[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 95 artiklit, väljastan 30.

{ei, mitte} kippu ega kõppu; {ei, mitte} kippu ega kappu; {ei, mitte} kippu-kõppu
1. mitte mingit heli ega häält
Ta kuulatas – ümberringi ei kippu ega kappu.
Koputuse peale ei kostnud seest kippu ega kõppu.
Toast polnud kuulda kõppu ega kappu.
2. mitte midagi, mitte vähimatki teada, kuulda, mitte mingit teadet, elumärki
Neist pole tükil ajal kippu ega kappu kuulda.
Nad on nagu maa alla vajunud – ei kippu ega kõppu.
cit Päev läks päeva järel, aga maamõõtjast ei kippu-kõppu. O. Jõgi (tlk)

ei näe {enam} oma nina pähe; ei näe {enam} oma ninaotsa
keegi on tähtis, uhke, ülbe
Ta on nüüd oma uue autoga nii tähtsust täis, et ei näe oma ninaotsa ka enam.
Nii kui ülemuseks sai, ei näe enam oma nina pähe.

head ja vead; nii head kui vead
head ja halvad küljed, õnnestumised ja ebaõnnestumised
Igaühel on omad head ja vead, ingel pole meist keegi.
Laeva head ja vead.
cit Kuidas külv välja kukkus, millised olid head ja vead... H. Nestre
cit Meie naljandi diapasoon on lai. Oma osa saavad siin nii elu head kui vead. Ü. Tedre

hilp ees, tallukas taga; hilp ees ja tallukas taga

hilp ees, teine taga

hilp ees, teine taga; hilp ees ja teine taga
räbalais, viletsalt riides
cit... aga millega ta toidaks ja kataks naist, kui tal endalgi on hilp ees ja teine taga. O. Luts

hoia (hoidke) piip ja prillid
ähvardust väljendav ütlus
Kui sellest teada saadakse, siis hoia piip ja prillid.
cit Kui tal sõim ja pröök läks lahti –/ hoia piip ja prillid. V. Sõelsepp
cit Mul on äge mammi, ja hoia piip ning prillid, kui tema peaks nägema. E. Vaigur
cit Kui läheb lahti otško, siis hoidku teised daamid piip ja prillid. M. Mõtslane

iga kopikat näppude (näpu) vahel veeretama
iga väiksemat väljaminekut arvestama, väga kokku hoidma, koonerdama
Naine veeretab iga kopikat näppude vahel, aga mees sõidab taksoga ringi.

ilma aru ning (ja) otsata
1. lõpmata palju, väga suurel hulgal
Ta on rikas mees. Tal on varandust ilma aru ning otsata.
2. segane, selguseta
cit... see oli igatahes nupumehe mõte küll, praegusel ilma aru ja otsata ajal õige pealegi. J. Kross

{ja} asi {on} piip
ja asi on korras, lahendatud, jutul on lõpp (väljendit kasutatakse ütluse, mõttekäigu lõpus)
cit Toimetan sind homme kohale ja asi piip. A. Mälk
{ja} asi {on} ants

ja jutul lõpp
sellega on asi otsustatud, ei tasu enam vaielda
Täna jääd sa koju ja jutul lõpp.

ja loril lõpp
sellega on asi otsustatud, ei tasu enam vaielda, ongi kõik
Sind visatakse sealt välja ja loril lõpp.
cit Siin lasti praegu üks mees maha ja loril lõpp. V. Pant

keel on vesti peal (vestil); nii et keel vestil (vesti peal)
suurest tööst, rohkest tegemisest väga väsinud, kurnatud; lõõtsutades (jooksust, askeldamisest vm)
Sagimist oli seal palju, kogu aeg oli keel vesti peal.
Jooksevad ringi, keel vesti peal.
Vehkis tööd teha, nii et keel vesti peal.
cit Pääsesin ometi pilgukeseks äridest. Tont võtku, jookse ämma poe vahet, nii et keel vestil... M. Nurme

kepp ja kott; kott ja kepp
kodutuks jäämine, kodutu olemine, hulkuri või kerjuse elu
cit Üks poiss oleks nüüd jäänud talupidajaks, teisele kepp ja kott. O. Kool
cit Ma ei sooviks mitte, et su vaevaga korjatud kopikad tuulde läheksid, et sul aina kott ja kepp varaks oleksid. E. Vilde

kuulama, nii et kõrvad liiguvad
ahnelt, suure mõnuga kuulama
Ei midagi, vanamees võttis aga viiuli ja mängis.
cit Meie siis kuulasime, nii et kõrvad liikusid. O. Luts
Kuulas salaja teiste juttu pealt, nii et kõrvad liikusid.

lõpp on peal

ots on peal

{nii} et aitab
väga tugevasti, intensiivselt
Küll ta oma teo eest veel saab nii et aitab.
Karjus nii et aitab.

{nii} et [kes] ei tea, kui vana ta on
väga tugevasti
Võttis mu nii läbi, et ma ei tea, kui vana ma olen.
Saab mu käest nii, et ei tea kui vana ta on.

{nii} et habe tolmab; {nii} et habe aurab
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
cit... kui Pööri Peeter teeb tööd, nii et habe tolmab, siis ei näe teda keegi. O. Luts

{nii} et higi otsa ees
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
Kevas väsimatult edasi, nii et higi otsa ees.

{nii} et hing väljas; {nii} et hing kinni; {nii} et hing armas
hoogsalt, pingeliselt, ägedalt
Rassib, vehib tööd teha nii, et hing väljas.
Mina töötagu nii, et hing kinni, aga sina...
Sattus hoogu ja lõhkus puid et hing armas.

{nii} et hoia (hoidke) alt
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
Mehel oli niisugune tööhoog sees, et hoia alt.
Lõhkus tööd teha, sõuda, niita nii, et hoia alt.
cit Andres heitis nii palju nalja, et hoia alt. A. Kitzberg

{nii} et hoia (hoidke) piip ja prillid
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
Auto kihutas nii, et hoia piip ja prillid!
Vaenlane avas sellise marutule, et hoia piip ja prillid.

{nii} et hoia ja keela; {nii} et hoia ja kaitse
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
Tantsiti, nii et hoia ja keela.
Jäin kimpu, nii et hoia ja keela.
cit Ma olen seal niisugune kangelane, et hoia ja kaitse. J. Smuul
{nii} et hoia (hoidke) alt

{nii} et issand hoidku
mingi omaduse või tegevuse tõhusust, intensiivsust rõhutav väljend
cit...või kahmaks seina ääres taaruva tüdruku ning katsuks trampida mõned tiirud, isemeelselt arvates, et, vaata, nüüd tema tantsib ja mässab, et Issand hoidku! A. Gailit

{nii} et jumal halasta
väga kõvasti, väga palju, rohkesti, tugevasti (väljendab millegi paljusust, intensiivsust)
Tuiskab et jumal halasta.
Peksti nii et jumal halasta.

{nii} et kannad välguvad; {nii} et päkad välguvad
kiiresti {ära jooksma või minema}
Poiss lippas otse üle põllu nii et kannad välkusid.
Silkas mööda teed, et päkad välkusid.

{nii} et kolm tilka koonu otsas
väga pingsalt, kõigest jõust, tugevasti, tublisti (füüsilist tööd tegema)
Rabab tööd nii et kolm tilka koonu otsas.

{nii} et kärin taga; {nii} mis kärin taga
kiiresti, täie hooga, hoogsalt (intensiivse tegevuse kohta)
Sõnnikuvedu käis nii et kärin taga.
cit Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton

{nii et} käsi maas {jooma, ...}; {nii et} käpp maas {jooma, ...}
tugevasti purjus {olema}
Joodi et käsi maas.

{nii et} käsi maha {võtma, ...}; {nii et} käpp maha {võtma, ...}
tugevasti purju {jooma}
Täna teeme kõva peo, nii et käsi maha.
Eile võtsime kohe käe maha.

{nii} et küll ei ole
väga tugevasti, intensiivselt
Karjub nii et küll ei ole.
Saab peksa nii et küll ei ole.
Sööb nii et küll ei ole.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur