[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

hiir1 : hiire : hiirt 'väike, saleda keha ja pika sabaga näriline (Mus)'
hiir2
liivi īr 'hiir'
vadja iiri 'hiir; rott'
soome hiiri 'hiir'
isuri hiiri 'hiir'
Aunuse karjala hiiri 'hiir'
lüüdi hiiŕ(i) 'hiir'
vepsa hiŕ 'hiir'
ersa čejeŕ 'hiir'
mokša šejər 'hiir'
udmurdi ši̮r 'hiir'
komi ši̮r 'hiir'
handi leŋkər 'hiir'
mansi taŋkər 'hiir'
ungari egér 'hiir'
Soome-ugri tüvi. Lähedasi hiire jt sarnaste näriliste nimetusi on ka mitmetes turgi ja tunguusi keeltes, nt tatari sui̮r 'ümiseja', nanai singgere 'hiir; rott' ja evengi singerēkēn 'hiir; rott'. hiir2 'hall' on vana *oi-liitega tuletis. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hūr 'hiir'.

jänes : jänese : jänest 'pikkade kõrvadega näriline (Lepus)'
Salatsi liivi jänds, jänts 'jänes'
vadja jänes 'jänes'
soome jänis 'jänes'
isuri jänis, jänöi 'jänes'
Aunuse karjala jänöi 'jänes'
lüüdi ďäńiž 'jänes'
vepsa jäńiš 'jänes'
Läänemeresoome tüvi.

kobras : kopra : kobrast 'poolveelise eluviisiga näriline (Castor)'
vene bobr 'kobras'
Laenu muganemisel on sõna keskel oleva b tõttu sõna alguses b > k, lisandunud on liide -as.

krüüsel : krüüsli : krüüslit 'valge tiivalaiguga must arktiline merelind (Cepphus grylle)'
rootsi grissla, mrd grissel 'tirk (Uria aalge)'
Sama tüvi on laenatud ka soome murrete vahendusel, risla.

kunel : kuneli : kunelit 'oravataoline hallikaspruuni selja ja kollakasvalge kõhupoolega Euroopa ja Ees-Aasia näriline (Glis glis)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Sõna on zooloogiaterminina kirjakeelde toodud Kaukaasia eestlaste keelest.

küülik : küüliku : küülikut 'jänesesarnane näriline (Oryctolagus cuniculus)'
1930. aastatel loodud tehistüvi.

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

mügri : mügri : mügrit 'tumepruun kuni must roti moodi näriline, vesirott (Arvicola amphibius)'
liivi migriki 'mutt'
vadja mügrä 'mutt; vesirott'
soome myyrä 'mutt; (mitm) uruhiirlased (Microtinae)'
isuri mügrä 'mutt'
Aunuse karjala mügrü 'mutt'
lüüdi mügr 'mutt; rott'
Läänemeresoome tüvi.

orav : orava : oravat 'Euraasia metsades puudel elutsev pika koheva sabaga väike näriline (Sciurus vulgaris)'
liivi vȯrābõz 'orav'
vadja õrava 'orav'
soome orava 'orav'
isuri orraava 'orav'
Aunuse karjala orau 'orav'
lüüdi orau 'orav'
vepsa orau 'orav'
saami oar'ri 'orav; kopikas'
ersa ur 'orav; kopikas'
mokša ur 'orav'
mari ur 'orav; raha, kopikas'
komi ur 'orav; kopikas'
Läänemeresoome-permi tüvi. Raha tähendus sugulaskeeltes viitab sellele, et oravanahku on kasutatud maksevahendina.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
pällima, pellima, pälnmä
?läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

pöid : pöia : pöida 'kanna ja varvaste vaheline jala osa, labajalg (koos varvastega); rattaringi äärmine kaarjas osa, mida ühendavad rummuga kaks kodarat'
pööv
alggermaani *beuđa-
gooti biuþs 'laud'
vanaülemsaksa beot, piot 'laud; vaagen, kauss'
vanaislandi bjóð 'laud'
soome pöytä 'laud', jalkapöytä 'pöid'
isuri pöüdä 'laud'
karjala pöütä 'laud; peopesa'
Sõna pööv on kujunenud tüve nõrgaastmelisest vormist *pöüδän.

rott : roti : rotti 'hiirest suurem näriline (Rattus)'
alamsaksa rotte 'rott'
Murdesõna rott 'hiir' on eestirootsi laen, ← eestirootsi rot̠ 'hiir'.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

treemel : treemli : treemlit 'naiste mütsi äärepits'
(t)räämel, reemel
alamsaksa stremel 'pikk kitsas riide-, paberi- vms riba; kodar'

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
riiki
alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

võrd 'mingi osa v üksuse ulatuses'
alggermaani *werþa-
gooti wairþ 'hind, väärtus'
norra verd 'väärt; väärtus'
rootsi värd 'väärt; vääriline'
saksa wert 'armas, kallis; väärt; vääriline'
vadja võrta liitsõnas sevvõrta 'sedavõrd, niipalju'
soome verran 'võrra, jagu, määral'
isuri verän liitsõnas sevverän 'sedavõrd'
Aunuse karjala verdu '-võrd'
lüüdi verž '-võrd'
vepsa verź liitsõnas miverź 'kui palju'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, väärt.

väärt 'mingit hinda omav; hea, hinnaline'
alamsaksa wert 'väärt, vääriline'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, võrd.

örd : ördi : ördi 'Vaikse ookeani põhjaosas elav merelind (Aethia)'
1980. aastatel loodud tehistüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur