[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

minia : minia : miniat 'poja naine'
● liivi mīņa 'minia'
vadja minďa 'minia; vennanaine v naisevenna naine; õe- v vennapoja naine'
soome miniä 'minia'
isuri minja 'minia'
karjala minja 'minia; noorik'
vepsa minď 'minia'
saami mannji 'minia; abikaasa venna v õe minia; käli, nadu; vennanaine'
udmurdi meń liitsõnas ič́i-meń 'minia; mehe noorema venna naine; käli'
komi moń 'minia'
handi meń 'minia; noorema venna naine'
mansi mań 'minia'
ungari meny 'minia'; van 'mõrsja, noorik'
neenetsi ḿeje 'minia'
eenetsi mē, mī 'minia'
nganassaani meai 'minia'
kamassi meji 'minia'
matori maem 'minu minia'
Uurali tüvi.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

väi : väi : väid 'tütremees'
● Salatsi liivi väu- liitsõnas väumies 'väimees'
vadja vävü 'väimees; õemees'
soome vävy 'väimees'
isuri vävü 'väimees; õemees'
Aunuse karjala vävvü 'väimees; õemees'
lüüdi vävü 'väimees'
vepsa vävu 'väimees; õemees'
saami vivva 'väimees; noorema õe mees'
mokša ov 'väimees'
mari βeŋe 'väimees; õemees'
? udmurdi vi̮n 'noorem vend'
? komi von 'vend'
handi wεŋ 'väimees; mehe õemees'
ungari vő (sihitav vejet) 'väimees'
neenetsi jijᵊ 'väimees; noorema õe mees'
eenetsi bī 'mehevend; naisevend; õemees'
nganassaani biŋi 'väimees; noorema õe mees'
matori mijüh 'väimees'
Uurali tüvi.

õde : õe : õde 'tüdruk v naine oma vanemate teiste laste suhtes'
○ kirderanniku ode
On arvatud, et tüve sõtse variant, mis on kujunenud selle laenamisel lõunaeesti murretest läänemurdesse, kust see on levinud teistesse põhjaeesti murretesse. Oletus on kaheldav nii häälikuliselt kui ka tavatu levikutee poolest.