[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

ori : orja : orja 'teise omandiks olev iseseisvuseta ja õigusteta isik; kellestki teisest sõltuv, tema heaks tööd tegev isik, tema kuulekas alam, käsualune, teenija'
? ← algindoiraani *arya-
vanaindia ā́rya- 'aaria, aarjalane'
avesta aⁱriya- 'aaria, aarjalane'
? ← indoeuroopa *woŕģo- 'töötaja, töötegija'
● liivi vȱŗa 'peerujalg; küpsetusrest'
vadja orja 'ori'
soome orja 'ori'
isuri rhvl orja, orjalain 'ori'
Aunuse karjala orja 'teenija, ori'
vepsa orj 'pärisori'
ersa uŕe 'ori; teenija'
mokša uŕä 'ori; teenija'
udmurdi var 'ori; teenija'
komi van ver 'ori; teenija', vere̮s 'abikaasa, mees'
Indoiraani päritolu peetakse kaheldavaks tähenduse tõttu: aarjalased olid ülemklass. On siiski mõeldav, et aarjalase nimetus on saanud orja tähenduse olukorras, kus aarjalased olid langenud näiteks sõjavangiks. Tüve vaste võib olla ka saami oarji 'lääs'.

papp1 : papi : pappi 'apostliku õigeusu vaimulik'; kõnek 'kirikuõpetaja'; van 'paganlike jumalate kultusega seotud isik'
← vanavene popŭ 'vaimulik'
● liivi päp 'kirikuõpetaja, pastor'
vadja pappi 'preester, apostliku õigeusu vaimulik; haldjas'
soome pappi 'pastor, kirikuõpetaja; preester'
isuri pappi 'preester, vaimulik'
Aunuse karjala pappi 'preester, vaimulik'
lüüdi papp 'preester, vaimulik'
vepsa paṕ 'preester, vaimulik'
Teise seletuse järgi on tüvi laenatud lääne poolt: eesti ja liivi keelde alamsaksast, ← alamsaksa pape 'vaimulik', ning soome ja karjala keelde skandinaavlastelt, tüvest, mille vasted on vanaislandi papi 'vaimulik', vanarootsi papi 'preester'. Hiljem on laenatud vanavene tüve vene vaste, popp.

plära : plära : plära 'alusetu, rumal v tühine jutt; lora, loba' lärisema

popp : popi : poppi kõnek 'õigeusu preester'
← vene pop 'õigeusu preester'
Varem on laenatud tüve vanavene vaste, papp1.

rihtima : rihtida : rihin 'loodi seadma; vajalikku asendisse v suunda seadma, sihtima; reguleerima; nürinenud metallilõikeriistade lõikevõimet taastama; kõverust, mõlke ja lainelisust kõrvaldama, õgvendama; vahtima, passima'
○ rehtima
← saksa richten 'seadma; pöörama; juhtima, suunama, sihtima; reguleerima, õigeks v korda seadma; sirgeks v püsti ajama; õigust (v kohut) mõistma; süüdi (v hukka) mõistma'

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'