[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
? ← vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.