[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
○ kirderanniku kauna
● soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

kleit : kleidi : kleiti 'naise v tütarlapse (enamasti) üheosaline pealisrõivas'
○ leit
← saksa Kleid 'kleit; rõivas, rüü'
Eesti keelest on laenatud vadja kleitti '(lapse) kleit', isuri kleitti 'kleit' ja eestirootsi kḷäit 'poekleit; põll'.

müha : müha : müha 'tugeva tuule, lainetuse vm pidev ühetooniline heli'
◊ mühisema
● vadja mühisä 'pomiseda, pobiseda; muiata, muhelda, endamisi naerda'
soome mrd myhistä 'vaikset häält teha; vaikselt kõmiseda'
isuri mühhiiä 'muhelda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades muhelema, müdisema, mügisema, müra, mühkama.

nurk : nurga : nurka 'tasapinnalise kujundi v eseme kahe erisuunalise äärjoone v serva ühinemiskoht; ruumilise kujundi v eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht; ehitise seinte ühinemiskoht; koht (elu)majas, ruum v selle osa; sopp, kant, kolgas'
● liivi nūrka 'nurk'
vadja nurkka 'nurk; maatükk, metsatukk; neem; maanurk, kant'
soome nurkka 'nurk; sopp; kolgas, maanurk, kant'
isuri nurkka 'nurk; maanurk, kant'
karjala nurkka 'nurk'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Norke, Nurke 'palkehitise nurgaseotis; nurgaseotisse ühendamiseks palki tehtud süvend; nurk' ja eestirootsi nurk, nork, nårk, nörk 'nurk'.

pähkel : pähkli : pähklit 'kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul), selle söödav seeme; mingi muu kõvakestaline söödav vili v seeme'; mrd 'tõru'
● liivi pē’gõz 'pähkel'
vadja pähtšenä, pähtšänä '(sarapuu)pähkel', pähtšinä '(sarapuu)pähkel; sarapuu'
soome pähkinä 'pähkel'
isuri päähkänä 'pähkel'
ersa pešťe 'pähkel'
mokša päšťä 'pähkel'
mari pükš 'pähkel'
udmurdi paš- liitsõnas paš-pu 'pähklipuu'
? komi paškan '(kibuvitsa)mari'
Läänemeresoome-permi tüvi. Komi vaste on ebakindel tähenduse tõttu.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

tuul : tuule : tuult 'õhu hrl pikisuunaline liikumine maapinna suhtes'
● liivi tūļ 'tuul'
vadja tuuli 'tuul; ilmakaar; rumb'
soome tuuli 'tuul'
isuri tuuli 'tuul'
Aunuse karjala tuuli 'tuul'
lüüdi tuuľ(i) 'tuul; ilmakaar'
vepsa tuľľii̯ 'tuul'
mäemari tul 'torm, tugev tuul'
udmurdi te̮l 'tuul'
komi te̮v 'tuul'
Läänemeresoome-permi tüvi. On oletatud, et tüve vasted võivad lisaks olla saami dolgi '(linnu)sulg', ersa tolga '(linnu)sulg', mokša tolga '(linnu)sulg', udmurdi ti̮li̮ '(linnu)sulg', komi ti̮v '(linnu)sulg', ungari toll '(linnu)sulg; sulepea', mansi towəl 'tiib', handi tŏχəl 'tiib; (linnu)sulg'; neenetsi to '(linnu)sulg; tiib'; eenetsi to 'tiib', nganassaani čuo 'tiib'; sölkupi tū '(linnu)sulg; uim; (puu)okas', matori tua, tuga 'tiib; (linnu)sulg' (neid on teisalt peetud tüve sulg vasteteks). Sel juhul võib tüvi olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *d^huH-li- 'puhuv, tolmav' (tuletis tüvest, mille vaste on nt vene dut’ 'puhuma'). Eesti keelest on laenatud eestirootsi tūḷ, tȫḷ 'tuulama' (← tuulama).

-ülbaline : -ülbalise : -ülbalist liitsõnas üheülbaline 'ühetaoline, ühekülgne'
Tundmatu päritoluga tüvi.