[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 44 artiklit, väljastan 30.

aru tegema van
otsust, järeldust tegema
cit Ta ei märka endale praegu veel vähemat kui aru teha sellest vahvusest, selle ohvrimeelsuse suurusest, mida tema päästja oma ettevõttega on üles näidanud. E. Vilde

elusalt maha matma
kedagi kasutuks, üleliigseks, kadunuks arvama
Ei maksa mind elusalt maha matta, ma jõuan veel tööd teha.

hamba alla panema; hamba alla pistma; hamba alla võtma
natuke sööma
Kodus polnud peale leiva ja kartuli midagi hamba alla panna.
Võtsin kiiruga ühtteist hamba alla.
cit Peamureks oli – et jätkuks lastele hamba alla panna, sest suud jahvatasid neil hommikust õhtuni. A.H. Tammsaare
cit Mari... kostis: „Vaata, et varsti pole endale iva ega marja hamba alla pista, ei tea, millega sa veel naist tahad toita.“ O. Luts

jommis olema
purjus olema
Ta oli üsna tugevasti jommis, keel oli pehme ja jalad ei kandnud.

keele peal (keelel) olema
1. midagi väga öelda või küsida tahtma, ütlemisvalmis olema
Sapine vastus oli tal keelel, aga targu jättis ta selle ütlemata.
Küsimus oli neiul lausa keele peal, kuid ta häbenes sellega välja tulla.
cit Tal oli palju tõsiseid ... sõnu keele peal, aga neid ei sobinud praegu kogu pere kuuldes välja öelda. A. Hint
2. hetkelise mälunõtruse tõttu millegi väljaütlemisel takerduma
Ta nimi on just keele peal, aga mitte ei saa öelda.
cit Ei, see on päris tuttav nägu, tuhat korda on ta seda näinud... Mädand, see on seesama, see mis ta n'd oligi... Noh, keelel on just... O. Luts

keelt kandma
1. kellegi peale kaebama, kellegi sõnadest või tegudest ette kandma
cit Pangu (politsei) kas või trellide taha, aga omamaa meeste peale keelt ma ei kanna! H. Sergo
2. klatšima, taga rääkima, tühje jutte levitama
cit Räägitakse samuti, et Mari armastas keelt kanda nagu Sauna-Madise jutukas eit. I. Sikemäe

keel vääratab; keel komistab
keegi ütleb midagi keeleliselt valesti või paljastab kogemata mingi mõtte
Anna andeks, mu keel vääratas, ma ei kavatsenudki seda asja puudutada.

kergel käel; kerge käega
mõtlematult, läbi kaalumata, ennatlikult, rutakalt, kiirustamisi
Kergel käel antud lubadus.
Ta kipub kergel käel otsustama.
Ajaviitekirjanikud produtseerivad kergel käel lookesi.
Tundub, et see otsus on tehtud liiga kerge käega.
Laskis kõik oma raha kergel käel lendu, nüüd on hädas, laenu ka enam ei anta.

kihla vedama [kellegagi, millegi peale]
1. kihlvedu sõlmima
Mees vedanud teisega kümne krooni peale kihla, et ujub üle jõe.
Mille peale te kihla vedasite?
Veame šampuse peale kihla.
2. väljend, mida kasutatakse osutamaks, et ollakse milleski väga kindel
Vean kihla, et ta ei aima veel midagi.
Võisin kihla vedada, et ta minuga ei tule.
cit „Ei eksi, võin kihla vedada,“ vuristab Olev. R. Vaidlo

kirjas olema; kirjas seisma
1. üles kirjutatud olema, üles märgitud olema
Selle kohta on üht-teist isegi õpikus kirjas.
2. kusagil registreeritud, arvel olema
Korralikku töömeest temast ei ole, temal on tähtis see, et ainult päev kirjas.
Meeskonnal on kirjas juba kolm võitu.
cit... ole siis nüüdsest minuga kohe nagu päris oma, kuigi ma ei saa sind naiseks võtta, sest see Anu, kuram, seisab ju veel minu nimel kirjas. M. Raud

kirpu kõrva panema; kirpu kõrva pistma van
kellelegi midagi sellist teatama, mis ta ärevaks, rahutuks teeb
cit...sinule mehikesele panen ma veel kirbu kõrva, kellest sa nii pea lahti ei saa. L. Koidula

kodus (koju) käima
kodus kummitama
Ikka ta kummitas siin majas.
cit Vend ei kao, vaid hakkab kodus käima. K. Ristikivi
cit Aga on veel hullemaidki (mehi), kes enne surma ei seisa kodus, aga peale surma hakkavad kodus käima. J. Metua

kolmas noorus
füüsilise ja vaimse aktiivsuse tõusuperiood küpses eas (sageli irooniliselt)
Ta ei kavatsenud veel surra, vaid tundis endas ärganud kolmanda nooruse.

kus {sa} sellega
1. oh ei, hoopiski mitte, mine nüüd
Ega ta rahast ära ei ütle, kus sa sellega.
cit Juss ei tohtinud vastust võlgu jääda, kus sellega. A. Valgma
cit Ta ei suitsetanud, ei joonud viina – kus sa sellega! – seda isa Jaanile poleks lubanud. R. Roht
2. ei õnnestu, ei lähe korda, võimatu
cit Jass katsus ette lipsata, aga kus sa sellega! Varsal neli jalga, poisil ainult kaks... H. Jõgisalu
cit Oh, praegugi veel kukerpalli lööks/ siin lehepeenras. Vaatan vilksti ringi:/ no ei! Kus sellega. Sa sunnik küll –/ ma kaabu all, viikpükstes ja klantskingis. V. Sõelsepp

kõvera käega
altkäemaksu andes, kedagi ära ostes, äraostmise teel
cit See andis nõu, et katsugu need tabad ja tapid, mille varju Madis pandud, kõvera käega lahti teha. Et seda ametnikku pole veel sündinud, kes ennast ära osta ei lase... A. Sinkel
Tuli teda kõvera käega teretama ja kukkus sisse, sest see mees altkäemaksu ei võtnud.

kätt tõstma
1. [kellegi vastu, kellegi peale] kedagi lüüa ähvardama või lööma
cit Ta isegi ei tõrelnud palju lastega, veel vähem oleks nende peale kätt tõstnud. F. Tuglas
Kuidas sa julged oma isa peale kätt tõsta?
2. [kellegi-millegi vastu] kellegi või millegi vastu välja astuma, vastu hakkama
Rõhujate, kehtiva korra vastu kätt tõstma.
Ta ei suudaks oma kaaslasi reeta, veel vähem nende vastu kätt tõsta.

[kellegi-millegi] küüsist pääsema
kellegi või millegi meelevalla alt, võimusest pääsema
Hädavaevu pääses politsei küüsist.
Sa ei tunne teda, tema küüsist pole veel keegi kergelt pääsenud.

letti tõmbama; letti võtma
riidlema, läbi noomima, selgust nõudma
Selle eest tõmbab direktor su veel letti ja õigesti teeb, et sul karistamatuse tunnet ei jääks.
Siis, kui vasikad surema hakkavad.
cit Siis võetakse loomaarst ja zootehnik kohe letti – kes on süüdi, kus on põhjused! O. Anton

mõõt on täis
miski on jõudnud viimse piirini
Tema pattude, ülekohtuste tegude mõõt on täis.
Õnnetuste ja kannatuste mõõt ei olnud veel täis, sest algas sõda.

mõõtu välja andma
mingitele omadustele, nõudeile vastama
Poiss annab juba mehe mõõdu välja.
Tuba on nii suur, et annab vabalt väikese saali mõõdu välja.
Kirjanikuna ei anna ta veel õiget mõõtu välja.
cit... vaene ja vilets inimene tahaks ka vahel paruni mõõtu välja anda. Aga kuidas sa ikka oled ja annad, kui tuul vesti vahelt läbi vilistab. H. Sergo

nina taevasse tõstma; nina taevasse upitama
ülbeks, uhkeks, tähtsaks minema
cit Rommi Kirret tundis oma väärtust ja kaalu, kuigi ta sellepärast veel nina taevasse ei upitanud. O. Tooming

nutt tõuseb kurku
keegi on nutma puhkemas
Meel läks haledaks ja nutt tõusis kurku ning ma ei saanud sõnagi suust.

nägu krimpsutama
grimasse tehes oma pahameelt, rahulolematust väljendama
cit Naatanael krimpsutas nägu. "... Ma ei suitseta ju veel!“ vastas ta viimaks. A. Jakobson
Poiss krimpsutas nägu. Ta ei viitsinud käsku täita, aga vastu hakata ka ei julgenud.

nägu venib pikaks
keegi on pettunud, ebameeldivalt üllatunud
Mehe nägu venis pikaks, kui saadud raha üle luges.
cit Ah jah, õemehele tuli... veel midagi meelde Villemile ütelda: kas ta ei saaks nüüd osa raha, sada viiskümmend rubla ära maksta? Villemi nägu venis pikaks. A. Jakobson

{oma} keelt hammaste taga hoidma; {oma} keelt hammaste taga pidama
targu vaikima, ülearust lobisemist vältima
Tead mis tead, pea keel hammaste taga!
Sa ei suuda ju keelt hammaste taga hoida, lobised kõik välja!
cit Oleksin pidanud vaikima, mõtles ta, või kui ei suutnud keelt hammaste taga hoida, siis mitte nii teravalt sähvama. O. Tooming

{oma} keelt talitsema; {oma} keelt taltsutama
ettevaatlikult ning vähe rääkima, mitte kõike välja ütlema, oma ütlemisi tagasi hoidma
Kui sa ei taha tüli, siis taltsuta oma keelt.
Talitse ometi oma keelt, ära kõigest latra.
cit Lobisemine pole kunagi kasuks, palju õigem on talitseda keelt ning hoida lahti ainult silmad ja kõrvad. E. Kippel
cit Oma pojale oleks ta pidanud ütlema: Painuta oma turja, talitse oma keelt, ... kui sul vägevatega on tegemist. E. Vilde

oma pead toitma van
end ülal pidama, endale ülalpidamist või igapäevast leiba teenima
cit Elasid ja toitsid oma pead, kui Väino veel kodus oli, – miks ei peaks nad endid nüüdki vee peal hoidma. O. Luts

oma {vana} mütsi ära sööma
ütlus, mida kasutatakse siis, kui ollakse milleski täiesti veendunud
cit Ta lisas veel, et sööb oma mütsi ära, kui ta poole tunni jooksul teada ei saa, mis on juhtunud. J. Semper
Ta lubas oma vana mütsi ära süüa, kui see tüdruk mehele saab.

[kellelgi] on aur peas
keegi on purjus, joobnud
Mehel oli nähtavasti kõva aur peas, keel ei kuulanud sõna ja jalad ei kandnud.
Kui aur on peas, siis läheb kohe magama.

[millegagi] on mutt {majas}
millelegi on lõpp tehtud, millegagi on lõpp, miski on lõpetatud
cit Joomisega on mutt, sest surra ma veel ei taha. I. Sikemäe
cit Laagriga on viie päeva pärast mutt majas. A. Liives

[kellelgi] on väle keel
keegi on sõnaosav, räägib palju ja kiiresti
Nii väledat keelt, kui minu emal ei tea ma teistel olevat.
Küll tal on väle keel, räägib maad ja ilmad kokku.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur