[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 150 artiklit, väljastan 30.

[miski] ei lähe suust alla; [miski] ei lähe suust sisse
kellelgi pole söögiisu, keegi ei taha midagi süüa, kellelegi miski ei maitse
Pekk igatahes mul suust alla ei lähe.

[keegi] ei mahu {enam} oma naha sisse
keegi on uhkust, tähtsust täis
Ostis maja ja nüüd ei mahu enam oma naha sisse.

ei ole (pole) aega higi otsalt pühkida

ei ole (pole) aega suudki maigutada

ei ole (pole) kiita {poiss}
miski pole kuigi hea, on kaunis halb
cit Toetan ennast kännu otsa istuma, tulele hästi ligi, sest detsembrikuu tuul koos potsuvate vihmapiiskadega pole ikka kiita poiss. O. Kool
Vanglate sanitaarne olukord pole kiita.

ei tea mis; ei tea kui
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
Sinul on ikka vaja ei tea mis toredust taga ajada.
cit Asutas omale töökoja, pidi ei tea mis ära tegema. A.H. Tammsaare
mine tea mis {kes, kui, kus, mida, ...}

endast ei tea mis (mida) arvama; endast palju arvama
endast väga heal arvamusel olema
Talle kuluks nina pihta anda, arvab endast ei tea mis.
Arvab endast liiga palju.
Ei võtnud pakutud kohta vastu.

haisu ninna (ninasse) saama [millestki]; lõhna ninna (ninasse) saama [millestki]
millestki kuulmise, teadete kaudu teada, aimu saama
cit Ta oli rüüstamisest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. J. Madarik
cit Aga eks Tuuletark juhtunud õigel ajal tuult nuusutama, saanud vandenõust haisu ninna. O. Kangilaski
cit Esialgu aga peame kõike seda kraami väga salajas hoidma, et naabrid haisu ninna ei saaks. A. Gailit

head isu
viisakusvormel söögilauda tulles ja sealt lahkudes
„Head isu,“ soovis noormees, kui lauast tõusis.

hea meel, et hing sees
vastus pärimisele hea tuju kohta
Miks sul nii hea tuju on? – Hea meel, et hing sees.

higi ja vaev
suur, ränk, vaevarikas töö
cit Jälle on armas Issand saatnud ühe röövli nuhtluseks kaela, täidab vaid mõnuldes oma korisevat vatsa ligimese higist ja vaevast. A. Gailit
Higi ja vaevaga teenitud raha.

higi ja verega
ränga, tapva tööga, väga suurt vaeva nähes
Vägevad püramiidid on püstitatud tuhandete orjade higi ja verega.
Ma olen selle talu higi ja verega rajanud ja niisama ma teda käest ei anna.

hilp ees, tallukas taga; hilp ees ja tallukas taga

hilp ees, teine taga

hilp ees, teine taga; hilp ees ja teine taga
räbalais, viletsalt riides
cit... aga millega ta toidaks ja kataks naist, kui tal endalgi on hilp ees ja teine taga. O. Luts

hing on haige
keegi tunneb suurt hingepiina, on mures, vaevleb sisemiselt
Hing on haige õnnetust armastusest, suurest murest.

hing {on} niidiga kaelas; hing {on} paelaga (paelapidi) kaelas; hing {on} nööriga kaelas; hing {on} lõngaga (lõngapidi) kaelas
1. raske on hingata (jooksmisest vms)
Jooksis teistele järele, nii et hing paelaga kaelas.
2. keegi on väga vilets, haige, suremas
Mehel hing niidiga kaelas, ei ta ela ega sure.
Pole sa seal saepea otsas ise sugugi parem, kui mina.
cit On see hing sinulgi paelaga kaelas. E. Krusten
3. keegi on majanduslikult raskes olukorras, elab vaesuses ja viletsuses
cit Mõnedel, näe, talud ja mõisaväljad käes, teisel jälle – et hing niidiga kaelas. R. Sirge

hing on {rinnus, kurgus} kinni
1. kellelgi on hingamine takistatud, raske on hingata
Hirmust, põnevusest on hing kinni.
Jooksis nii, et hing kinni.
Kui finišisse jõudis, oli hing rinnus kinni.
2. millegi edasine töö, tegevuse vm jätkamine on peaaegu võimatu
Ta firmal on hing kinni.
Pankrot on ukse ees.

hing saab täis; hing kargab täis; hing läheb täis
keegi saab kellegi või millegi peale vihaseks
Sellest häbematust pilkamisest karanud tal hing täis.
Kui isal hing täis saab, siis ärgu lapsed silma alla tulgu.

hobuse isu
suur, hea söögiisu
Sel mehel on hobuse isu.

hädas nagu (kui) lits lapsega
äärmises hädas, väga suures kitsikuses, ahistuses
Nii kange himu oli autot saada, et ostis vana risu kaela.
Nüüd on hädas nagu lits lapsega.

hääli (häält) sisse lööma; hääli (häält) sisse panema; hääli (häält) sisse ajama; hääli (häält) sisse tõmbama
pilli mängima panema, mootorit käima panema vms
Löö lõõtsale hääled sisse ja lase üks tantsulugu.
Lõi autole hääled sisse ja sõitis minema.
Ta oskas isegi viiulile hääled sisse ajada.

hääli (häält) sisse saama; hääli (häält) sisse võtma
mängima hakkama (pilli kohta), käima hakkama või minema (mootori vms kohta)
Mootor sai, võttis, hääled sisse.
Auto sai lõpuks hääled sisse ja hakkas liikuma.

[millegi] ihu ja hing olema
millegi eestvedaja ja korraldaja olema, mingi ürituse kõige tähtsam tegelane
cit... ta oli ihuks ja hingeks Tallinna Draamateatri loomisel. K. Ird
Ta oli delegatsiooni juht ning asja ihu ja hing.
hing olema

isa on metsas, saba seljas
isa puudumise korral kasutatav ütlus
cit (vallaslapse kallal haugutati)... et kus su isa: isa metsas, saba seljas. M. Sillaots

ise enda (enese) peremees {olema}; iseenese (iseenda) peremees {olema}
ise enda eest otsustama ja vastutama, teistest sõltumatu olema
Ta on iseenda peremees ja teeb, mida tahab.
Ta ise oli aga järjest vähem enda peremees.
cit Reet köitis teda ikka tugevamini. P. Kuusberg

ise laudas, saba rõngas
vastus inimesele, kes tõstab end oma jutuga liialt esile, kasutades sõna „ise“

ise läks vasikaga turule

ise laudas, saba rõngas

ise mees, ise mehike
iseseisev inimene

issanda vits; jumala vits; taeva vits
karistus, nuhtlus
cit Taani mõõk on paljudele otsekui issanda vits, mille vastu keegi ei saa. H. Sergo
cit... see Issanda vits, see katkutõbi... J. Kross
cit Kui Jumala vits juba on karistanud, sääl ei pea inimene enam viha pidama. J.V. Jannsen
cit... taeva vitsana me nuhtleme... G. Meri (tlk)
Kontroll tabas neid ootamatult nagu issanda vits.

issa pojuke, püha ristike; issa pojuke, püha vaimuke; issa ristike, püha vaimuke van
ehmatust, kohkumist väljendav hüüatus
cit „Issa pojuke, püha vaimuke!“ kiljatas saunanaine ja hüppas tagasi. F. Tuglas

jumal teab mida {keda, mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, kes seda teab, pole teada
cit Ning siis hõikan ma toda inimest, hõikan ja hakkan talle rääkima jumal teab mida ja mispärast – võib-olla vaid selleks, et näeks too inimene, et ka mina olen mees, hingan, kannatan, tunnen rõõmu suvepäevade ilust. A. Gailit
cit...kui võõrad inimesed kolavad minu majas ja minu krundil, nad võivad seal teha jumal teab mida. A. Gailit
Jumal teab, kus ta kolab.
Tegi, nagu oleks käsil jumal teab kui tähtis töö.
See pole jumal teab kui kallis.
See pole töö, see on jumal teab mis.
Ma ei jõua seda tööd jumal teab millal valmis.
Raiskavad oma aega ja jõudu jumal teab mille peale.
Alustas meist, aga lõpetas jumal teab millega.
Hakkas mulle jumal teab mida tõestama.

{kes} teab mida {mis, kes, kus, kui, ...}
keegi ei tea, pole teada, kes seda teab
See on juba kes teab mis!
Ega ta kes teab mis asi mees olegi.
Ega see teab kus kaugel olegi.
Raamatud on siin seisnud teab mis ajast juba.
Näonahk pole mul tõepoolest teab mis.
Ega see teab kui kõrgele ulatugi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur