[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilter : kiltri : kiltrit 'töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'
← alamsaksa schilter 'ratsakäskjalg, kes muu hulgas pidi teolisi mõisatööle käsutama'
Sõna on olnud tuntud üksnes Baltimaadel kõneldud alamsaksa murdes ning hiljem ka baltisaksa murdes. Aja jooksul kiltri ülesanded muutusid, kunagisest ratsakäskjalast sai 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil kupja abiline nii käskude edasitoimetamisel kui ka teoliste järele valvamisel. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiltor, kilter 'mõisavalitseja'.

lamm : lammi : lammi 'üleujutatav lame orupõhi'
← balti
leedu klampa 'soostunud ala, mädasoo'
● soome lampi, lammi '(väike) järv'
isuri lammi 'lomp'
Aunuse karjala lambi 'umbjärv metsas'
lüüdi lamb '(väike) järv'
saami luoppal '(väike) järv (millest voolab läbi oja v jõgi)'
Vt ka lomp.

luht : luha : luhta 'suurvee ajal üleujutatav ala'
← balti
leedu lukštas 'lopsakate lehtedega veetaim; tarn; varsakabi (Caltha palustris)'
läti luksts 'lopsakate lehtedega pehme taim; kõrs; niiske madalik; kevaditi üleujutatav jõeäärne ala'
● vadja luhta 'tarn; luht, luhaniit'
soome luhta 'luht, luhaheinamaa; tarn'
isuri luhta 'kuluhein, vana hein'
Aunuse karjala luhtu 'lomp, loik, poriauk'
lüüdi luht 'lomp; luht'
vepsa luht 'lomp; madalik; üleujutatav heinamaa'
Väljendit luhta minema kasutati algul ilmselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti, vrd aia taha minema. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Lucht 'ranna-, jõeniit'.

prohvus : prohvuse : prohvust kõnek '(leebe kirumissõnana:) sindrinahk, kuramus'; mrd 'sibi, käimlakoristaja; timukas'
○ prohmus, prohus, prohkus
← saksa Profos, Profoß 'sõjaväelise kohtumõistmise juhataja'
← vene prohvóst 'alatu inimene; lurjus, kelm, sinder, nadikael', profós 'sõjaväe koristaja laagris'

rünk : rünga : rünka 'ebamäärase kujuga suur kamakas v tomp, rahn'
○ rink, rönk
◊ rüngas
← rootsi brink '(järsk) nõlvak; küngas, kink'
← alamsaksa brink 'põlluäär, põllupeenar; väike rohumaa; üleujutatav oja-, jõe- v merekallas; künkaveer, küngas'
On arvatud, et esisilbi vokaal on muutunud ü-ks sõna küngas mõjul. rüngas on as-lõpuliste sõnade eeskujul moodustatud tüvevariant. Eesti keelest on laenatud soome mrd rynkkä 'hunnik, kivik'.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

soop2 : sooba : soopa mrd 'kevadel ja sügisel üleujutatav vesine maa; pori, sopp'
Võib olla sama tüvi mis soop1 piltlikus tähenduses või on mõjutanud sopp1.

vardja : vardja : vardjat 'ülevaataja, hoidja'
← alggermaani *warðu-
gooti wardja 'valvur'
rootsi vård 'hoolitsus, hooldus; järelevalve, eestkoste; korrashoid'
saksa Warte 'vaatetorn; valvetorn; observatoorium'
● vadja varrita 'vaadata; valvata'
soome vartija 'valvur, vaht, valvaja'
Aunuse karjala vardoija 'valvata; jälgida'
lüüdi varďoida 'valvata, kaitsta, hoolitseda'
vepsa varďoita 'valvata; jälgida'

vooster : voostri : voostrit 'looder, logask; suur koer'
← saksa Vorsteher 'juhataja, ülemus', Vorsteherhund 'linnukoer'
Sõna on laenatud koeratõu tähenduses, hiljem on seda hakatud kasutama ülekantud tähenduses.

vöörmünder : vöörmündri : vöörmündrit 'kiriku eestseisja abiline'; van 'eestkostja'
○ vöölmölder, vöörmölder, öölmünder
← alamsaksa vormunde(re) 'hooldaja, eestkostja; juhataja'