[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kobar : kobara : kobarat 'ühel varrel kasvavate õite v viljade kogum; esemete tihe rühm'
● soome kopare 'maasse v lumme kaevatud auk kaalikate, kalade jms jaoks'
Aunuse karjala kobareh 'hunnik'
lüüdi kobare͔h 'hunnik'
vepsa kopreh 'kaalikahunnik'
Läänemeresoome tüvi.

kollane : kollase : kollast 'võilille õite, sidruni, õlgede värvi' kold

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

lemmalts : lemmaltsa : lemmaltsat 'kannusega õite, paiskviljade ja läbikumavate vartega niiskuslembene rohttaim (Impatiens)'
Kujunenud tüvede lemm ja malts koondumisel. Taime viljad hõljuvad, liiguvad lemmedena, kui on oma seemned välja paisanud.

lill : lille : lille 'kaunite õite, lehtede v viljadega (roht)taim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lillutama. Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna lillitama 'hellitama', soome lelliä 'hellitada', isuri lellitellä 'hellitada', Aunuse karjala ľeľľettiä 'hellitada'.

magun : maguna : magunat 'õlirikaste seemnetega kuparde ning mitmesuguseid alkaloide sisaldava piimmahlaga rohttaim, erksavärviliste õite tõttu ka ilutaim, moon (Papaver)'
← läti magone, mrd maguona 'moon'
Kasutusel peamiselt oskussõnana, rahvakeeles on sagedasem moon2.

neste : neste : nestet '(kaste)märg; vedelik; õite meenäärmete toodetav magus vedelik, nektar'
← soome neste 'vedelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis läänemeresoome tüvest, mis esineb murdesõnas nestütämmä 'niisutama' ning mille vasted on ka isuri nestää 'lekkida, läbi tilkuda' ja Aunuse karjala ńestüö 'niiskuda, märguda'. Tuletis neste on registreeritud eesti vanemast murdekeelestki, kuid tähenduses 'niiske'.

paaks- liitsõnas paakspuu 'valkjate väikeste õite ja mustade marjataoliste luuviljadega põõsaspuu (Frangula alnus)'
● liivi pagāst- liitsõnas pagāst-mōŗa-pū 'paakspuu'
soome paatsama 'paakspuu'
isuri paatsa liitsõnas paatsapuu 'paakspuu'
Läänemeresoome tüvi.

roos : roosi : roosi 'kibuvitsa kultuuristatud teisend, hrl lõhnavate õite ja okkaliste vartega põõsastaim; erüsiipel, sügav nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik'
← alamsaksa rose 'roos'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ladina keelest, ← ladina rosa 'roos'. Tähendus 'erüsiipel' on tõenäoliselt hiljem saksa keelest laenatud, ← saksa Rose 'roos; erüsiipel'.

tuder : tudra : tutra 'Euraasia parasvöötmes kasvav kahvatukollaste õite ja pirnjate kõdrakestega rohttaim (Camelina)'
○ tudr(a), tudre, tudri, tutr(a), tutar, tuter
← rootsi dådra, doddra, van dudra, dudder 'tuder'

tõlkjas : tõlkja : tõlkjat 'kollaste õite ja munajate viljadega rohttaim, raskesti tõrjutav umbrohi (Bunias)'
● ? vadja hrv teltši sõnaühendis ukoo teltši 'tõlkjas'
Kaheldav on oletus, et sõnas on tüve tilk variant.