru ots – panna mees pesu pesema!
cit Kus selle aru ots, kui juba koolmeister hakkab tüdrukutega „plaani pidama“. J. Puhasorg

kus selle häbi ots
küll on häbi
Kus selle häbi ots! Kellele ma veel otsa julgen vaadata.
Poeg on varas, kus selle häbi ots!

kus selle [millegi] ots
millegi paljususe, rohkuse, lõputuse rõhutamisel kasutatav ütlus, palju, rohkesti, lõputult
Kus selle au ja kuulsuse ots, mis talle nüüd osaks langes!
Kus selle töö ots, mis suvel talus teha tuli!
Kus selle vihma ots!
Mitu päeva on juba sadanud nagu oavarrest.

kus [kellegi] silmad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, vajalikku tähele ei panda, ei nähta
cit Kus te silmad olid?... Teile tuleb aiateibaga kätte näidata, kus viga parandada! J. Semper

kus [kellegi] suu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi õigel ajal ei küsinud midagi
Kus ta suu siis oli, kui nõuandjaid saadaval lausa igal alal!
Nüüd on hilja rääkida, kus su suu siis oli, kui asja arutati.

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
Jäta see poiss kus tont!
Saada ta kus tont.
Jättis oma mehe kus tont.
Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kus tuhat
teadmata kuhu või kus
cit See oleks mehe töö, kui viskaksime... kogu Sirgavere krempli kus tuhat ja sõidaksime Tallinna. O. Tooming
Vaenlased põgenesid paaniliselt kus tuhat.

kus {veel} asi

mõni asi

käi (käige, käigu) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurat; sõida (sõitke, sõitku) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurivaim
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
Käi kus kurivaim oma jutuga!
cit Vähe puudub, ma hüüaksin raevukalt: käigu kus kurivaim niisugune õiglus! M. Metsanurk
käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus tont; mine (minge, mingu) kus tont
tugevat pahameelt vms väljendav hüüatus
Mine kus tont oma tahtmisega!

libe nagu (kui) luts; libe nagu (kui) lutsukala
1. väga libe, ei seisa käes
Saarmas oli libe kui luts.
2. pugejalik, lipitsev
Ülemuste ees on ta libe kui luts, alluvatele aga jäik ja kuri.
3. kärme, osav käest kaduma
cit Aeg külasimmanil kadus käest nagu libe lutsukala. H. Laipaik
cit Suur võimalus ei kordu, libiseb peost kui libe lutsukala. L. Kibuvits
cit Paula on küll suur kui mürakas, aga libe nagu luts: ühtelugu libiseb käest ja viib jutu teisale. O. Luts

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur