[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

inglise 'Suurbritannia saarel elavale germaani rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← saksa englisch 'inglise'

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
← soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

kriuksuma : kriuksuda : kriuksun 'kõlavalt krigisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kriiksuma ja kräuksuma. Samuti on lähedane tüvi liivi sõnas kriukõ.

liivi 'Lätis elavale läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
On arvatud, et sama tüvi mis liiv1. Teisalt on oletatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *slīwa-, mille vaste on nt vanaislandi slý 'limane veetaim'; sama tüvi on soome liiva 'lima, ila; vetikas'. Samatüveline liivlaste nimetus esineb läti ja saksa keeles. Liivi lībi 'liivi', Salatsi liivi Līb, Lībe 'liivlane; liivi' on laenatud läti keelest, ← läti lībis 'liivi'. Liivi lībõ(z) 'liivlane' on laenatud eesti või saksa keelest, ← saksa Live 'liivlane'. Vt ka leivu.

lõkerdama : lõkerdada : lõkerdan 'heledalt, kõlavalt naerma, naeru lagistama' lõkatama

lõoke : lõokese : lõokest 'lennul kõlavalt laulev enamasti pruunikirju avamaastike lind'
◊ leevike
← alggermaani *laiwarikōn-, *laiwazikōn-
rootsi lärka 'lõoke'
vanasaksi lēwerka 'lõoke'
alamsaksa lēwer(i)ke 'lõoke'
● soome leivo, leivonen 'lõoke'; mrd 'leevike'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Laenamine on siiski kultuurilooliselt põhjendatud, sest lõoke on avamaastike lind ja laenatud on ka maaharimisega seotud sõnu. Tüvevariandis lõo(ke) on o ees v kadunud. Vanemad, v-lised variandid on leevike ja murdevariantides lõiv(o), lõõvokõnõ.

lõõrima : lõõrida : lõõrin 'heledalt, kõlavalt laulma'
● vadja lõõri (lõõritussõna rahvalaulu refräänis), lõõrittaa 'lõõritada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas liiritama.

ärplema : ärbelda : ärplen 'suurustama; kiitlema, kelkima, hooplema'
On arvatud, et variant vanemast murdesõnast ärklema 'elavalt tegutsema', mis on tuletis ärkama tüvest, erk.