[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 63 artiklit, väljastan 30.

aasta : aasta : aastat 'ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; 12 kuu pikkune ajavahemik'
liivi āigast 'aasta'
vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta'
soome ajastaika 'aasta'
isuri aastaga, aastaika 'aasta'
Kuluvorm läänemeresoome liitsõnast *aiγasta-aika, aeg. Selle jälgi on eesti keeles näha murdevariantides aastak, a(j)astaig. Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd aasta 'aasta'.

embama : emmata : emban 'sülelema, kaisutama'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on olnud ilmselt ümber ja prantsuse embrasser 'embama; suudlema'.

hüppama : hüpata : hüppan 'tugipunktist lahtirebimise järel õhulennuga ümber paigutuma'
vadja üpätä 'hüpata', üppiä 'hüpata, hüpelda'
soome hypätä 'hüpata, karata; üles hüpata; alla hüpata; ringi joosta', hyppiä 'hüpelda, karelda; hüpata, karata'
isuri hüppiä 'hüpata, hüpelda'
Aunuse karjala hüppie 'hüpelda, karelda; ringi joosta', hüpätä 'hüpata, karata'
lüüdi hüppidä, hüpäitä 'hüpata, karata, püsti karata'
vepsa hüppida, hüpti 'hüpata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mokša jupaďəms 'välgatama; vilksama; lipsama'. On ka oletatud, et germaani laen, ← *χuppō(ja)n-, mille vasted on saksa hüpfen 'hüppama', alamsaksa huppen 'hüppama'.

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
jämune
liivi jamdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

kaadama : kaadata : kaadan 'ümber v kummuli ajama, kummutama'
soome kaataa 'ümber v kummuli ajama, kummutama; langetama, maha raiuma; valama, tühjendama'
Sõna on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde.

kaal1 : kaali : kaali mrd '(linane) rätik v riie (surilina, kirstulina, laudlina, mõrsjalinik, pea- v õlarätt)'
liivi kōļ 'sall; side; vöö; sukapael'
Sõna on levinud lõunaeesti murretes. Võib olla sama tüvi mis kael (lõunaeestis kaal), tähendusülekanne võib olla toimunud rätiku kandmisviisi põhjal (õlgadel, ümber kaela). Sellisel juhul on liivi vaste eesti keelest laenatud.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
kammeljas
balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

kehklema : kehelda : kehklen 'mitte paigal püsima, rahutult liikvel olema'; mrd 'kiitlema, hooplema'
kehitama
soome kehkeä 'kobe, kohev; ergas, tarmukas'; mrd 'innukas, aldis'; kehitä, kehjetä, kehkeytyä 'lahti hargneda, lahti tulla; moodustuda, kujuneda, kasvada'
Aunuse karjala kehittiä 'kehutada; soovitada; pakkuda (sööki-jooki)'
vepsa kehkitada 'peale v ümber kerida'
On arvatud, et tuletis tüvest keha.

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
liivi r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

kipakas1 : kipaka : kipakat 'ebakindel, kergesti ümberminev; viltu, kaldu seisev'
?saksa kippen 'kallutama, ümber lükkama'
?rootsi kippa 'loksuma (nt liiga suure kinga kohta); (kingi) viltu v ära tallama; kõikuma, ümber v kummuli minema'; van 'kiiresti tõmbama, rebima'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamist toetab vanemast murdekeelest registreeritud samatüveline tegusõna kippama 'kõikuma, vankuma; ümber lükkama'.

klammerdama : klammerdada : klammerdan 'klambri(te)ga ühendama; klambri(te) vahele panema; tugevasti, lahtilaskmatult, nagu klambrite vahele suruma'
saksa klammern '(millegi ümber) kokku suruma; klammerdama, klambriga kinnitama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, klamber.

kohtlema : kohelda : kohtlen 'kellegagi teatud viisil ümber käima'
soome kohdella 'kohelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest koht.

kolama : kolada : kolan 'ümber hulkuma, luusima; kusagil tuhnides otsima'
kola, koli, kolima, kolisema, kolu3
vadja kolisa 'koputada, kolistada'
soome kolata 'kolada, kusagil tuhnides otsida, kolistada'
isuri kolada 'koliseda'
Aunuse karjala kolaittua 'kolistada, koputada'
lüüdi koli̮šta 'koliseda'
vepsa kole͔ita 'koputada, kolistada; koliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla sama tüvi mis sõnas kolkima. Lähedane tüvi on nt sõnades kalu, kilama1 ja solisema. Kaugemate sugulaskeelte häälikuliselt ja tähenduselt lähedased tüved, saami skoallat 'kolistada' ja ersa kolams 'lõhkuma', mokša kolams 'lõhkuma', on arvatavasti rööpselt tekkinud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kola 'koli, kola' ja koljen 'kolima'. Vt ka kõlisema.

krants : krantsi : krantsi 'õue- või karjakoer'; van 'pärg'
alamsaksa kranz 'pärg, krants'
Tumedakarvalist koera, kellel oli heledatest karvadest kaelus, justkui pärg ümber kaela, hakati nimetama krantskael. Hiljem liitsõna lühenes, järelosis jäeti ära. On arvatud ka, et sõna on koera tähenduses hilisem laen baltisaksa murdest, ← baltisaksa Kranz 'krants, segavereline koer'.

kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
liivi j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).

kuker-1 liitsõnas kukerpall 'keha ring üle pea, nii et aluspinda puudutavad järjekorras kukal, selg, tuharad ja jalad'
vadja kukõr- sõnas kukõrpallo 'kukerpall', kukõrtaa 'ümber ajada, kummuli asetada'
soome kuper- sõnas kuperkeikka 'kukerpall'
vepsa kukerta 'ümber ajada'; kukirikku 'kummuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastes on toimunud häälikute eristumine kp. Sama tüvi võib olla sõnas kukkuma1. Lähedane tüvi on nt sõnas ukerdama.

kumm1 : kummi : kummi 'võlv, kumer pind'
kummuli
liivi kumālõz 'kummuli'
vadja kummollaa 'kummuli'
soome kumota 'kummutada, ümber ajada'; kumossa 'pikali, kummuli'; mrd, van kirjak kumo 'taevakumm; võlv; reekate'
isuri kummullaa 'kummuli'
Aunuse karjala kumualleh 'kummuli'; kumata 'kummuli ajada, kummutada'
lüüdi kumaďi 'kummuli'; kumaitta 'kummutada'
vepsa kumaita 'kummuli ajada, kummutada'
saami gomu- 'kummuliolev'; gomuhit 'kummutada'; gobmát 'kummuli olla'
ersa komado 'kummuli'; komams 'kalduma, painduma; kummarduma'
mari kumə̑k 'kummuli'; kumə̑ktaš 'kummutama, kummuli keerama'
udmurdi ke̮miń 'kummuli'; ke̮mińte̮ne̮ 'kummutama; kummuli asetama'
komi ki̮mi̮ń 'kummuli'
handi χŏmta 'kummuli'
mansi χomi 'kummuli'
ungari homlít 'viinamarjavääti mullaga katma'; van kirjak 'veeretama, kummuli keerama'; homlok 'laup'
neenetsi χawa- 'kukkuma'
eenetsi koha 'puunott, pikali kukkunud puu'
nganassaani kamagu 'pikali kukkunud puu'
sölkupi k͕amәttä 'kummuli'
matori kamaga 'puunott, kaldale uhutud puu'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt (indoeuroopa) vanakreeka kamára 'kumera ülaosa v kattega ese, võlv', (tunguusi) evengi kumte̮ 'kummuli minema', (mongoli) burjaadi xümer- 'ümber v kummuli keerama' jt. Vt ka kummaline, kummardama ja kõmmeldi .

käärima1 : käärida : käärin 'lõnga lõimeks korraldama; üles v alla keerama'
käär
vadja tšääriä 'käärida, keerata kokku, mässida sisse; kerida; (last) mähkida; matta'
soome kääriä 'käärida; mähkida; sisse pakkida; lahti pakkida'
isuri kääriä 'käärida; mähkida; ümber kerida'
Aunuse karjala kiärie 'käärida; mähkida; kokku keerata'
lüüdi kiäŕidä 'käärida, mähkida'
vepsa kärdä 'käärida, mähkida'
turjasaami rred 'kerida, sisse mässida'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kündma : künda : künnan 'pinnasekihti harimise eesmärgil adraga ümber pöörama'
liivi kindõ 'künda'
vadja tšüntää 'künda'
soome kyntää 'künda'
isuri küntää 'künda'
Aunuse karjala kündiä 'künda'
lüüdi künttä 'künda'
vepsa küntta 'künda'
mari küńč́aš 'kaevama'
Läänemeresoome-mari tüvi.

küüditama : küüditada : küüditan 'deporteerima, sunniviisil ümber asustama' küüt2

lõhverdama : lõhverdada : lõhverdan 'häälekalt, naerdes lobisema, latrama, taga rääkima'; mrd 'edevalt, rahutult ümber jooksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

muks : muksu : muksu '(kõva) kühmuke, mügar'; kõnek 'müks'
soome muksia 'klobida', muksu 'löök, hoop, müks'
isuri muksaa 'tasakesi toimetada'
karjala mukšata '(pehmelt) ümber ajada, kukkuda lasta', mukšu '(pehme) löök'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt müks.

murdma : murda : murran 'surudes, painutades, väänates v muul viisil millegi terviklikkust rikkuma, kuju v asendit muutma; (jõuga) kuhugi tungima; saaklooma tapma; rabama, rügama'
liivi murdõ 'murda; murret rääkida'
vadja murtaa '(katki) murda; lõhkuda; välja väänata; vaevata'
soome murtaa 'murda'
isuri murtaa 'murda'
Aunuse karjala murdua 'keerata, ümber paigutada; rügada; rikkuda, (keelt) väänata'
lüüdi muurta 'rulli keerata; katki väänata'
vepsa murta '(lahti) kaevata, laiali, segi ajada; muljuda, kortsutada; nikastada, väänata'
ersa murdams 'tagasi tulema'
mokša mǝrdams 'tagasi tulema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka mure2, muru-2.

mähkima : mähkida : mähin 'tihedasti ümber keerama, mässima'
balti
leedu megzti 'sõlmima, siduma; kuduma'
läti mežģīt 'kuduma; sassi ajama'
liivi 'sassi minema hakata'
soome mrd mähkiä 'mähkida, mässida'
vepsa mähkta 'muljuda, mudida'

mässima : mässida : mässin '(korrapäratult) mähkima, midagi (mitmekordselt) millegi v kellegi ümber keerama' mässama

niplis : niplise : niplist 'luu- v puupulkade ümber mähitud niitidest nende vahelduva keeramise ja ristamisega pitsipadjal põimitud pits'
alamsaksa knuppels 'pitsid'
rootsi knyppel, knippel 'malakas, vemmal'; van 'niplamispulk'
Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve saksa vaste, nüppel.

nurjas 'ebaõnnestunud, rikutud, untsus'
nuri-, nurjatu
soome nurja 'pahem, vasak; halb, kehv; pahempidine, segipaisatud'; nurin 'pahupidi; ümber, kummuli; tagurpidi, valepidi, vastupidi'
On oletatud, et võib olla tuletis nurama tüvest. nuri- on tüve reeglipärane lõpukaoline nimetava käände vorm. Paljudes läänemeresoome keeltes esineb lähedane m-alguline tüvi, mille vasted on isuri murniin 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', Aunuse karjala muuri 'pahupidi; kummuli; tagurpidi', lüüdi murďi, murńi 'pahupidi; kummuli; tagurpidi' ja vepsa mur(g)ni 'pahupidi'.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
naaldama, najal
liivi nojjõ 'end millegi vastu toetada', nojjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

paiskama : paisata : paiskan 'hooga heitma, viskama v tõukama; kedagi v midagi suures koguses kuhugi toimetama, suunama; teravat, ägedat hooga (välja) ütlema'
soome paiskata 'paisata, visata, heita'
karjala paiskata 'heita, ümber lükata, lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur