[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

eha : eha : eha 'õhtutaeva puna'
● soome ehtä 'õhtune koosviibimine, öised istjatsed; õhtu'
Aunuse karjala ehtü 'õhtu'
lüüdi eht 'õhtu'
vepsa eht 'õhtu'
Võib olla sama tüvi mis sõnas õhtu. Võib olla kujunenud tüve nõrga astme vormidest, < *ehδä-. Teise seisukoha järgi võivad tüve vasted olla hoopis ersa ežems 'soojenema', ežďems 'soojendama', mokša ežǝms 'soojendama; soojenema, kuumenema', ežďǝms 'kuumutama, soojendama'.

õdang : õdangu : õdangut mrd 'õhtu' õhtu

õhtu : õhtu : õhtut 'päeva lõpuosa'
○ kirderanniku ehtu, ohtu, lõunaeesti õdak, õtak
◊ õdang
● liivi ȭ’dõg 'õhtu'
vadja õhtago, õhtogo 'õhtu; pidu'
soome ehtoo 'õhtu'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti õdak, õtak on vana tuletis, mille täpsed vasted on vadja ja liivi sõnad. On ka oletatud, et uurali tüvi, mille vasted on saami ikte 'eile', mari jüt 'öö', mansi ēt 'õhtu, öö', handi jetn̥ 'õhtu'; sölkupi ǖtə 'õhtu', kamassi nшďi 'õhtu', matori ńüde 'õhtu', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka eha.

öö : öö : ööd 'õhtu ja hommiku vaheline pimedam osa ööpäevast'
◊ õitsil
● liivi īe 'öö'
vadja öö 'öö'
soome yö 'öö'
isuri öö 'öö'
Aunuse karjala üö 'öö'
lüüdi üö 'öö'
vepsa ö 'öö'
saami idja 'öö'
ersa ve 'öö'
mokša ve 'öö'
udmurdi uj 'öö'
komi voj 'öö; põhi (ilmakaar)'
idahandi jǝj, ǝj 'öö'
mansi jī 'öö'
ungari éj 'öö'
Soome-ugri tüvi. õitsil on vana alalütleva vorm tuletisest öine, mille esisilbi vokaal on muutunud arvatavasti rahvaetümoloogilise seostamise tõttu tüvega õis. Vt ka ööbik, ööbima ja ööp.