[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
◊ kabe1
← alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
● soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kaisel : kaisla : kaislat 'kõrkjale lähedane vee- ja sootaim (Schoenoplectus)'; mrd 'teatud sootaim; kail [?]'
← alggermaani *gaisilan-, *gaisila-z
vanaislandi geisli 'kepp; kiir'
vanarootsi gisle 'kiir', gēsl, gisl 'piits'
saksa Geißel 'piits; ihunuhtlus'
● vadja glaiza 'kõrkjas; pilliroog [?]'
soome kaisla 'kõrkjas; pilliroog'
isuri klaisa 'kõrkjas'
Aunuse karjala kažľu '(järve)kõrkjas'
lüüdi kažl, gažl '(järve)kõrkjas'
Kuna sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes, on ka arvatud, et see on laenatud soome keelest, ← soome kaisla. Kirjakeeles on sõna kasutusele võetud kõrkjale lähedast taime märkiva botaanikaterminina.

kark : kargu : karku 'tugikepp, millele toetutakse kaenla ja käega; kõmp; põikpulk labida- ja hargivarre otsas v vikatilöe küljes'; mrd 'reha pulkadega põikpuu; tugipuu, tugijalg'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla liivi kä’rk 'auguga puu käsikivi ülemisel kivil, millesse pannakse käepide' ja soome karkku 'kärgkastsillasammas'; mrd 'puuriida kelp; puuriit; kaevurakked', tähenduserinevuse tõttu on see kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi karkk 'kõmp', karrk 'kõmp; kark, tugikepp'.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
○ kirderanniku kiuru
? ← balti
läti cīrulis 'lõoke'
● vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

kuni (aega märkiv sidesõna; piiri rõhutav kaassõna) kui

naba : naba : naba 'süvend v väljasopistis inimese jt imetajate kõhu keskosas; poolus'; mrd 'teatud voki osa'
← balti
läti naba 'naba (kehaosa); adraaisade põikpuu'
preisi nabis 'naba (kehaosa); ratta rumm'
● liivi nabā 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
vadja napa 'naba (kehaosa); nabaväät; voki süda; voki kruvi; käsikivi värten'
soome napa 'naba (kehaosa); poolus; ratta rumm'
isuri naba 'naba (kehaosa); voki kruvi'
Aunuse karjala ńaba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurika peenike, teravnev osa; veskikivi auk [?]'
lüüdi ńaba 'naba (kehaosa); juurvilja juurikas; käsikivi värten'
vepsa naba 'naba (kehaosa); nabaväät; juurvilja juurikas; veskikivi värten'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *naƀō, mille vasted on vanaislandi nǫf 'ratta rumm' ja vanainglise nafa 'ratta rumm'. Kuna põhitähendus kehaosa nimetusena esineb balti keeltes, on balti laen tõenäolisem. Eesti keelest on laenatud eestirootsi naba 'naba (kehaosa)'.

number : numbri : numbrit 'arvu tähistav sümbol; mingis järjestuses vms kellegi kohta märkiv arv; teatud kindla numbriga ese, objekt v isik; etteaste mingis eeskavas'
○ nummer, lumber
← saksa Nummer 'number; suurus (nt riietusesemel); etteaste'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina numerus 'arv, number'. -b- on tüves lisahäälik (nagu ka sõnades kamber, klamber). Samatüveline tegusõna nummerdama võib samuti olla saksa keelest laenatud, ← saksa nummern 'nummerdama'.

nääl : näälu : näälu 'naisevend'; mrd 'naiseõde'
● vadja näälä 'naisevend'
soome mrd näälä, näälämies 'naisevend'
isuri näälä 'naisevend'
Aunuse karjala ńiälä-, ńeälü 'naisevend; õemees'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on algselt sama, mis kaugemates sugulaskeeltes esinev naist või emaslooma märkiv eesvokaalne tüvi ( naine), kuid seda peetakse väga kaheldavaks.

paas : pae : paasi 'aluspõhja moodustavate karbonaatsete kivimite (lubjakivi, dolomiidi, mergli) üldnimetus'
? ← alggermaani *spāđa-
alamsaksa spāt 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
saksa Spat 'kihtideks lõhenev kivi, pagu'
● liivi pōž 'lubjakivi'
vadja paasi 'lubja-, paekivi'
soome paasi 'kivi-, kaljuplaat'
isuri paasi 'pehme kivi'
karjala poaje 'ahjupealne; tulerest', poataro 'kihtideks lõhenev kivi; kiviplaat'
Eesti keelest on laenatud läti pāzis 'paas'.

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

pilgeni 'vedelikku ääreni, ääretasa, triiki (täis); tuubil, kuhjaga, mahtumise piirini (täis)'
Võib olla sama tüvi mis piir. Aja jooksul on võinud lauserõhuta asendis täishäälik lüheneda ja ka kaashäälikud nt naabermurretesse laenamisel või kuulmis- ja kõnevääratuste tõttu muutuda: piirdeni > pirdeni > pirgeni > pilgeni (täis). Teisalt on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pilkuma.

piri- liitsõnades piriparas 'täpselt, täiesti paras', piripardani 'ääretasa, triiki', piripingul 'täiesti, hästi, väga pingul'
● vadja piri- liitsõnas piripinnallaa 'ääreni, pilgeni (täis)'
soome piri- liitsõnades piripintaan 'ääreni (täis)', pirilaitana 'ääreni (täis)'
Aunuse karjala piri- liitsõnas piripinnalla 'ääreni (täis)'
Tõenäoliselt tüve piir variant.

pöör : pööra : pööra 'keskkohalt kinnitatud keeratav sulus; pulgakujuline kinnitusvahend (nööbi eelkäijana v selle asemel); ketta, ratta v vändaga võll koormiste tõstmiseks (v paigast teise vedamiseks)'
● liivi pīer 'karussell', pīerõ 'ringi(ratast)'
vadja pöörä 'käi, käiakivi; ratas, pöör, võll'
soome pyörä 'ratas'
isuri pöörä 'ratas; käi'
Aunuse karjala püörie 'keerelda, keerutada; sagida, askeldada'
lüüdi püöridä 'pöörelda'
vepsa pöruda 'pöörelda'
? idahandi pĕŋərγət- 'pöörlema'
? mansi powart- 'pöörlema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Vt ka püür.

raat1 : raadi : raati 'teatud sugukonda kuuluv lind (Prunellidae)'
○ traat
← saksa -schrat liitsõnas Holzschrat 'pasknäär'
Rahvapärastes linnunimetustes paskraat, paskatraat, sarabutraat esinev tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud sugukonda Prunellidae kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina. tr-alguline murdevariant on arvatavasti kujunenud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga traat.

räni : räni : räni 'looduses ühendeina esinev element, mittemetall (Si); tulekivi; puidurike, mille korral tihenenud ja kõvenenud aastarõngastega puit on muutunud kõvaks, kuid rabedaks'
← vene mrd kren’ 'tulekivi; kõver puu; kasvava puu põhjapoolne külg; tiheda, keerdus süüga puit; kreml, kesklinn'
Keemilise elemendi tähendus on sõnale antud kirjakeeles, tähendusülekanne võib olla toimunud vene keele eeskujul, vrd vene kremén’ 'ränikivi, tulekivi' ja sellest tuletatud krémnij 'räni (Si)'.

räts : rätsu : rätsu 'hakisuurune kakku meenutav (sulgkõrvadega) lind (Asio)'
Tõenäoliselt kratsima tüve variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Murretes esineb tüvi tegusõnas rätsima 'kratsima, kraapima' ning liitsõnas rätskull (mitmesuguste kakuliste nimetus). Kirjakeeles on selle liitsõna esiosis võetud kasutusele perekonda Asio kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
○ tiiskus, tiisik, kiiskus
? ← ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

tirt : tirdi : tirti 'hüppejalgade abil kärmelt liikuv tilgakujuline taimtoiduline putukas sarnastiivaliste seltsist'; mrd 'rohutirts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema ja tirts. Peamiselt Hiiumaal tähenduses 'rohutirts' tuntud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud teatud seltsi kuuluvaid putukaid märkiva zooloogiaterminina.

treemel : treemli : treemlit 'naiste mütsi äärepits'
○ (t)räämel, reemel
← alamsaksa stremel 'pikk kitsas riide-, paberi- vms riba; kodar'

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
○ riiki
← alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

tuli : tule : tuld 'leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust; mingi valgusallika valgus; tulirelvadest laskmine; (liitsõnade esiosana) väga, ülimalt'
● liivi tu’ļ 'tuli, leek; (tule)valgus'
vadja tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
soome tuli 'tuli, leek; tulirelvadest laskmine'; van 'valgus'
isuri tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
Aunuse karjala tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
lüüdi tuľi 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
vepsa tuli, tuľ 'tuli, leek'
saami dolla 'tuli, leek; lõke; (mitm) tuletikud, tulused'
ersa tol 'tuli, leek'
mokša tol 'tuli, leek'
mari tul 'tuli, leek; lõke; valgus; elekter'
udmurdi ti̮l 'tuli, leek; valgus'
komi ti̮v liitsõnas ti̮vke̮rt 'tulekivi'
neenetsi tu 'tuli, leek'
eenetsi tu 'tuli, leek; valgus; välk'
nganassaani tui 'tuli, leek'
sölkupi tǖ 'tuli, leek'
kamassi šш 'tuli, leek; valgus'
matori tuj 'tuli, leek'
Uurali tüvi. Vt ka tulus, virvatuli.

vapp : vapi : vappi 'värviline, hrl kilbikujulise põhivormiga heraldiline märgis, mida valdaja kasutab oma tunnusena'
← alamsaksa wapen 'relv; vapp'
Vappidel kujutati sageli kiivrit ja kilpi, mistõttu relva märkiv sõna hakkas alamsaksa keeles ka vappi tähistama.