[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat

anda-võtta; anda või võtta; anda kui võtta
kellegi või millegi sarnane, täpselt nagu..., just nagu...
♦ cit Järsku kõlab akna taga võigas ulgumine... anda-võtta hunt. L. Kibuvits
♦ cit Piibupää oli anda kui võtta lõvi. Kääneti lõvil pää otsast ära, siis võis lõvi sisse tubakat toppida. E. Enno
♦ cit Järgmisel pühapäeval... oli just anda-võtta sellesama Lible juures... loosimine. O. Luts
♦ cit... kõnnib teine akna all edasi-tagasi, anda või võtta, nagu ta isa... A. Haava

ega pidu ei parane, kui võõrad ei vähene
ütlus selle kohta, et tuleb hakata võõruselt koju minema

[miski] ei küsi leiba
miski ei ole segamas, takistamas, tülinaks, ei nõua kulutusi
♦ Ega amet leiba küsi. vanas
♦ Hoiab kõik vanad kviitungid ja tšekid alles, ega nad leiba küsi.

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
♦ cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
→ mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

elu nagu (kui) kuninga kassil
muretu ja jõukas elu
♦ Sul on elu nagu kuninga kassil.
♦ Ema teeb kõik ette ja taha ära ja annab raha ka veel.

elu veereb nagu (kui) hernes
elu on muretu, hea
♦ cit Su elu veereb kui hernes,/ päev päeva järele kaob./ Oled söönud, kaetud ja terve, aga süda – see kuumalt taob. A. Sang

end (ennast) nagu (kui) kodus tundma
end kusagil vabalt, sundimatult, koduselt tundma
♦ cit „Ära aga üsna sugugi end segada lase,“ ütles Nipernaadi kaastundlikult, „ole üsna kui kodus.“ A. Gailit
♦ Vastuvõtt oli sõbralik, nii et tundsime end peagi nagu kodus.
♦ cit... ja mõne aja pärast tundis Elsa Juurikas ennast nende kõigi seas täiesti kodus. E. Rannet

enne kui [keegi] jõudis kolmegi lugeda; enne kui [keegi] sai kolmegi lugeda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ cit Aga enne kui keegi kolme sai lugeda, oli uks lahti, poiss toast väljas ja uks jälle kinni. E. Särgava

enne kui [keegi] jõudis nohki ütelda; enne kui [keegi] sai nohki ütelda
väga kiiresti, kärmesti, enne, kui keegi jõudis reageerida
♦ Enne kui keegi nohki sai öelda, haaras kajakas taldrikult viineri ja oli läinud.

enne kukub kivi küljest kild, kui temalt midagi
keegi on väga ihne, kitsi

hambad {on} nagu (kui) rehapulgad
harvad hambad
♦ Muidu kena tüdruk, aga hambad kui rehapulgad.

head ja vead; nii head kui vead
head ja halvad küljed, õnnestumised ja ebaõnnestumised
♦ Igaühel on omad head ja vead, ingel pole meist keegi.
♦ Laeva head ja vead.
♦ cit Kuidas külv välja kukkus, millised olid head ja vead... H. Nestre
♦ cit Meie naljandi diapasoon on lai. Oma osa saavad siin nii elu head kui vead. Ü. Tedre

hädas nagu (kui) lits lapsega
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
♦ Nii kange himu oli autot saada, et ostis vana risu kaela.
♦ Nüüd on hädas nagu lits lapsega.

hädas nagu (kui) mustlane mädas
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
♦ Võttis kergemeelselt suure töö teha, nüüd on hädas nagu mustlane mädas, ei saa ega saa valmis.

jalad nagu (kui) rangiroomad
väga kõverad jalad
♦ Muidu kena tüdruk, aga jalad nagu rangiroomad.
♦ Ei saa lühikest seelikutki selga panna.

jalad on nagu (kui) maa küljes kinni; jalad on nagu (kui) maa külge (maasse) kasvanud
keegi on paigale kangestunud, keegi ei suuda paigast liikuda
♦ cit Tema tahab appi minna, aga jalad on nagu maa külge kinni kasvanud. E. Maasik

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
♦ cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
♦ Jumal teab, kus ta kolab.
♦ Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
♦ See pole jumal teab kui kallis.
♦ See pole töö, see on jumal teab mis.
♦ Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
♦ Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
♦ Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
♦ Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

juuksed nagu (kui) harjased
jämeda kiuga tugevad juuksed
♦ Noorest peast olid tal juuksed kui harjased, nüüd on pea peaaegu paljas.

kaduma nagu (kui) talvised päevad
kiiresti, märkamatult mööduma
♦ Elu kaob käest kui talvised päevad.

kaduma nagu (kui) õhk
kiiresti ära minema
♦ Vargapoisid kadusid õunaaiast kui õhk.

kangekaelne nagu (kui) oinas
väga kangekaelne, põikpäine

kare nagu (kui) lehma keel
väga kare
♦ Käsi on kare nagu lehma keel.

