[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
○ lõunaeesti kälü
● liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

lang : langu : langu (hrl mitm) 'abielu kaudu suguluses olev isik, eriti mehe ja naise vanemad vastastikku'
? ← alggermaani *ga-langa-z, *bi-langa-z
vanainglise gelang 'sõltuv, kättesaadav; kuuluv'
vanasaksi gilang 'kättesaadav, valmis', bilang 'suguluses, ühenduses'
vanaülemsaksa gilang '(abiellumise kaudu) suguluses, sugulased'
? ← balti
leedu laiguonas 'naisevend', laiguonienė 'mehevenna naine', laigonienė 'naisevenna naine; meheõde'
● vadja lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
soome lanko 'abiellujate vanemad omavahel; kõik pulmas olevad sugulased'
isuri lango 'õemehe (v väimehe) sugulased'
karjala lanko 'abiellumise kaudu saadud sugulane, eeskätt õemees'
Germaani laenu puhul on probleemiks eesliite vaste puudumine. Esitatud balti allikas on häälikuliselt kaheldav, kuid on mõeldav, et balti tüvel on olnud ka teine, häälikuliselt sobivam variant *lank-. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lang 'külaline; abielu kaudu sugulane'.

mees : mehe : meest 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
? ← alggermaani *mēǥaz
gooti mēgs 'väimees'
vanaislandi mágr 'meessoost hõimlane (mehe-, naisevend, õemees, väimees, äi)'
vanainglise mǣʒ '(mees)sugulane'
● liivi mīez 'meessoost inimene'
vadja mees 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
soome mies 'meessoost inimene; abikaasa; isik, inimene'
isuri mees 'meessoost inimene; abikaasa'
Aunuse karjala mies 'meessoost inimene; vennas'
lüüdi miež 'meessoost inimene; abikaasa'
vepsa meź 'inimene; meessoost inimene'
Germaani laenu on peetud küsitavaks häälikulistel põhjustel. Varem arvatud vasted ugri keeltes, nt mansi māńśi 'mansi', ungari magyar 'ungari; ungarlane', on tõenäoliselt teist päritolu.

nääl : näälu : näälu 'naisevend'; mrd 'naiseõde'
● vadja näälä 'naisevend'
soome mrd näälä, näälämies 'naisevend'
isuri näälä 'naisevend'
Aunuse karjala ńiälä-, ńeälü 'naisevend; õemees'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on algselt sama, mis kaugemates sugulaskeeltes esinev naist või emaslooma märkiv eesvokaalne tüvi ( naine), kuid seda peetakse väga kaheldavaks.

veli : velje ~ velle : velje ~ velle 'vend'
← alggermaani *swelijō
islandi svili 'naise õemees'
● liivi ve’ļ 'vend'
vadja velli 'vend'
soome veli 'vend'
isuri veljä 'vend'
Aunuse karjala veľľi 'vend'
lüüdi veľľ 'vend'
vepsa veľľ 'vend'
saami viellja 'vend'
Teisalt on arvatud, et soome-ugri tüvi, mille vasteks on ka ungari kaasaütleva käände lõpp -val ~ -vel.

väi : väi : väid 'tütremees'
● Salatsi liivi väu- liitsõnas väumies 'väimees'
vadja vävü 'väimees; õemees'
soome vävy 'väimees'
isuri vävü 'väimees; õemees'
Aunuse karjala vävvü 'väimees; õemees'
lüüdi vävü 'väimees'
vepsa vävu 'väimees; õemees'
saami vivva 'väimees; noorema õe mees'
mokša ov 'väimees'
mari βeŋe 'väimees; õemees'
? udmurdi vi̮n 'noorem vend'
? komi von 'vend'
handi wεŋ 'väimees; mehe õemees'
ungari vő (sihitav vejet) 'väimees'
neenetsi jijᵊ 'väimees; noorema õe mees'
eenetsi bī 'mehevend; naisevend; õemees'
nganassaani biŋi 'väimees; noorema õe mees'
matori mijüh 'väimees'
Uurali tüvi.