[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hila : hila : hila mrd 'võrgu ankrukivi'
← rootsi mrd ila 'suur võrgukivi; puutükk pikkuse ja laiuse suhtega 10 : 1'
Sõnaalguline h on eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
○ lõunaeesti kauh
← balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
● vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kale1 : kale : kalet 'kalapüünis, paadi järel veetav võrkkott'
● ? soome kalin 'nooda teatud osavõrk'
vepsa kaľeg 'teatud kalavõrk'
? komi kule̮m 'seisevvõrk, püsivõrk'
? handi χaləw, χɔᴧəp 'võrk'
? mansi χūlǝp 'võrk'
? ungari háló 'võrk'
? eenetsi kuoðeseʔ 'võrk'
Võib olla uurali tüvi. Sõna on murretes levinud kitsal alal ja märgib spetsiifilist Võrtsjärvel kasutatavat kalapüünist.

kess : kessi : kessi mrd 'märss, võrkkott; vitstest, juurtest vm punutud korv v vakk'
← eestirootsi käss 'kandekott'

kiber : kibra : kipra 'peen korts, kurrukene'
◊ kipras
● vadja tšippur(a) 'kähar; sasine, sassis', kibri 'närvitõmblus lihastes [?]', kibrinenä 'kipras nina; ninakirtsutaja, pirtsutaja'
soome kiperä 'kõver, keerdus, rõngas; täbar, raske, keeruline'
isuri kippura, kippuura 'kihar; kõver, keerdus, rõngas'
Aunuse karjala kiber 'kõver, keerdus, rõngas'
vepsa kibŕik 'võrgukäba, pull'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas köber. Vadja kibrinenä võib olla soome keelest laenatud.

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

klibu : klibu : klibu 'lapikud kivikesed (hrl purdsete); miski väike, väärtusetu, tühine'; mrd 'võrguujuk (hrl puust)'
← eestirootsi klıb̌ω 'võrgukäba'

käbi : käbi : käbi 'okaspuude emasõitest arenenud piklik soomuseline moodustis, milles asuvad seemned'; mrd 'hui, võrgunõel'
○ kirderanniku käbü
● liivi käbā 'käbi'
vadja tšäpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
soome käpy 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
isuri käpü 'võrgukäbi, võrgunõel'
Aunuse karjala käbü 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
lüüdi käbü 'võrgukäbi, võrgunõel'
vepsa käbu 'käbi; võrgukäbi, võrgunõel'
? udmurdi ki̮ 'sõkal'
? komi ki̮ 'sõkal'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

mõrd : mõrra : mõrda 'puitvõrudele tugineva võrgust, vitstest vm materjalist kerega ja pujusega kalapüünis'
← alggermaani *merđ(r)an-, *merđa-z
vanaislandi merðr 'rüsa'
vanarootsi m(i)ærþre, m(i)ærþe 'rüsa'
rootsi mjärde 'mõrd'
● liivi mȭrda 'mõrd'
vadja mõrta 'mõrd'
soome merta 'mõrd'
isuri merda 'korv; kalapüünis silmude püüdmiseks'
Aunuse karjala merdu 'mõrd'
lüüdi merd 'mõrd'
vepsa merd 'mõrd'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mörr '(tavaliselt vitstest) väike rüsa'.

märss : märsi : märssi 'kasetohust v niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun; suuresilmaline võrkkott'
← rootsi märs '(kala)korv, -kott; mastikorv'
← alamsaksa merse, mars 'mastikorv; laeva mast'

pull3 : pullu : pullu 'võrgukäba' pull2

põrk : põrga : põrka 'midagi kinnitav v ühendav varb v latt; metallist aas v lõks'; mrd 'jalg'
○ pork
← algskandinaavia
vanarootsi forkr 'pootshaak'
rootsi mrd fork 'teibakujulised tööriistad: pootshaak, mütt jms'
● liivi bo’ŗg 'mütt'
soome porkka 'mütt; suusakepp'
isuri porkka 'mütt'
Aunuse karjala porku 'tugi(post)'
Eesti sõna võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega, põrkama, porisema. Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse', porgāt, purgāt, purguot 'purgema, põrguga kala võrgust välja ammutama'.

rüsa : rüsa : rüsa 'vitsrõngastest ja neile tõmmatud võrgust koosnev pikisuunas kokkusurutav kalapüünis, võrkmõrd'
← alggermaani *rusjōn, *rūs(i)ōn
saksa Reuse 'rüsa, mõrd'
rootsi ryssja, van rysia 'rüsa, mõrd'
● liivi rõzā 'rüsa'
vadja rüsä 'rüsa'
soome rysä 'rüsa'
isuri rüsä 'rüsa'
karjala rüsä 'rüsa'
Häälikuliselt võiks olla ka hilisem, rootsi laen. Kuna sõna on läänemeresoome keeltes laialt levinud, on tõenäolisemaks peetud siiski varasemat laenamist. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
● vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

viit : viida : viita '(teed, suunda) osutav tähis'
← alggermaani *witan 'osutama, viipama'
vanaislandi viti 'märk; märgina süüdatud lõke'
norra vede 'võrgukäbi'
rootsi vette 'tehislik peibutuslind'
taani vede 'meremärk'
● soome viitta 'viit, tähis; liiklusmärk'; viitata 'osutada, näidata; viibata; viidata; osundada, tsiteerida; märku anda'
Teisalt võib olla ka hilisem soome laen. Vt ka viitama1.