kartma nagu (kui) katku
kedagi või midagi väga kartma
♦ Kardab tööd nagu katku.
♦ Vastased kardavad teda kui katku.

kasi (kasige, kasigu) {mu} silmist; kasi (kasige, kasigu) {mu} silma alt
kategooriline lahkumist nõudev käsk
♦ Tehku aga, et siit rahva silma alt kiiremini kasivad.
♦ Kasi mu silmist, et ma su varjugi enam ei näe!

kaval nagu (kui) kapsauss
väga kaval
♦ Vaata, mis välja nuputas – kaval nagu kapsauss.

kaval nagu (kui) rebane
väga kaval
♦ Kaupmees on kaval nagu rebane.

kerge nagu (kui) lind
väga kerge
♦ Laps on kerge nagu lind.

kerkib nagu (kui) soe sai
keegi kosub, võtab kiiresti kaalus juurde
♦ Pole mingi ime, et ta aina paksemaks läheb, sellise toidu peal kerkib igaüks nagu soe sai.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
♦ See on juba kes teab mis!
♦ Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
♦ Ega see teab kus kaugel olegi.
♦ Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
♦ Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
♦ Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

kiire nagu (kui) litsil laadapäeval vulg
väga kiire, palju tegemist
♦ Alati üks kiire nagu litsil laadapäeval.

kimpus nagu (kui) kits kirikus
väga suures kitsikuses, hädas, ahistuses

{kindel} nagu (kui) aamen kirikus
täiesti, lõplikult kindel
♦ Mis isa ütles, see oli nagu aamen kirikus.
♦ Viina ma enam ei võta, see on kindel kui aamen kirikus.

{kindel} nagu (kui) jumal taevas
täiesti kindel
♦ cit Ning et nende äri hästi läheb, on sama kindel kui jumal taevas. A. Gailit

kindel nagu (kui) surm
täiesti kindel
♦ cit... meie kõnegi on kindel nagu surm. J. Kärner

kinni nagu (kui) kirves pakus
kõvasti kinni jäänud

{koht} kus keiser jala käib
tualettruum, käimla
♦ Läks sinna, kus keiser jala käib.

kord nagu (kui) Viiburi sõjakoolis
ülirange kord
♦ Rühmavanem nõudis, et rühmas oleks kord nagu Viiburi sõjakoolis.

kuhu (kus) sa selle aruga {lähed}
öeldu võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
♦ Temast nüüd abistajat või aitajat – kus sa selle aruga!
♦ cit Talupoegi lastakse nüüd keisri ette – kuhu sa selle aruga lähed! E. Vilde

kuidas käsi käib
kuidas elad?, kuidas elu läheb?
♦ Tere, kuidas käsi käib?
♦ Noh, kuidas käib meie haige käsi?
♦ Tundis huvi, kuidas on minu käsi vahepeal käinud.

kui hing {on} armas
kui ei taha elu kaotada
♦ Kui hing armas, siis lase jalga.

kui juba, siis juba
kui midagi teha, siis põhjalikult
♦ Täna õhtul läheb peoks. Kui juba, siis juba.
♦ cit...tema võttis palju radikaalsemad abinõud tarvitusele. Kui juba, siis juba, ütles ta iseendale... A.H. Tammsaare

kui läks trumm, mingu ka pulgad
kui on kaotatud põhiline, siis pole järelejäänust enam kahju
♦ Kolhoos võttis maa ja loomad, mis sellest majastki enam taga nutta.
♦ Kui läks trumm, mingu ka pulgad.
♦ cit Lasksid minna trummil, kihutad ka pulgad otsa. V. Gross

kui mitte heaga, siis kurjaga
kui mitte meelitamise, rääkimisega, siis karistamisega
♦ Poisist tuleb jagu saada. Kui mitte heaga, siis kurjaga. Muidu läheb hukka.

kui (nagu) kurivaim
1. väga tige, õel, pöörane, meeletu
♦ Märatses kui kurivaim.
♦ cit Kilter on nagu kurivaim alati kepiga kallal, kui veidi midagi on. H. Palamets
2. märgib tegevuse või kvaliteedi intensiivsust, kõrgeimat astet, väga, üli-
♦ cit Oli teine (kala) väga pikantse maitsega, aga soolane kui kurivaim. R. Janno
♦ Tont teab, mis neisse (lastesse) pugenud on.
♦ Minu oma muudkui mängib sõjamänge.
♦ cit Ja muret palju – lõhub riideid kui kurivaim. R. Vellend

kui nii võtta
kui sellest seisukohast läheneda
♦ cit... ning Eimar mõtles: pask värk see elu, kui nii võtta. T. Kallas
♦ Kui nii võtta, pole tal häda midagi.

[kedagi-midagi] kui palju
kedagi või midagi on väga palju
♦ Muidu on vaikne tüdruk, aga poistega on tal juttu kui palju.
♦ Rahvast, pahandust kui palju.

kurat teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...} vulg
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Kurat teab, mis kõik võib juhtuda.
♦ Kurat teab, kuhu see aeg küll kaob.
♦ Päris siin igasugu asju, kurat teab mida ta tahtis.
♦ Uksed pärani lahti, kurat teab, kes sisse võib astuda.
♦ See pole enam kord, vaid kurat teab mis!
♦ Ajab kurat teab mis jama.

kurat võtaks (võtku); võtaks (võtku) kurat; pagan võtaks (võtku); kuri võtaks (võtku); saatan võtaks (võtku); põrgu võtaks (võtku); võtaks (võtku) põrgu
pahameelt, rahulolematust väljendav ütlus
♦ Kas te jääte juba ükskord vait, kurat võtaks!
♦ Pagan võtku, kas te siis paremat paika ei leidnud?
♦ Kurat võtku sind oma pärimistega!
♦ Põrgu võtaks seda igavest ringihulkumist!
♦ cit Et kurat teda võtaks, teda ennast oma argpüksuses! E. Maasik
♦ cit Kuri võtku, mõtles ta, see peremeheseisus ei ole naljaasi. A. Kitzberg
♦ cit „Saatan võtaks niisugust kosjaskäiku,“ lausus pahaselt, tundes vett oma seljal. A. Gailit
♦ cit „Asi on tõsine jah, et pagan toda pärdikujahti oleks võtnud!“ arvas Peetrus. A. Gailit

kuri käsi
kuri, pahatahtlik inimene; kurjategija
♦ Oletatakse, et hoone süütas kuri käsi.
♦ cit Aga kas kuri käsi, kes teetammil rööpa lahti kruvis, teadis sellest, kes (veduril) sõitis? P. Viiding

kuri on karjas
asi on halb, asjalood on halvad
♦ Kui töö ei ole tähtajaks valmis, siis on kuri karjas.
♦ No nüüd on kuri karjas, ah et mina olgu vait!
♦ cit Sammugi ei tohi toast välja astuda, muidu on kuri karjas. E. Raud
♦ cit Ja kui ta (metsavaht) veel kellegi kirvega metsas kätte sai, siis oli päris kuri karjas. L. Tigane
♦ No nüüd on küll kuri karjas.
♦ Saad malka mis laksub!

kuri silm
tõbe esilekutsuva, paha, kahju tekitava võimega pilk
♦ cit Pildus jälgedesse neile tulist tuhka/ ega's või ju teada, kuri silm ei puhka. M. Under

kus juhtub (juhtus)
ükskõik kus, juhuslikus kohas
♦ Magas kus juhtus.

kus king pigistab; kus king pitsitab
miski valmistab raskusi või ebameeldivusi, kusagil on midagi viga
♦ Ma tean küll, kust sind king pigistab.
♦ cit Kuid oleks imelik, kui ametiühingus muude asjade ees, kus meil king pigistab, silmad kinni paneks. P. Kuusberg

kus kolmkümmend
teadmata kuhu või kus
♦ Käi kus kolmkümmend!
♦ cit Kuni sa järele jõuad, oleme meie kus kolmkümmend. L. Metsar
♦ cit Koristajatädi karjub midagi ukselt, aga juba on Reemets kadunud kus kolmkümmend. L. Hainsalu

kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
♦ cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare

kus kurat lendama; kus kurat minema; kus kurat käima
nurjuma, ebaõnnestuma, äparduma, luhtuma; ära minema, silmist kaduma (koos ütlemisverbidega)
♦ Kui juba kord viga sees, siis lendab kõik kus kurat.
♦ cit Simunapäevast alates oli korrategu läinud kus kurat, surijaid ei suutnud püsti sundida ka kupja kepp mitte. A. Sinkel
♦ cit Lonni käskis mind minna kus kurat ega kunagi enam tagasi tulla! E. Vilde
♦ cit Valgejõe projekt lendas peast kus kurat. L. Metsar
→ kuradile lendama

kus kurat saatma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale jätma; vulgaarse ütlusega dialoogi katkestama
♦ Vihastas ja saatis mu kus kurat.
♦ Saada kõik kus kurat ja võta mõni päev puhkust.
→ kuradile saatma

kus [kellegi] kõrvad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi ei kuulnud midagi või ei reageerinud kuuldule
♦ cit „Kas sina siis ei kuulnud või?“ – „Mis asja? Midagi ma ei kuulnud.“ – „Kus sinu kõrvad küll olid? Meie kõik kuulsime.“ H. Sergo

kus [millegi] ots või aru
millelgi ei ole piiri, lõppu; milleski ei ole mitte mingit selgust, miski on täiesti segane
♦ Kus selle veiderdamise ots või aru!
→ ei ole (pole) {ei} aru ega otsa

kus [kellegi] pea oli (on); kus [kellegi] kolu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi on midagi unustanud
♦ Kus ta pea oli, et kõike teades ometi sellise otsuse laskis vastu võtta!
♦ cit Õigus, kus mu pea oli, üheksakümmend seitse pidi see number olema, mida mina otsin. P. Viiding

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
♦ Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
♦ cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
♦ cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
♦ cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
♦ cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kus see ja teine; kus seda ja teist
sinnapaika, ära, ükskõik kuhu
♦ Jätame oma asjad kus seda ja teist ja põgeneme.
♦ Jäta tüdruk kus see ja teine ja tule meiega.
♦ Jäta see kõhuvalu praegu kus seda ja teist.
♦ Õppimine jäi kus seda ja teist, naisevõtmise tuhin tuli peale.
♦ Aga tema oli siis juba läinud kus see ja teine.
♦ Nali pühkis tusatuju kus seda ja teist.
♦ cit Aga nüüd, poiss, tee, et sa kaod kus see ja teine! H. Pukk
♦ cit Kui sa esimehega läbi ei saa, siis saada ta koos kolhoosiga kus see ja teine. O. Tooming
♦ cit Ma olin sunnitud petma siinseid inimesi ja ka sind, muidu oleksite mind kihutanud kus seda ja teist. A. Gailit

kus selle aru ots
võimatust või naeruväärsust märkiv hüüatus
♦ Kus selle aru ots – panna mees pesu pesema!
♦ cit Kus selle aru ots, kui juba koolmeister hakkab tüdrukutega „plaani pidama“. J. Puhasorg

kus selle häbi ots
küll on häbi
♦ Kus selle häbi ots! Kellele ma veel otsa julgen vaadata.
♦ Poeg on varas, kus selle häbi ots!

kus selle [millegi] ots
millegi paljususe, rohkuse, lõputuse rõhutamisel kasutatav ütlus, palju, rohkesti, lõputult
♦ Kus selle au ja kuulsuse ots, mis talle nüüd osaks langes!
♦ Kus selle töö ots, mis suvel talus teha tuli!
♦ Kus selle vihma ots!
♦ Mitu päeva on juba sadanud nagu oavarrest.

kus [kellegi] silmad olid (on)
laitev, hurjutav ütlus, vajalikku tähele ei panda, ei nähta
♦ cit Kus te silmad olid?... Teile tuleb aiateibaga kätte näidata, kus viga parandada! J. Semper

kuss olema
vait, tasa olema
♦ Ta olgu selle koha pealt päris kuss!
♦ cit Kui see kisa lahti läheb, on proua ja härra mõlemad kuss... L. Kahas
♦ cit Kui mõrralina sisse viskad, olgu mootor kuss. E. Maasik
♦ Ole hea laps, ole natuke aega kuss.

kus [kellegi] suu oli (on)
laitev, hurjutav ütlus, kui keegi õigel ajal ei küsinud midagi
♦ Kus ta suu siis oli, kui nõuandjaid saadaval lausa igal alal!
♦ Nüüd on hilja rääkida, kus su suu siis oli, kui asja arutati.

kus tont saatma; kus tont jätma
kellestki või millestki loobuma, lahti ütlema, kõrvale, sinnapaika jätma
♦ Jäta see poiss kus tont!
♦ Saada ta kus tont.
♦ Jättis oma mehe kus tont.
♦ Jätsin kõik kus tont ja sõitsin maale.

kust tuul puhub {taipama, aru saama, ...}
asja tõelisest olemusest aru saama
♦ cit „Sa siis süüa ei tahagi?“ „Ma ei või lõhnagi kannatada,“ vastas Meelita, lootes, et ema juba ise taipab, kust poolt tuul puhub. E. Krusten
♦ cit Ah, vaat kust tuul puhub, meie Aaralt tahab naist võtta. M. Talvet (tlk)
♦ Nüüd ma tean kustpoolt tuul puhub. Sa oled armunud!

kus tuhat
teadmata kuhu või kus
♦ cit See oleks mehe töö, kui viskaksime... kogu Sirgavere krempli kus tuhat ja sõidaksime Tallinna. O. Tooming
♦ Vaenlased põgenesid paaniliselt kus tuhat.

kus {veel} asi

→ mõni asi

kõhn nagu (kui) redel
väga kõhn
♦ cit Kas sa ei näe, et mullikas on kõhn kui redel... R. Sirge

kõht on hele nagu (kui) hiidlase kere
keegi on söömata, kellelgi on kõht väga tühi

kõht on täis nagu (kui) kõrvekitsel
keegi on söönud, kellelgi on kõht korralikult täis

kõrvad nagu (kui) kapsalehed

→ kõrvad nagu (kui) kobrulehed

kõrvad nagu (kui) kobrulehed
suured peast eemale hoidvad kõrvad
♦ Poisil on kõrvad kui kobrulehed, ei mahu mütsi alla äragi.

kõva käsi
1. karm, range, vali kord või distsipliin
♦ Kord lonkab, direktoril peaks olema kõvem käsi.
♦ Et asi jookseks, on vaja kõva kätt.
♦ cit Tallinna töörahvas hakkas oma turjal tundma kodanliku valitsuse kõva kätt. J. Kärner
2. mingil alal silmapaistev inimene
♦ Toomas on tennises kõva käsi.

kõva nagu (kui) kont
väga kõva
♦ Leib oli ära kuivanud ja oli kõva kui kont.

kõva nagu (kui) raud
väga kõva
♦ Puit on kõva kui raud.

kõveras nagu (kui) koerakirp
kõveras, kerratõmbunult
♦ Istus külmast kõveras nagu koerakirp.

kõver nagu (kui) ristirehe vanapagan; kõver nagu (kui) ristis vanapagan
ettepoole kõveras, kookus
♦ Valust, vanadusest kõver nagu ristirehe vanapagan.

käi (käige, käigu) kus kurat; sõida (sõitke, sõitku) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
♦ cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurat vulg
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Aitab mulle juba sellest sekeldamisest, käigu kus kurat!
♦ cit Käi kus kurat oma abimeestega! „Pea lõuad!“ uriseb Jaak ja lisab buldooseri alla roomates: „Käi siit kus kurat!“ E. Rannet
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus kurivaim
tugevat pahameelt, käegalöömist väljendav hüüatus; väljaviskamist, minemaajamist väljendav hüüatus
♦ Käi kus kurivaim oma jutuga!
♦ cit Vähe puudub, ma hüüaksin raevukalt: käigu kus kurivaim niisugune õiglus! M. Metsanurk
→ käi (käige, käigu) kuradile

käi (käige, käigu) kus tont; mine (minge, mingu) kus tont
tugevat pahameelt vms väljendav hüüatus
♦ Mine kus tont oma tahtmisega!

käsi ei tõuse [midagi tegema]
kellegi sisetunne tõrgub midagi tegemast (käega seotud tegevuse kohta)
♦ Minu käsi ei tõuse seda kirjutama.
♦ Ta käsi ei tõuse last lööma.

käsi hõõruma
suurt rahuldust, kahjurõõmu, heameelt tundma
♦ Vastased hõõruvad meie ebaõnnestumiste üle käsi.
♦ „Küll on maru film,“ hõõrusid poisid käsi.
♦ cit Siis hõõrus ta käsi – kõik läks, nagu ta tahtis. A. Saal

käsi {kokku} lööma; kätt lööma
1. kihla vedama, kihlvedu sõlmima
♦ cit Me lõime täna käed, ta kaotas viis rubla. O. Luts
♦ Löödi kätt pudeli konjaki peale.
2. tehingut sõlmima
♦ Hinna üle kaubeldi kaua, kuni lõpuks löödi käed kokku.
♦ Kui sa oled tingimustega nõus, siis lööme käed.
♦ cit Noh, peremees, lööme käed: kokku viis tuhat puhast raha! R. Sirge
♦ cit Enne vaatas küll kõik läbi – hambad ja jalad ja saba, siis lõi isaga käed kokku ja ostis vana ruuna ära. J. Parijõgi

käsi kokku lööma; kaht (kahte) kätt kokku lööma
suurest imestusest, vaimustusest, üllatusest vms käsi kokku panema
♦ Isegi kõigega harjunud Kustas teeb suured silmad ja lööb käsi kokku.
♦ „On alles laiskvorst,“ lõi perenaine imestusest käsi kokku.
♦ cit Anna otse imetles neid, lõi käsi kokku ja kiitis: „Niisugused just peavadki poisid olema.“ L. Promet
♦ Pealtvaatajad ahhetasid ja lõid käsi kokku.
♦ „Oi, mis nüüd küll saab!“ lõi perenaine kahte kätt kokku.
♦ cit...kõik hädaldasid ja lõid kahte kätt kokku: „Vai jälle (jäi) masina alla!“ J. Parijõgi

[kellegi] käsi (käed) on mängus
keegi on milleski halvas, ebaausas, kahtlases osaline
♦ Kus midagi juhtub, seal on ikka tema käsi mängus.
♦ Paistab, et selles kuritöös on kogenud retsidivisti käsi mängus.
♦ Ta taipas, et tema vallandamises oli pealekaebaja käsi mängus.
♦ Selles loos paistab venna käsi mängus olevat.
♦ cit Kuidas ta oleks saanud isa kaitsta, kui mängus olid ometi Saksa politseinikud? R. Kaugver

käsi (käed) on rusikas
keegi tunneb ülekohtu vms tõttu jõuetut viha
♦ Vastu hakata tähendab sellestki tööotsast ilma jääda.
♦ Muudkui käi aga käsi rusikas.

käsi käib hästi (kenasti, ...); käsi käib halvasti (pahasti, ...)
keegi elab hästi või halvasti, kellelgi läheb hästi või halvasti
♦ Viimastel aastatel on väljarännanute käsi hakanud paremini käima.
♦ Poliitvangide käsi käis laagris õige halvasti.
♦ Räägitakse, et tema käsi käivat uue koha peal kenasti.
♦ Tema käsi käis kaardimängus halvasti.
♦ cit...kui sa seda oma üleolevat grimassi näost ei jäta, siis võib su käsi halvasti käia, väga halvasti. J. Semper

käsi (käsist) siduma
kellegi tegutsemist, tegutsemisvõimalusi piirama, kellegi tegutsemist millestki sõltuvaks tegema
♦ Parem mitte lubadusi anda, mitte oma käsi nendega siduda.
♦ Esialgu olid nende riikide käed omavaheliste tülidega seotud.
→ käsist ja jalust siduma

käsi (kätt) külge ajama
1. kätega kallale tulema, kaklema hakkama
♦ Purjuspäi on igavene norija ja kipub käsi külge ajama.
2. katsuma, käperdama
♦ cit Joodud samagonkat, mindud jaburaks ja riiakaks, aetud tüdrukutele jämedalt käed külge ja jauratud mõttetult. M. Metsanurk
3. kelleltki midagi ära võtma, varastama
♦ cit Kes käskis kätt võõra vara külge ajada, eks nüüd tuleb kõigil neil vastust anda. E. Maasik

käsi (kätt) külge lööma
mingi töö kallale asuma, milleski aktiivselt kaasa lööma
♦ Ära vaata niisama pealt, löö aga käed külge!
♦ Ka peremees ise lõi viljalõikusel käed külge.
♦ Enamik asutusi lõi linna korrastamisel käed külge.
♦ cit...tuleb käed külge lüüa, igal pool aktiivne olla, töös ja jutus. R. Sirge

käsi (kätt) külge panema; käsi (kätt) külge pistma
1. mingi töö kallale asuma, milleski aktiivselt kaasa aitama
♦ Koorma laadimisel pani ka autojuht käed külge.
♦ Ükskõik millele käed külge paneb, kõik laabub ta käes.
♦ Kogu elanikkond pani linna taastamisel käed külge.
♦ Ta on selleks liiga mugav, et kätt töö külge panna.
♦ cit Endast pole teisest asjagi, aga niipea kui käed töö külge pistab, siis hoia alt. A.H. Tammsaare
2. kätega kallale minema, kaklema hakkama
♦ cit Tema pole kusagil röövimas käinud, pole kellelegi kätt külge pannud. O. Tooming
3. katsuma, käperdama
♦ cit Aga tüdrukule (Juss) käsi külge ei pistnud, see ei lubanud. A.H. Tammsaare
4. varastama
♦ Ta ei pane kätt võõra vara külge.

käsi (kätt) lakkuma
kellegi ees pugema, lipitsema
♦ cit Käivad mul kätt lakkumas ja saba liputamas. E. Vilde

käsi (kätt) rusikasse ajama; käsi (kätt) rusikasse tõmbama; käsi (kätt) rusikasse suruma; käsi (kätt) rusikasse pigistama
ülekohtu vms tõttu jõuetut viha tundma
♦ Rõhujate ülekohus ajas meestel käed rusikasse.
♦ cit...oli siinses mõisas oma pikal teenistusajal juba asju näinud, mis ka tema käe rusikasse ajasid. E. Vilde
♦ cit Ja tihti pigistasin ma oma käe rusikasse: „Sina oled räbal, sind ei ole... " R. Roht
♦ cit Igatahes on ikkagi parem kätt taskus rusikasse tõmmata. K.A. Hindrey

käsi lahti lööma
kihlveos jõustajaks, tunnistajaks olema
♦ Mehed vedasid kihla ja Juhan lõi vahemehena nende käed lahti.

käsi laiutama; käsi laotama; käsi lahutama
nõutu olema, kimbatuses või arusaamatuses olema
♦ „Ostaksin küll, aga mul pole raha,“ laiutas mees käsi.
♦ „Mis parata!„lahutati kahetsevalt käsi.
♦ cit Pikkjärve lastekodu patrullid arvavad, et parem juba kahtlustada kui hiljem käsi laiutada. H. Pukk

käsi liigutama; käsi ja jalgu liigutama
midagi tegema, tööd tegema
♦ „Liigutage käsi, liigutage käsi!“ sundis peremees tagant.
♦ Tööd ja leiba jätkub kõigile, kes ainult viitsib käsi ja jalgu liigutada.

käsi läheb lahti; käed lähevad lahti
1. kedagi lööma
♦ cit Teele käsi läks lahti, nagu öeldakse. Robi jäi kuumade põskedega seisma... E. Tennov
2. edenema hakkama (käelise tegevuse kohta)
♦ Staažikas juuksur õpetab kaheksale noorele, kuidas käsi lahti läheks ja käärid vilkalt käiksid.
♦ Kaardi-, pallimängus läks käsi lahti.
3. heldemaks minema
♦ cit... lootis, et kui Sander laevaga Tallinna juhtub tulema ja nende elu näeb, küll ta käed siis ka rohkem lahti lähevad. A. Hint

käsi on valge
keegi sai spordivõistlustel vms esimese või ainukese punkti vms
♦ Või kas tänagi meist keegi päris kalata on?
♦ cit Igal mehel käsi valge. R. Sirge
♦ Enne poolaja lõppu sai ka Enden käe valgeks.

käsi peseb kätt
teenele teenega vastama
♦ cit Sest oma mees aitab oma meest ja käsi peseb kätt... A. Jakobson
♦ cit „Herra Tihul on oma ärisõbrad..., kes muretsevad, et tema kõik see parem kaup saab, aga et käsi peseb kätt, siis muretseb tema jälle, et teised... tema käest head ja odavat kaupa saavad.“ A. Hint
♦ Käsi peseb kätt, mõlemad saavad puhtaks.

käsi püsti ajama
alla andma, käsi allaandmise märgiks püsti tõstma
♦ Ma ei mõtlegi käsi püsti ajada!
♦ Mina nii lihtsalt alla ei anna.

käsi ringutama
ahastama, ahastuses olema
♦ Nüüd ringutavad käsi, aga õigel ajal ei osanud poissi karistada.

käsi {risti} rinna peale (rinnale) panema; kahte kätt {risti} rinna peale (rinnale) panema
ära surema
♦ Tööinimene võib puhata alles siis, kui ta kord käed risti rinnale paneb.
♦ Eit pani pikalt põdemata kaks kätt rinna peale.

käsi südamel
ausalt öelda, puhtast südamest
♦ cit Ütle, kas sulle pole silma hakanud, nagu mu Romeo oleks... enesekordamine... – Käsi südamel – ei ole hakanud. A. Liives

käsi tõmbub rusikasse; käed tõmbuvad rusikasse
keegi hakkab ülekohtu vms tõttu jõuetut viha tundma
♦ Seda nähes tõmbub käsi rusikasse.
♦ Käed tõmbuvad rusikasse, kui sellisest ülekohtust kuuled.

[kellegi] käsi ulatub [kuhugi]
kellegi võim, mõjusfäär, tegevuspiirkond ulatub kuhugi
♦ Mõisniku, võimumeeste käsi ulatus kaugele.
♦ Siia metsade taha vaenlase käsi veel ei ulatunud.
♦ cit Aga kuhu sa, vennike, kolid, kui Antsu „semlakid“ on igal pool ja kui tema käsi ulatub igasse maailma otsa. A.H. Tammsaare

käsi vabastama; käsi vabaks tegema
kedagi millestki siduvast, tegutsemisvabadust piiravast vabastama
♦ cit... sotsid olla kavala manöövri teinud: läinud valitsusest ära, et oma käed asutava kogu valimisteks vabaks teha. V. Kingissepp

käsi üles tõstma
alla andma, alistuma, vastupanust loobuma
♦ Üks pättidest sai surma, teised tõstsid käed üles.
♦ cit Mis mõtet on moraalsel heitlusel, kui on ette teada, et sa varem või hiljem käed üles tõstad! E. Tennov

kätel (käsi) käia laskma
kiiresti, hoogsalt tööd tegema, toimetama
♦ Vihm oli tulemas, sellepärast lasksid loovõtjad kätel käia.
♦ cit Lase aga nüüd käed kähku käia, teised tööd ootavad! M. Talvet

külm nagu (kui) kala
täiesti ükskõikne, osavõtmatu
♦ Vaevalt, et see talle korda läheb, ta on külm nagu kala.

külm nagu (kui) koera nina
külm ja niiske (eseme, asja, pinna kohta)
♦ Käed on külmad kui koera nina.

külm nagu (kui) konn
käega katsudes külm
♦ Laps oli teki pealt ära ajanud ja oli külm kui konn.

külm nagu (kui) raud (rauatükk)
jäiselt külm
♦ Lapse käed on külmad kui rauatükid.
♦ Allikavesi on suvelgi külm nagu raud.

lage nagu (kui) vaese mehe rehealune
täiesti tühi, lage
♦ Suus pole ühtegi hammast, lage nagu vaese mehe rehealune.

laisk nagu (kui) kapsauss
väga laisk
♦ Poiss on laisk kui kapsauss, ei viitsi tööd teha ega õppida.

laisk nagu (kui) lambasoolikas
väga laisk
♦ Poiss on laisk kui lambasoolikas, kellesse ta küll on läinud?

laisk nagu (kui) porikärbes
väga laisk
♦ Mehega pole tal küll vedanud, laisk teine kui porikärbes ja viina peale maias.

laisk nagu (kui) päevakoer
väga laisk
♦ Laisk teine kui päevakoer, magab suure lõunani.

levima nagu (kui) kulutuli
väga kiiresti levima, teatavaks saama
♦ Uudis levis linnas nagu kulutuli, varsti teadsid kõik, mis juhtus.
♦ cit Esmaspäeva hommikul käis sõnum, et Toots võitnud püstoli, suust suhu nagu kulutuli. O. Luts

libe nagu (kui) kala
väga libe, ei seisa käes; pugejalik, lipitsev; kärme, osav käest kaduma
♦ Ametnik oli libe nagu kala, lootis vist head altkäemaksu.
→ libe nagu (kui) luts

libe nagu (kui) litsi nahk kõnek
väga libe ja pehme (mingi pinna kohta)

libe nagu (kui) luts; libe nagu (kui) lutsukala
1. väga libe, ei seisa käes
♦ Saarmas oli libe kui luts.
2. pugejalik, lipitsev
♦ Ülemuste ees on ta libe kui luts, alluvatele aga jäik ja kuri.
3. kärme, osav käest kaduma
♦ cit Aeg külasimmanil kadus käest nagu libe lutsukala. H. Laipaik
♦ cit Suur võimalus ei kordu, libiseb peost kui libe lutsukala. L. Kibuvits
♦ cit Paula on küll suur kui mürakas, aga libe nagu luts: ühtelugu libiseb käest ja viib jutu teisale. O. Luts

loll nagu (kui) köstri vasikas; rumal nagu (kui) köstri vasikas
väga rumal, taipamatu

loll nagu (kui) labakinnas
väga rumal
♦ Ise loll kui labakinnas, aga tuleb mind õpetama!

loll nagu (kui) labidas
väga rumal
♦ Ise on loll nagu labidas, aga tuleb teist õpetama.

loll nagu (kui) lammas
väga rumal, teadmisteata

loll nagu (kui) lauajalg
väga rumal
♦ Ära näe vaeva, ta ei saa nagunii millestki aru.
♦ Loll kui lauajalg teine!

loll nagu (kui) oinas
väga rumal

loll nagu (kui) pastel
väga rumal
♦ Jää ometi vait, sa oled selles asjas loll kui pastel.

loll nagu (kui) saabas
väga rumal
♦ Ise loll nagu saabas, aga muudkui õiendab.

läbi nagu (kui) Läti raha
väga väsinud, otsas olema
♦ Päev otsa tegi rasket tööd.
♦ Õhtuks oli läbi nagu läti raha.

[miski] läheb nagu (kui) lepase (lepse) reega
miski läheb ladusasti, tõrgeteta, häireteta, jõudsasti
♦ Lugemine läheb lapsel nagu lepase reega, paari päevaga hakkas veerima.
♦ Töö läheb ta käes kui lepase reega.
♦ Kogu asjaajamine läks seekord nagu lepase reega.

{läheb} nagu (kui) ruunal varsa sünnitamine vulg
miski edeneb väga vaevaliselt või ei edene üldse
♦ „Privatiseerimine läheb nagu ruunal varsa sünnitamine,“ irvitasid naljahambad.

läigib nagu (kui) seamuna vulg
tugevasti läikima

magama nagu (kui) kott
väga raskesti, sügavalt magama
♦ Olin nii väsinud, et jäin nagu kott magama.
♦ Magas kui kott, ei kuulnud üldse, mis ümberringi toimus.

magama nagu (kui) nott
väga raskesti, sügavalt magama
♦ Magab nagu nott, ei liiguta ennast.

magama nagu (kui) sukk
rahulikult magama
♦ cit See asi läks hästi, magab nagu sukk, ei liiguta ennast. A. Kitzberg

magus nagu (kui) mesi
1. väga magus
♦ Küpsed murakad on magusad kui mesi.
2. väga meeldiv, õndsalik
♦ cit Neid (Jehoova kohtuseadusi) tuleb enam ihaldada kui kulda... ja nemad on magusamad kui mesi. Piibel

magus nagu (kui) oma lapse peeruhais kõnek
väga meeldiv, õndsalik
♦ Toimetaja kasinad kiidusõnad olid noorpoeedile magusad nagu oma lapse peeruhais.

maias nagu (kui) kits kuse järele vulg
väga maias
♦ cit Sass on maias naiste peale nagu kits kuse järele. P. Kuusberg
♦ cit Viinaviga küljes... jookseb nagu kits kuse peale. M. Traat
♦ cit Armastad seda kibedat nagu kits kust. T. Lehtmets

mida {mis, kes, keda, kuhu, kus...} põrgut
keegi ei tea, pole teada
♦ Mis, mida põrgut siin veel passida!
♦ Kes põrgut käskis sul seda öelda.
♦ Kuhu põrgut sa mind tõid?

mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
♦ Mine tea kui rikast meest sa ikkagi ei saa.
♦ cit Siin on elanud nõukogudeaegne linnapea ja veel mine tea mis tähtsad tegelased. J. Madarik
♦ cit Ei olnudki tea mis suur loom, aga – me olime suured võidumehed. A. Kitzberg
♦ Lubas mine tea mis asju kõike teha.
♦ Tuli väärikalt käituda, muidu hakatakse veel mine tea mida mõtlema.

{minu} käsi selle peale
kindlat väidet või nõusolekut kinnitav ütlus
♦ Ma tulen – käsi selle peale!
♦ cit See on nii, minu käsi selle peale! „Mina – teie sõber?“ – „Säh, siin on mu käsi selle peale.“ E. Bornhöhe

musi (musu) andma [kellelegi]
kedagi suudlema
♦ Anna ikka musi ka, ära häbene midagi.

must nagu (kui) karusitt
musta värvi (mingi aine kohta)
♦ Mis komm see on? Must nagu karusitt. – See on lagrits.

must nagu (kui) nõgikikas
must, kasimata
♦ Lapsed on mustad kui nõgikikkad.