[FRS] Fraseoloogiasõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1924 artiklit, väljastan 30.

aeg ei anna {oodata}; aeg ei kannata {oodata}
enam ei ole aega viivitada, tuleb viivitamatult tegutseda
Külviga ei anna aeg enam oodata, muld on küps ja ilmad on ilusad.
Hakkame juba minema, aeg ei kannata enam.

agal on saba taga
ebareaalse soovi, oletuse, ettepaneku vms puhul kasutatav väljend
Aga ja aga, agal on saba taga.

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) mait
pahameelt, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
cit Ah sa mait, tuul on jälle välisukse lahti lükanud. O. Tooming
cit Autokolonn möödus. Ah sa mait! „Katjušad“. Tähendab, varsti algab Emajõe ületamine. L. Vaher
cit Näe, kus on tüdruk! Oh sa mait! T. Lehtmets

{ah, ai, oh, oi} sa (sina) {tuline} jutt
imestust, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus
Oi sina tuline jutt, kuidas kihutab!
cit Ma... mõtlesin kohe, et ai sa jutt, nüüd läheb löömaks. R. Janno
cit Aida ukse vahele ilmus – sa tuline jutt küll – Mätta Maali must pea... R. Tiitus
Sa tuline jutt, kus on alles naine!

{ah, oh, oi, ai} sa (sina) {sinine} sitikas
pahameelt väljendav hüüatus
Sa sinine sitikas, oleksin ma varem seda teadnud!

aia ja hange vahele minema

hangele minema

aietama ja oietama
hädaldama, virisema
Mis sa aietad ja oietad kogu aeg, võta ise midagi ette, mine kas või direktori jutule.

aja (aegade) jooksul
pikapeale, tasapisi
Küllap sa aja jooksul kõike veel õpid.
Küttimine ja kalapüük jäid aja jooksul tagaplaanile.
Aja jooksul muutub kõik.
Aja jooksul mure ununeb.
See sõna on aja jooksul omandanud uue tähenduse.
cit Valvuri Mihklil oli aegade jooksul kujunenud morniilmelisest treenerist kitsapiiriline arusaamine. J. Rannap

a ja o olema
kõige tähtsam või kõige olulisem olema
Tema on siin oma arust a ja o, arvab, et ilma temata hakkama ei saada.
Ta räägib igal pool ainult oma tööst, see on talle a ja o.

ajast ja arust {olema}
iganenud, väga vananenud {olema}
Ajast ja arust autoloks, mantel.
Ajast ja arust vaated, meetodid.
See seisukoht on nüüd küll ajast ja arust.

ajud on pehmeks läinud
on peast segaseks läinud, ei ole täie mõistuse juures
Vanamehe ajud on päris pehmeks läinud, räägib nii segast juttu, et hirm tuleb peale.

alfa ja oomega {olema}
kõige tähtsam või kõige olulisem {olema}
Tema elu alfa ja oomega oli töö.
cit Me peame endile selgesti aru andma, et kogu näitlemiskunsti alfa ja oomega on tegevus. V. Panso

alla (allapoole) nulli langema
väga kehvaks minema (enamasti tuju kohta)
Tüdrukud ei saanud peol tantsida.
Tuju kippus alla nulli langema.

ammuli suuga (sui)
1. lahtise suuga
Ammuli suuga haigutama.
2. äärmiselt imestunult, jahmunult, üllatunult
Ammuli sui kuulati vana meremehe juttu.
Lapsed olid ammuli sui pealt kuulamas, mida vanad rääkisid.

annaks (andku) jumal
tõsise, siira soovi täitmise rõhutamiseks kasutatav väljend
Annaks jumal, et nii põhjalikult ettevalmistatud üritus korda läheks.
Andku jumal sulle tervist, hea inimene.
Ehk ta siiski pääseb eluga. – Annaks jumal.

annaks (andku) taevas
tõsise, siira soovi täitmise rõhutamiseks kasutatav väljend
Annaks taevas, et su töö tühja ei jookseks.
Annaks taevas, et ta ei tuleks.
annaks (andku) jumal

armu leidma [kellegi] silmis (silmas); armu leidma [kellegi] silmade ees
kellegi hea suhtumise või tähelepanu või halastuse osaliseks saama
Mu kirjatükk ei leidnud toimetaja silmis armu.
cit Ennem leiab rikka silmis armu koerapoegki, kui lesknaise laps. A.H. Tammsaare

aru on peas [kellelgi]
keegi on mõistlik või arukas, keegi taipab, saab aru
Otsusta ise, sul ka aru peas.
Mul endal ka aru peas, mis sa õpetad kogu aeg.
Kas sul sugugi aru peas ei ole, et niiviisi teed?
Suur poiss juba, võiks aru peas olla, aga ei.

asi ei ole (pole) õige [kellegagi]; [kellegagi] ei ole (pole) õige asi
1. miski pole korras, pole nii nagu peab, on korrast ära
Sinuga ei ole õige asi, oled nii kõhnaks jäänud.
Tal on äkki nii palju raha, asi pole õige.
cit Meie loomadega pole enam õige asi. Meil ei ole looma õnne. A.H. Tammsaare
cit Kisa algas uue hooga. ... isegi kooliõpetaja ja köster kuulsid oma tuppa ära, et väljas enam õige asi ei ole, ja tulid vaatama. O. Luts
2. keegi on rase
cit „Kuule, tüdruk, sinuga ei ole õige asi.“ „Ei ole jah õige asi, perenaine..." A.H. Tammsaare

asi on joones
miski on korda aetud, korras, õiendatud
Sellega on nüüd asi joones.
Üle küsida pole tarvis.
Kas asi on joones? – Joones, joones.
Olen ma siis enne midagi ripakile jätnud.

asja eest (ette) {käima, minema, olema}
oma ülesannet, otstarvet täitma, kasulikuks osutuma
Vanem poeg on mul juba asja eest, temast on suur abi.
Iga pahtlitäis on kindlalt asja ette.
Iga samm läheb asja ette.
cit Lõi pühapäevaks võid kokku... mine tea, ehk läheb asja ette. O. Jõgi (tlk)
cit Aga väljaski on päike. Sügisene küll, aga Uno Lahe arvates veel päris asja eest. T. Lehtmets
Kas nende kemplemine käib ka asja ette? Või vaidlevad niisama tühja.
Kui võid pole, käib ka margariin asja ette.

a-st ja b-st {peale}
päris algusest, kõige algelisematest asjadest peale
Inglise keelt tuli tal vanast peast a-st ja b-st õppima hakata.
Äriasjandust tuleb neile seletada a-st ja b-st.

au andma
1. austama, oma tunnustust, lugupidamist avaldama
Jaanile tuleb au anda: ta on teinud kõik, mis tema võimuses.
Tõele au andes peab tunnistama, et kriitika oli õiglane.
2. sõjaväelaslikult tervitama
Annab majorile kätt kõrva äärde lüües au.

au ja hiilgus
see, keda või mida väga austatakse, kellest või millest väga lugu peetakse
Uus teatrihoone on linna au ja hiilgus.
au ja uhkus

au ja uhkus
see, keda või mida väga austatakse, kellest või millest väga lugu peetakse
Ta on meie kollektiivi au ja uhkus.
See väljaanne on instituudi au ja uhkus.

au olema
austav olema
Mul oli au istuda ühes lauas tuntud kirjanikuga.
Kellega mul on au rääkida?
Mul on au tervitada teid...

au poolest; au pärast
formaalselt, nime või ameti järgi
Ise au pärast klassi priimus, aga ei tea nii lihtsat asja.
Ise veel au poolest direktor, aga...

au sees olema
tunnustatud, lugupeetud, hinnatud, austatud olema
Maadlus ja tõstesport on Eestis au sees olnud ja meie sportlased on nendel aladel ilma teinud.
Haridus on eestlaste seas ikka au sees olnud, kel vähegi võimalik, see on püüdnud oma lapsi koolitada.

au sees pidama
austama, lugu pidama
Siin peeti au sees vanu kombeid.
Vanu inimesi tuleb au sees pidada.

ees ja taga {olema}
1. igal pool abistamas, korraldamas, jälgimas vms {olema}
Ta ei jätnud midagi teiste hooleks, vaid oli ise igal pool ees ja taga.
Proua ei teinud ise midagi, aina teenijad ees ja taga.
Uus direktor on vilumatu, sekretär olgu ees ja taga.
cit Issand, sa ise tead... kui mind, vanainimest, ees ja taga kasimas ei oleks, upuksid vist mõlemad sita sisse ära. L. Kibuvits
2. kogu aeg meeles, jutuaineks, hoole all {olema}
Muud enam ei kuulegi, ainult Juhan ees ja taga.
cit Ema hellitas ju teise ära, tööd ei lasknud teha, ikka Dagi ees ja Dagi taga. R. Roht

ega hullu tea; mine {sa} hullu tea
vahest tõepoolest, järsku siiski, pole võimatu
Mine hullu tea, võtab kätte ja hakkabki maja ehitama.
Ega hullu tea, jätabki viimaks naise ja lapsed maha.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur