[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kest : kesta : kesta 'väljastpoolt kattev kiht, ümbriskiht; torujas, tupekujuline ümbris; hülss'
● liivi kestā '(puu)koore alumine osa, koore serv'
Tõenäoliselt on sõnas sama tüvi mis kesi. Liivi vaste võib olla ka eesti keelest laenatud.

kõder : kõdra : kõtra 'kaunataoline, pikuti kaheks poolmeks avanev kahepesaline ristõieliste vili'
On arvatud, et tüve vaste on soome kotelo 'vutlar, ümbris; kest; nukukest, kookon'.

mantel : mantli : mantlit 'mitmesuguse kuju ja tegumoega ülerõivas; väliskest, ümbris'
← alamsaksa mantel 'mantel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina mantellum, mantelum 'kate, tekk, vaip'.

püür : püüri : püüri 'padja vahetatav ümbris'
○ pöör
← alamsaksa bure 'padjapüür'
Murdevariandi pöör juures on võinud mõjutada rahvaetümoloogiliselt ka sõna pöör.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
? ← alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
● liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

tätar : tätra : tätart 'helves, tükike'; mrd '(villa)topp'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tötterö 'torbik, tuutu', mrd töttö 'tohust pasun; (tohust) torbik, marjanõu' ja Aunuse karjala töttö 'lutt; side, ümbris', tötterö 'torbik, tuutu; lollpea, tolvan'.

vutlar : vutlari : vutlarit 'tupp, karp, toos, kapsel'
← vene futljar 'vutlar, ümbris, karp, toos'