[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kints : kintsu : kintsu 'reis (inimesel); looma (taga)jala ülemine, jämedam osa'; mrd 'ais'
? ← balti
leedu kenklė 'põlveõnnal', kinka 'põlveõnnal; (looma) koot'
läti cinkslis 'sääremari; tagajala alumine osa', cinca 'sääremari; sea tagajala alumine osa'
● vadja kinttu 'kints'
soome kinttu 'jalg, koib; kints'
isuri kinttu 'kints'
Aunuse karjala kintu 'jalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ķincas 'puusad'. Vt ka kinner.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi la’ggõz 'palk, katuse v lae osa', la’ggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

lagu : lagu ~ lao : lagu 'terviklikkuse ja vormi kaotamine; osadeks jagunemine; levimine, laiali valgumine'
◊ laostama, laotama
← alggermaani *laǥa-
vanaislandi lag 'midagi teatavasse kohta asetatut; asukoht, asend'
● liivi la’ggõ 'lahutada, eraldada; lahku minna; levida; eralduda; laguneda'
vadja lagottaa '(laiali) laotada; lahutada, eraldada'
soome lako väljendis (olla) laossa 'lamandunud', (mennä) lakoon 'lamanduda'
isuri lago väljendis on laos 'lamandunud'
Aunuse karjala lago 'lamandunud'
lüüdi lago väljendis oo lagos 'lamandunud'
vepsa lago '(vilja) lamandumine'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi laot (nēr) '(maha) rebima, tõmbama' (← laotama).

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

latv : ladva : latva 'taime ülaosa, puu võra ülaosa; millegi ülemine osa, tipp, hari'
● liivi ladā 'latv; tipp, ots'
vadja ladva 'latv; (mitm) (kartuli)pealsed'
soome latva 'latv; tipp; ülemjooks'
isuri ladva 'latv; (mitm) viljavihkude rida rehes partel'
Aunuse karjala ladvu 'tipp; latv; ülemjooks'
lüüdi ladv 'latv'
vepsa ladv, ladvas 'tipp; latv'
Läänemeresoome tüvi.

nuum : nuuma : nuuma 'põllumajandusloomade v -lindude rikkalik söötmine rohke ja väärtusliku liha ning rasva saamiseks; (inimese kohta:) liiga rikkalik, priskeks toitmine'; mrd 'rent, rendile andmine või võtmine'
○ noom
← läti noma 'rent, üür, rentimine, üürimine'

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
○ kirderanniku numm(e), nommi
● liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

patt : patu : pattu 'sõna, mõtte v teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine, selline eksimus, üleastumine'; kõnek 'taunitav tegu, eksimus, süü, vigur'
● liivi pat 'patt'
vadja pattu 'patt'
soome mrd patto 'kuritegu; kurjategija; valevanduja'
Aunuse karjala patto 'kuri, tige'
Läänemeresoome tüvi.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

piht1 : piha : pihta 'vöökoht ja sealt pisut ülespoole, talje; selja ülemine, õlgadevaheline ja -lähedane osa, turi'
◊ pihik
● vadja pihta 'õlg, õlad; turi, piht'
Vt ka pihta.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

roil- liitsõnades roilpuri 'väiksem raapuri', roilraa 'ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis'
○ röil
← saksa Royal, Reul, Roil 'ülemine praampuri'
Saksa sõna on laenatud inglise keelest, ← inglise royal 'kuninglik, kuninga-; roilteng, ülemine praamteng, roilpuri' .

räästas : räästa : räästast 'katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv'
← alggermaani *χrausta-
vanaislandi raust 'otsaseina ülemine osa'
rootsi röste 'katusekere, katuse kandev osa'
● liivi rǟstõz 'räästast tilkuv veetilk; räästas rippuv jääpurikas'
vadja räsäs '(õlg-, roo)katus; räästas'
soome räystäs 'räästas; eend'
isuri räüssäs 'räästas'
Aunuse karjala räüstäs 'räästas'
lüüdi räustäz, räüstäs 'räästas'
vepsa ŕäustaz 'räästas'
Vt ka rääst.

rööv : röövi : röövi 'võõra vara vägivaldne äravõtmine, riisumine'
← alamsaksa rōf 'rööv, röövimine, riisumine; röövitud vara'
Ka samatüveline tegusõna röövima on tõenäoliselt alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa roven 'röövima, riisuma'. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline röövel. Eesti keelest on laenatud vadja rööviä 'röövida, riisuda' ja isuri rööviä 'röövida, riisuda'.

saps : sapsu : sapsu 'looma, eriti hobuse eesjala ülemine, õlavarrelihase piirkond'
● liivi saps 'tüür'
vadja sapsu 'hobuse eesjala õlavarrelihase piirkond'
soome mrd sapsa, sapsu 'hobuse abaluu lihas; kirve tera ja pea vahel olev osa'
isuri sapso 'looma jala ülaosa', sapsu '(sea)sink'
karjala sapso, sapsi 'looma abaluu, saps; kirve laba', säpsü 'looma abaluu, abaluu v ristluu lihas; inimese rind v süda'
Läänemeresoome tüvi.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

turi : turja : turja 'selja ülemine v eesmine osa, selg'
● vadja turja 'turi'
soome van srmt turja 'turi'
? ungari tarja, mrd tar 'kaelatükk (lihana)', tarkó 'kukal'
Võib olla soome-ugri tüvi. Vadja ja soome vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

võra : võra : võra 'puu ülemine okstest osa, puukroon'; mrd 'kooripealne kirikus'
On arvatud, et sama tüvi mis võru.