[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hoov : hoovi : hoovi 'õu; õukond'
← alamsaksa hof 'hoov, õu'
Vt ka õu.

kaim : kaimu : kaimu 'samanimeline isik; sugulane, hõimlane; kaaslane, seltsiline'
○ kirderanniku kaima
← balti
leedu kaimas 'küla', kiemas 'õu; talu, pere', kaimynas 'naaber'
läti ciems 'küla', kaimiņš 'naaber'
preisi caymis 'küla', kaiminan (sihitav) 'naaber'
● liivi kāima 'naaber'
vadja kaima 'nimekaim'
soome kaima 'nimekaim'
isuri kaima 'nimekaim'
Aunuse karjala kaimu 'nimekaim'
lüüdi kaimo 'nimekaim'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaim(os), käim(os) 'nimekaim'.

kuja : kuja : kuja 'kitsas tee v läbikäik'; mrd '(karja)tänav'
← soome kuja 'kitsas tee v tänav'
Tüvi on soome keelest laenatud kirderannikumurretesse, kust see on toodud kirjakeelde. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *kwījō, mille vaste on nt norra kvi 'karjatara, aedik'. Teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja kuja '(küla)tänav, -tee', isuri kuja 'katusealune; õu; kitsas tänav', Aunuse karjala kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', lüüdi kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee', vepsa kujo 'taraga piiratud läbikäik v tee'.

oda : oda : oda 'muistne viske- ja torkerelv'
● liivi van srmt voda, vuoda 'teivas, oda, tääk'
vadja otava 'Suur Vanker'
soome van ota 'oga, okas; terariist', otava 'Suur Vanker'
isuri ottaava 'Suur Vanker'
karjala otava 'Suur Vanker'
lüüdi adam 'Suur Vanker'
vepsa ode͔g 'kepp, varb (relvana)'
saami oahci 'takistus, tõke; leetseljak'
ersa oš 'linn'
mokša oš 'linn'
komi voǯ 'talvisel kalapüügil kasutatav tõke'
handi was 'linn; küla; kindlus'
mansi ūs 'aed; aedik, õu; linn'
neenetsi waʔ 'aed, aedik'
eenetsi bǝʔ 'linn; Obi suue'
nganassaani baʔ 'linn; Obi suue'
sölkupi k͔uə̑ččə 'linn; Obi suue'
Uurali tüvi. Eesti keeles on Suure Vankri tähtkuju varasem nimetus Odamus. Vt ka ootama.

opman : opmani : opmanit 'mõisa(te) ülemvalitseja (eriti 16.–17. saj.); mõisavalitseja (rahvakeeles)'
← baltisaksa Hopmann 'opman'
Laenuallikas on liitsõna, vrd saksa Haupt 'pea' või Hof 'õu, hoov' + Mann 'mees; inimene'. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on selle järelosise vasted, kotermann, lensman, oldermann, pootsman.

piht-4 liitsõnades pihtaed, pihttara 'tihe palkidest v jämedatest postidest püsttara'
● ? soome piha 'õu, hoov'
? karjala piha 'õu, hoov; kodu'
? lüüdi piha 'õu, hoov'
? vepsa piha 'lattidest v palkidest vahesein, mis eraldab karjaõue v lauta eluhoonest; vahesein laudas'
? mari peč́e 'aed, tara, aedik'
? udmurdi puč 'teivas'
? komi poč 'roigas, aiateivas'
Võib olla läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka püha.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

uss-2 liitsõnas ussaed mrd 'taraga piiratud õu' uks

väli : välja : välja 'tasane metsatu maa-ala; piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa; suurema pinna osa; pidev mateeria vorm'
◊ välistama, väljas, väljendama
● liivi vēļa 'hõre'
Salatsi liivi vel, vell 'väli, õu, hoov'; velen 'väljas'
vadja väľľä 'väli'
soome väljä 'lai, lahe; avar, ruumikas; lõtv; hõre'
isuri väljä 'lai, lahe'
Aunuse karjala väľľü 'lai, lahe; avar; lõtv; vabadus, voli'
lüüdi väľľ(ü) 'lai, lahe'
vepsa väľ 'nõrk; lai, lahe; lõtv; lahja'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vaste on leedu valia 'tahe, voli'. Vt ka väle, välk, välmima, vältama ja välu.

õu : õue : õue 'elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; hoov'
○ kirderanniku ou
● vadja õvvi 'siseõu'
soome ovi 'uks'
isuri ovi 'uks'
karjala ovi 'uks'
? mari omsa 'uks'
handi ɔw 'uks; värav; aknaava; jõesuue'
mansi āwi 'uks; värav'
neenetsi ńo 'uks; ukseava'
eenetsi no 'uks; sissekäik'
nganassaani ŋua 'uks'
sölkupi -a sõnas māta 'uks'
kamassi āje 'uks'
matori no, ńo 'uks'
Uurali tüvi. Teisalt on eesti sõna peetud alamsaksa laenuks samast allikast, millest on laenatud ka hoov. Vadja vaste on sel juhul laenatud eesti keelest.

õud : õu : õudu 'hirmsa nähtuse põhjustatud erutusseisund'; mrd 'häbi; õudne, hirmus'
● soome outo 'tundmatu, võõras; kummaline, ebatavaline; imelik, veider'
Aunuse karjala oudo 'tundmatu, võõras'
Läänemeresoome tüvi.