[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 91 artiklit, väljastan 30.

anda-võtta; anda või võtta; anda kui võtta
kellegi või millegi sarnane, täpselt nagu..., just nagu...
cit Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine... anda-võtta hunt. L. Kibuvits
cit Piibupää oli anda kui võtta lõvi. Kääneti lõvil pää otsast ära, siis võis lõvi sisse tubakat toppida. E. Enno
cit Järgmisel pühapäeval... oli just anda-võtta sellesama Lible juures... loosimine. O. Luts
cit... kõnnib teine akna all edasi-tagasi, anda või võtta, nagu ta isa... A. Haava

avasüli vastu võtma; avali süli vastu võtma
kedagi või midagi rõõmsalt, meelsasti vastu võtma
Ettepanek võeti avasüli vastu.
Kadunud poeg võeti avasüli vastu: ema valas pisaraid ja isagi pühkis silmi.
Olime oodatud külalised – meid võeti avali süli vastu.

[millestki] ei jää kivi kivi peale
millestki ei jää mitte midagi alles, miski saab täielikult hävitatud, põrmustatud
Tema teooriast, õpetusest ei jäänud kivi kivi peale.
Linnast ei jäänud pärast pommitamist kivi kivi peale.

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) head nahka; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget nahka
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
cit Ma sain kohe aru, et ega siin head nahka ole, parem katsume rutem minema saada. R. Roht
cit... solgutati mehikest ühest kohast teise kohta, ühelt töölt teisele tööle, aga kuskil tast nahka ei olnud. O. Jõgi (tlk)
cit... isegi pärisorjade tööl ei ole õiget nahka. A. Hint

[kellestki-millestki] ei ole (pole) suurt (suuremat) asja; [kellestki-millestki] ei ole (pole) õiget asja
kellestki või millestki ei ole õiget kasu, keegi või miski ei ole täisväärtuslik, keegi või miski on kehv
Sellise peene näputöö peale pole minust kunagi suurt asja olnud.
Ega sellisest mehest kusagil suurt asja ei ole, kes viina armastab.
ei ole (pole) suurt nahka

[kellestki-millestki] ei tea undki näha
kellestki või millestki võib ainult unistada, miski on kättesaamatu
cit On taeva ja maa vahel palju asju, millest meie koolitarkus ei tea undki näha. K.A. Hindrey
võib ainult und näha

[kellestki-millestki] ei tule head nahka; ei tule õiget nahka; ei tule suurt nahka
kellestki või millestki pole midagi head loota, miski äpardub
Sellest abielust ei taha õiget nahka tulla.
Vanem poeg ei viitsinud koolis käia ja ega nooremastki paremat nahka tule.
Peeti teist imelapseks, aga suurt nahka tast siiski ei tulnud.
Hakkas vana maja ümber ehitama, aga õiget nahka sealt ei tulnudki.

end (ennast) kodus tundma
end kusagil vabalt, sundimatult tundma, vabalt käituma või esinema; [milleski] millegagi hästi kursis olema, midagi hästi tundma või oskama, milleski hästi orienteeruma
cit Andres Suurejaan tundvat ennast mehhaanikatöös kodus, seadvat korda traktori ja kombaini. H. Angervaks
kodus olema

ette ja taha
kellegi eest hoolitsedes, kedagi hellitades, tehes kõik viimseni valmis või ära
Kodus polnud neil mingit muret, ema tegi kõik ette ja taha ära.
Ei hakka mina teda poputama ega ette ja taha passima.

hea seisma
millegi või kellegi eest hoolitsema, midagi millegi nimel ette võtma
cit Noorte ajaleht ei võinud olla karikatuurideta, ja Gori seisis hea selle eest, et neid seal ilmuks. A. Vaarandi

hing põleb [millestki]
keegi tunneb kellegi või millegi vastu tugevaid emotsioone
Hing põleb vihkamisest, armastusest.

hääli (häält) sisse saama; hääli (häält) sisse võtma
mängima hakkama (pilli kohta), käima hakkama või minema (mootori vms kohta)
Mootor sai, võttis, hääled sisse.
Auto sai lõpuks hääled sisse ja hakkas liikuma.

jalatäisi lühendama
kellegi eest kuhugi minema, kusagil ära käima või midagi ära tegema, kellelegi abiks olema
cit Ainuke õnn, et kahest vanemast (lapsest) hakkab juba abi saama, lühendavad emal nii mõnegi jalatäie. A.H. Tammsaare

jalgu rakku jooksma
midagi või kedagi jahtides, asju korraldades ringi jooksma
Jookse või jalad rakku, aga asja aetud ei saa.
Jooksis mööda asutusi jalad rakku.

jooksu minema
kellegi või millegi eest peitu minema
Sundvärbamise eest mindi massiliselt jooksu, kes sugulaste juurde maale, kes metsa.

jooksus olema
kellegi või millegi eest peidus olema
Küla oli meestest tühi, kõik olid metsas jooksus.

[kellestki] jääb märg plekk järele
kellestki ei jää mitte midagi järele, keegi hävitatakse sootuks
Kutsun sõbrad appi ja sinust ei jää märga plekkigi järele.

kahe teraga mõõk
miski, millel on nii häid kui halbu külgi või omadusi
Väliuurimine on ju kahe teraga mõõk.
cit Ühelt poolt annab see materjali teadusele, teiselt poolt aga hävitab muistise. L. Metsar

kandu näitama; päkki näitama
kellegi või millegi eest põgenema, ära jooksma; ära minema, lahkuma
Sa oled esimene kandu näitama ja esimene tüli norima.
Kui kakluseks läks, oli ta esimene kandu nätama.
Mina nätan samuti Tagametsale päkki nagu Peetergi.
cit Andke mulle raha, ma sõidan siit minema. P. Vallak

kastaneid tulest välja tooma
teiste huvides midagi ohtlikku või ebameeldivat enda peale võtma
Mõned lootsid, et teised peaksid neile kastaneid tulest välja tooma.
Olukord oli täbar ja ta püüdis nõnda asju korraldada, et teised tema jaoks kastaneid tulest välja tooksid.

[kellelegi-millelegi] kasvab sammal selga; [kellelegi-millelegi] kasvab sammal peale
millegi või kellegi areng seiskub, miski tardub, iganeb
Kõik raugeb ja rahuneb, kõigile kasvab sammal peale.
cit See seadus on juba nii vana, et sammal on selga kasvanud. O. Tooming

keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.

kodus olema
1. end kusagil vabalt, sundimatult tundma, vabalt käituma või esinema
cit „Mina olen igal pool kodus, olgu paruni saalis või popsi onnis,“ armastas ta öelda. A. Hint
2. [milleski] millegagi hästi kursis olema, midagi hästi tundma või oskama, milleski hästi orienteeruma.
Ta oli ühevõrra kodus nii kirjanduses kui kunstis.
Mihkel oli majandusasjus hästi kodus.
cit Armas noormees, mis me kõneleme asjast, milles me kumbki pole kodus. J. Mändmets

kraesse määrima; kraesse sokutama
kellelegi midagi või kedagi vastu tema tahtmist peale suruma
Korraliku kauba pähe sokutatakse meile igasugust prahti kraesse.
cit Laen määriti rahvale kraesse, kuna võlakohustused sunduslikkude maksuabinõudena – rahana – käima pandi. V. Kingissepp
Kogu süü määriti kõige noorema kraesse.

kriipsu {peale, läbi} tõmbama [kellelegi-millelegi]
1. midagi nurja ajama, millelegi lõppu tegema
Kavatsustele, plaanidele, unistustele kriipsu peale tõmbama.
Surm tõmbas kõigele kriipsu peale.
cit Ei aidanud muu, kui tuli tõmmata kriips peale paljudele haridustemplitele. Nõnda likvideeriti ka see kool, kus õppis Juku. E. Männik
2. otsustavalt millegagi või kellegagi lõpparvet tegema, midagi olematuks kuulutama, kellegagi või millegagi enam mitte arvestama
Olnule polnud võimalik kriipsu peale tõmmata.
Minevikule tõmmati lõplikult krips peale ja alustati uut elu.
cit Kuid nad leppisid alati juba varsti, sest nad olid teineteisele liiga vajalikud, et tõesti kõigele kriips tõmmata ja lõplikult lahku minna. A. Jakobson
Hallitanud põhule tuli loomasöödana kriips peale tõmmata.
cit... tõmbas mõnikord raamatupidajale kriipsu peale ja toimis omal käel. H. Kiik

kuradile saatma vulg
1. kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma
Saada kõik toimetused ja õiendused kuradile!
cit Saatsin komsomoliülesande kuradile ja kudrutasin Ebba ümber nagu poiss tüdruku ümber kudrutab. O. Tooming
2. vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
cit Pung saatis ta kuradile. Hennul oli piinlik... Tõepoolest, milleks vanduda. V. Gross

kurg käis külas
keegi sai lapse, kellelgi sündis laps
cit Mutid kõike teavad:/ kel kurg käis külas,/ kellele lõi roos. H. Suislepp

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
Ma tean küll, kust sind king pigistab.
cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
Vihastas ja saatis mu kus kurat.
Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
kuradile saatma

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
Jäta see poiss kus tont!
Saada ta kus tont.
Jättis oma mehe kus tont.
Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kuu peale saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
Nii et Peetri saatsin kuu peale.
cit Pangu omaenda tööpäevad kirja, kui tal isu on, mind jätku sellest mängust ilusti välja. H. Luik
Saada kõik toimetused kuu peale.
kuradile saatma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur