Asta Õim
Fraseoloogiasõnaraamat
Teine, täiendatud ja parandatud trükk
Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2000
ISBN 9985-9284-8-2
KUIDAS SÕNARAAMATUT KASUTADA
Fraseoloogiasõnaraamat sisaldab üle 7500 püsiväljendi, sealhulgas
raamatulikke, kõnekeelseid ja vananenud ning vulgaarseid väljendeid,
mitmesuguseid ütlusi ning kantselei- ja stampvormeleid.
-
Sõnaraamatu aines, püsiväljendid,
on esitatud märksõnadena tähestikjärjestuses väljendit alustava sulgudeta sõna
järgi, sõltumata sellest, kas algussõna on täistähenduslik või abisõna.
Väljendi nagu lepase reega leiab lugeja tähestikus nagu järgi,
[kellelgi] on kõva pea - on järgi.
-
Märksõnaks võib olla:
- idioom (hambasse puhuma),
- püsiväljend koos variantidega (pikka nina näitama;
pikka nina tegema; pilvedeni (pilvini, pilvedesse) tõstma),
- keeleline stamp või klišee koos variantidega (jätku
leiba (leivale); tere tulemast),
- fraseoloogiline liitsõna (venivillem; hädapätakas).
-
Sõnaraamatus on kahesuguseid
artikleid: põhi- ja viiteartiklid. Iga artikkel algab uuelt realt.
- Põhiartikkel koosneb poolpaksus
suurtähtkirjas märksõnast (HAMMAS EI HAKKA
PEALE ...), väiksemas kursiivkirjas märgendi(te)st
(OMA PEAD TOITMA van),
püstkirjas seletusest (SUUST
SUHU KÄIMA suuliselt levima, edasi
kanduma ...) ja kursiivis näitestikust (SUUD
MÖÖDA OLEMA ... Eks teelistele ole kuum ja magus tee hästi
suud mööda. H. Pukk).
Nurksulgudes olev rektsiooniküsimus võib seista märksõna ees, selle sees või
järel ([kellelgi] ON
HELGE PEA ...; TEE (TEED) ON
[kellegi ees] PÜSTI; MÜTSI MAHA
VÕTMA [kellegi ees] ...).
-
Viiteartikleid on kahesuguseid
- Viide täissünonüümsele väljendile (LAIA
LÕUAGA -- laia suuga).
Sellise artikli märksõna on varustatud märgendi(te) ja näitestikuga, seletuse
leiab lugeja enamasti viidatud artikli alt.
- Sõnaviide (Internetiversioonist välja jäetud - webmaster).
Väljendi hõlpsamaks kätteleidmiseks on
selle täistähenduslikult sõnalt, harvemini abisõnalt, viidatud põhiartiklile
(suuvärk -- [kellelgi] ON HEA SUUVÄRK;
peast -- [keegi] EI SAA PEAST EGA JALUST EDASI).
-
Märksõna tähendusi eristab
poolpaksus kirjas araabia number (SILMA
HAKKAMA 1 näha olema, kätte või ära paistma ... 2
ilmsiks tulema, märgatavaks saama ...).
-
Märksõna tähendus(ed) avatakse
kirjeldava seletusega. Arvestades seda, et püsiväljendit iseloomustab
korrelatiivsus sõnaliikidega, st väljend kui sisuline tervik esineb lauses
mingis kindlas süntaktilises rollis, on seletuse aluseks väljendi suhe
sõnaliigiga (nt DAMOKLESE
MÕÕKa seletatakse kui substantiivi, PÕRNA PIGISTAMA kui verbi,
SUURE SUUGA kui
adverbi jne). Kui märksõnale on iseloomulik kitsas leksikaalne seostumus,
puudulik või defektne paradigma või mõni muu piirang, siis on lisatud vastav
täpsustus. See on paigutatud kas märksõna või seletuse järele ümarsulgudesse
(MÖÖDA KÜLGI MAHA JOOKSMA
1 ülearune, liigne, mittevajalik olema (harilikult eitavas kõnes)...).
-
Näitestiku ülesanne on avada või
täpsustada märksõna sisu, osutada kasutuspiirkonnale, näidata esinemistingimusi
jne. Näideteks on sõnaühendid, lühilaused ja tsitaadid ilukirjandusest ja
perioodilistest väljaannetest. Sõnaühendid on pärit mitmesugustest sõnastikest
või tsitaatide alusel koostaja poolt moodustatud. Sõnaühendeis on lähedased
kasutused ühendatud (NAGU
(KUI) TÕRRE PÕHJAST ... Räägib,
laulab justkui tõrre põhjast). Pikki tsitaate on lühendatud. Väljajäetud
osa tähistab kolm punkti (...). Vajaduse korral on tsitaadis ümarsulgudes
koostaja lisaselgitus.
-
Silmas pidades asjaolu, et suur
osa fraseoloogiat on eeskätt oma tundetooni tõttu stiililt kõnekeelsepoolne,
kuid samas sõltub tugevasti leksikaalsest ümbrusest, ei ole märgendit kõnek
(kõnekeelne) kuigi usinasti kasutatud. Selle märgendi on saanud vaid suisa kõnekeelne
väljend. Kõnekeele madalama astme stiilikihi väljenditele on lisatud märgend
vulg (vulgaarne). Käibelt kadunud väljenditele on lisatud märgend van
(vananenud), literatuursetele ja kõrgema stiili väljenditele liter
(literatuurne).
Märgendi kants (kantseleilik) on saanud sellised stampväljendid, mis
keelehoolde seisukohalt on ebasoovitavad ja mille kasutamisest tuleks pigem
hoiduda. Lastega suhtlemisel kasutatavatele spetsiifilistele väljenditele on
lisatud märgend lastek (lastekeelne). Väljendi halvustavale varjundile
osutab märgend halv (halvustav), iroonilisele iroon. Tundetoonilt
ülevad väljendid on varustatud märgendiga luulek (luulekeelne), kasutuse
poolest haruldasemad väljendid märgendiga harv (harva kasutatav),
humoristlikud märgendiga nalj (naljatlev).
-
Püsiväljendi grammatilistele ja rektsioonilistele
seostele osutab nurksulgudesse paigutatud käändeküsimus või umbmäärane asesõna
([kellegi, kellelgi]
PEA SUITSEB ‹otsas›;
MIHKEL OLEMA [millegi peale]).
LÜHENDID
adj | adjektiiv |
adv | adverb |
halv | halvustav |
interj | interjektsioon |
iroon | irooniline |
kants | kantseleilik |
kirikl | kiriklik |
kõnek | kõnekeelne (sealhulgas släng) |
lastek | lastekeelne |
luulek | luulekeelne |
murd | murdekeelne |
müt | mütoloogiline |
nalj | naljatlev |
subst | substantiiv |
van | vananenud |
vanas | vanasõna |
vulg | vulgaarne |
TINGMÄRGID
( ) | ümarsulgudes on:
1) püsiväljendi
komponendi alternatiivne grammatiline vorm, millega saab sünonüümselt asendada
eelnevat sõna
2) seletuse kommentaar või täpsustus
3) tsitaatnäite koostajapoolne selgitus |
[ ] | nurksulgudes on rektsiooniküsimus |
| noolsulgudes on:
1) püsiväljendi fakultatiivne osa, mis
võib ära jääda, ilma et väljendi sisu muutuks
2) püsiväljendi verbaalse komponendi sünonüümide või tähenduslikult haakuvate
sõnade loetelu |
; | semikoolon eraldab artikli peas püsiväljendi variante |
KASUTATUD SÕNARAAMATUD
- Eesti kirjakeele
seletussõnaraamat. Tallinn. 1988 - 2000. 19 vihikut.
- A. Krikmann, Fraseoloogiline aines
eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes. Tallinn, Valgus, 1986.
- V. Liiv, A. Haabermann, M. Paivel,
Saksa-eesti fraseologismide ja väljendite sõnaraamat. Toim. F. Vakk. Tallinn,
Valgus, 1973.
- A. Reitsak, Valimik vene
fraseologisme eesti vastetega. Toim. F. Vakk. Tallinn, Valgus, 1975.
- A. Saareste, Eesti keele
mõisteline sõnaraamat. Stockholm, Vaba Eesti, 1958 - 1968. 22 vihikut.
- F.Vakk, Miks just nõnda. Tallinn,
Valgus, 1986.
- F.Vakk, Suured ninad murdsid päid ... Tallinn, Valgus, 1970.
- S. Virkkunen, Suomalainen fraasisanakirja. Otava, 1974.
- A. Õim, Sünonüümisõnastik. Tallinn. 1991.
- A. Õim, Väljendiraamat, Eesti Keele Sihtasutus, 1998.