[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit, väljastan 30.

armuleiba sööma
kellegi kulul, võõrast sissetulekust elama
Kes siis teise armuleiba süüa tahab, püüan ikka tööd teha ja ise hakkama saada.
Ma ei taha enam teie armuleiba süüa, lähen tööle ja asi vask.

aru pähe taguma [kellelegi] kõnek
sundima kedagi rumalustest loobuma, kedagi millegi arukuses või mõistlikkuses veenma
Kui isal oleks kõva käsi, siis ehk taoks poisile aru pähe.
aru pähe panema

aru pähe võtma
rumalustest loobuma, mõistlikuks muutuma, millegi arukuses, mõistlikkuses veenduma
Võta ometigi aru pähe ja ära joo nii palju.
Loodan, et ta ükskord aru pähe võtab ja tööle hakkab.
Võta aru pähe, ära räägi rumalusi.

{endale} kuuli pähe kihutama; {endale} kuuli pähe saatma; {endale} kuuli pähe ajama
end maha laskma
Putš kukkus läbi ja kindral kihutas endale kuuli pähe.

endast (enesest) ära {olema}
tugevasti erutatud, tavalisest olekust ja käitumisviisist kõrvale kaldunud {olema}
cit Ta näis ... nii enesest ära, nagu ei teakski, mis ta teeb ja kuhu ta läheb. H. Raudsepp

end (ennast) täis minema
albiks, tähtsaks, uhkeks, kõrgiks minema
Nii kui direktoritoolile istus, nii läks kohe ennast täis.
Poleks osanud arvata, et temagi ennast täis läheb, oli teine nii tagasihoidlik ja malbe tüdruk.

hammast verele (verre, veriseks) tegema
kogetud naudingust sõltuvaks saama
cit Juba ta riivaski seda küsimust, kuid seda oli vähe; see ainult tegi hamba verele. O. Luts
hammast verele (verre, veriseks, verde) saama

hilpu lööma
lipendama, hilbendama
cit Mis mul hundist, kes võtab ja läheb metsa, nii et händ lööb hilpu. K. Ristikivi
cit Hobune pani üle kraavi mõisa poole jooksma, nii et juut peal hilpu lõi. rahvanali

hoia (hoidke) piip ja prillid
ähvardust väljendav ütlus
Kui sellest teada saadakse, siis hoia piip ja prillid.
cit Kui tal sõim ja pröök läks lahti –/ hoia piip ja prillid. V. Sõelsepp
cit Mul on äge mammi, ja hoia piip ning prillid, kui tema peaks nägema. E. Vaigur
cit Kui läheb lahti otško, siis hoidku teised daamid piip ja prillid. M. Mõtslane

{ja} asi {on} sellega
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
cit... (rahast) hoolis ta vähe. Maailm oli tema meelest ilus, ja asi sellega. H. Lepik
cit Mis siin niipalju sõnu teha – praegu ei saa, pärastpoole saab – asi sellega. E. Vilde
cit... ilmaasjata ta siia üldse sõitis, oleks võinud kirja saata ja asi sellega. V. Ilus
{ja} asi {on} ants

{ja} asi {on} tahe
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
Me lihtsalt ei lähe ja asi tahe.
Jääme ööseks ja asi tahe.
{ja} asi {on} ants

jalgealune läheb tuliseks; jalgealune läheb palavaks
kellegi olukord muutub sedavõrd ohtlikuks, et on õige aeg lahkuda
Kui jalgealune tuliseks läheb, siis kott selga ja minema. 1944. aastal läks sakslastel jalgealune üha tulisemaks – venelased tungisid peale.
Jalgealune läks palavaks, mõtlesin välismaale põgeneda.
Jalgealune läks ajalehes avaldatud poliitiliste artiklite pärast tuliseks.
pind jalge (jalgade) all läheb tuliseks

joru ajama
1. oskamatult laulma
Laulda ta ei osanud, aga teistega koos ajas joru küll.
2. järelejätmatult ühte ja sedasama rääkima vms
Ikka sa ajad oma joru, ma juba ütlesin, et nii hilja ei lähe sa kuhugi.
Tüütuseni ühte ja sama joru ajama.

kas või käpuli {maas} minema; kas või käpuli {maas} tulema
kõigile raskustele, takisustele vaatamata kuhugi minema või tulema
cit Ma hakkan jala minema, lähen kas või käpuli maas, aga lähen ikka,“ karjus Pearu. A.H. Tammsaare

keelt peksma
kedagi taga rääkima, klatšima, tühje jutte rääkima
Eided peksid küla peal naabrite üle keelt.
See naine juba teiste peale keelt peksma ei lähe.
cit Suurlinna agulites istusid pereemad õhtuti kogu lastekarjaga otse kõnniteedel, tegid midagi näpu vahel ning peksid keelt. H. Sergo

kulli ja kirja viskama
mündiga liisku heitma
Kui muidu otsustatud ei saa, kumb meist läheb, siis viskame kulli ja kirja.
Viskasime kulli ja kirja, kes maksab.

kus (kuhu) sa selle küüruga lähed
kuhu see kõlbab, miski on sobimatu, näotu, kõlbmatu
cit Proua ise on algharidusega ja teenija keskharidusega, kus sa selle küüruga lähed! A.H. Tammsaare

kuss olema
vait, tasa olema
Ta olgu selle koha pealt päris kuss!
cit Kui see kisa lahti läheb, on proua ja härra mõlemad kuss... L. Kahas
cit Kui mõrralina sisse viskad, olgu mootor kuss. E. Maasik
Ole hea laps, ole natuke aega kuss.

kõige karvadega; koos karvadega; kogu karvadega
täielikult, kogu täiega
cit Või ihuvad naabrid minu peale vähem hammast, luude ja karvadega panevad nahka. A. Gailit
kõige naha ja karvadega

kõrvu teritama
tähelepanelikumalt või pingsamalt kuulama hakkama
Ta teritas kõrvu, et jutust ükski sõna kaduma ei läheks.
Põgenik jäi kõrvu teritades kuulama.
cit Teritan kõrvu – ei ole alati mahti ega võimalust kuulata, millest vestlevad kaks lihtsat inimest. R. Tiitus

käe sees olema
kindlalt omandatud olema, pingutusteta sooritatav olema
Tal on lihtsamate jooniste tegemine täiesti käe sees.
cit... Matemaatikas olgu tehted käe sees ja valemid pähe raiutud. I. Sikemäe

kärbest pähe panema; kärbest pähe pistma
kellelegi mingit mõtet sisendama
cit Eile ma sellele üldse ei mõelnud..., kuid hommikul äkki nagu pisteti kärbes pähe, et mine ja mine. O. Tooming

kärbseid pähe ajama
kedagi oma jutuga lollitama, desorienteerima, segavaid mõtteid sisendama
cit Meie kõrvallauas ajab kulunud härrasmees ... noorele tüdrukule kärbseid pähe. J. Smuul
Tüdrukud luiskasid niisama ja ajasid poisile kärbseid pähe.
Ma ei usu teid, olete juba ennegi inimestele kärbseid pähe ajanud.

käsi läheb lahti; käed lähevad lahti
1. kedagi lööma
cit Teele käsi läks lahti, nagu öeldakse. Robi jäi kuumade põskedega seisma... E. Tennov
2. edenema hakkama (käelise tegevuse kohta)
Staažikas juuksur õpetab kaheksale noorele, kuidas käsi lahti läheks ja käärid vilkalt käiksid.
Kaardi-, pallimängus läks käsi lahti.
3. heldemaks minema
cit... lootis, et kui Sander laevaga Tallinna juhtub tulema ja nende elu näeb, küll ta käed siis ka rohkem lahti lähevad. A. Hint

külm maa; tühi maa
Siber väljasaatmispaigana
cit...veski ehitajale antud mitusada vitsahoopi ja saadetud külmale maale. M. Mõtslane
cit Kui te sõda tahate teha..., siis saab teist nii mõnigi surma, või läheb tühjale maale või vangitorni. E. Vilde
Rauad saate mõlemad!
cit Tühjale maale lähete eluajaks! E. Vilde

liiga tegema
1. [kellelegi] kedagi kimbutama, kiusama, kellelegi paha tegema
Suuremad poisid tegid väiksematele liiga: kiusasid ja torkisid.
Ta on nii hea inimene, et ei tee kärbselegi liiga.
Vaikne, saamatu inimene, kellele sageli liiga tehakse.
2. [kellelegi] millegagi liialdades end kahjustama
Ära endale tööga, õppimisega liiga tee.
cit Teolisi oli vähe ja needki ei teinud oma kondile liiga, et ... külvi lõpetamisega rutata. A. Sinkel
Lapsed tegid endale tooreste marjadega liiga, kõhud hakkasid valutama.
3. [millelegi] kahjustama, rikkuma
Põdrad teevad noortele mändidele liiga.
Vesi teeb rukkiorasele liiga.

luksust lubama
kellelegi võimaldama, lubama
Ma võin ju ometi endale seda luksust lubada, et kord aastas restorani lähen.

luku ja riivi taha panema {pistma, torkama, ...}
1. hoolikalt varjama või salastama
cit Minu uus abielu, Lilli, ei võta minult midagi, ei pane minu eest midagi luku taha. E. Vilde
2. vangi panema
Vaata kui pistetakse sind luku ja riivi taha mitmeks aastaks, küll siis võtad aru pähe.

magu maha laskma vulg
1. pusklemisel teise looma kõhtu lõhki tõmbama
Punik laskis Päitsiku mao maha.
2. kedagi kõhtu pussitama
cit Lähen ja võtan kambrist püstoli, ei julge muidu enam käia... – joostakse kallale ja lastakse magu maha. P. Vallak

mine {sa, tont, kurat, pagan, tühi, ...} tea
1. vahest tõepoolest, järsku siiski, väga võimalik, kahtlust, nõutust, kahevahelolekut märkiv väljend
Seekord ei näi asi kombesse minevat, või mine sa tea.
Mine sa tea, äkki ostabki suvila ära.
cit Mine sa tea, mõni seljataga ehk näitab näpuga... O. Tooming
Mine tont tea, äkki on tal õiguski?
2. ei tea, pole aimu
Heinad tuleb kohe ära vedada, mine kurat tea, mis ilm teeb.
cit Mine kurat tea seda Lillet, mis ta ette võib võtta. E. Maasik
cit Mine sa tea, mis mõne inimese sees käärib. R. Vellend
cit Siin inimesi tuleb ja läheb... mine sa kõiki tea või tunne... R. Sirge
Mine tea, mis tüüp ta on.

nagu (kui) ükskordüks {lihtne, selge}
väga lihtne ja selge
cit Kui inimene tajub, et mingis kindlas lehes mingil kindlal päeval ilmub infot teda huvitavast vallast, siis tekib tal lugemisharjumus – see on ju lihtne nagu ükskordüks. J. Ojakäär

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur