[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

asuma : asuda : asun 'paiknema; minema v tulema, end sisse seadma; tegema hakkama, alustama' ase
● vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asua '? asuda, olla'
soome asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pingutusnöörile)'

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
← eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
● soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

hudi : hudja : hutja 'ritv, latt; vits, vemmal'
◊ hutjama, udi, utjama
● liivi uḑā 'teivas paadi lükkamiseks'
soome van hutja 'loomade ajamiseks kasutatav vemmal; puuokstest tehtud luud'
isuri hudja 'paari meetri pikkune kaseritv'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ubima. Eesti keelest on laenatud läti mrd uds 'pikk ritv, millega võrku üles tõstetakse'.

kee1 : kee : keed 'lülidest koosnev v niidile lükitud helmestest kaelaehe'
○ keed, kei
← alamsaksa kede, kedene 'kett'
Laenu muganemisel on sõnakuju keed (mis esineb veel murretes) ekslikult tõlgendatud mitmuse vormina ning moodustatud sellest uus ainsuse vorm kee. Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, kett. Vt ka kee2.

klibu : klibu : klibu 'lapikud kivikesed (hrl purdsete); miski väike, väärtusetu, tühine'; mrd 'võrguujuk (hrl puust)'
← eestirootsi klıb̌ω 'võrgukäba'

kogema : kogeda : kogen 'läbi elama, tunda saama'
← soome kokea 'kogeda; proovida; võrku v püünist kontrollida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on sama tüvi mis sõnas kogemata. Soome keelest on laenatud ka tuletis kogemus, ← soome kokemus 'kogemus'.

kuduma : kududa : koon 'lõngast riiet (ka vaipu, vöösid jms), silmkoe-esemeid v võrku valmistama'
● liivi ku’ddõ 'kududa'
vadja kutoa 'kududa'
soome kutoa 'kududa'
isuri kuttooa 'kududa'
Aunuse karjala kuduo 'kududa'
lüüdi kudoda 'kududa'
vepsa kudoda 'kududa'
saami gođđit 'kududa'
ersa kodams 'punuma; kuduma'
mari kuaš 'kuduma'
udmurdi kui̮ni̮ 'kuduma; punuma'
komi ki̮ni̮ 'kuduma; punuma'
Läänemeresoome-permi tüvi. On peetud ka indoeuroopa või eelbalti laenuks tüvest, mille vaste on leedu austi 'kuduma'.

kuva : kuva : kuva 'ekraanil v valgusreklaamis tekkiv nähtav kujutis'
← soome kuva 'pilt, kujutis'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Soome sõna on germaani laen, ← alggermaani *skuwwa-. Sõna on soome keelest laenatud ka kirderannikumurretesse tähenduses 'varjukuju, pilt'.

käba : käba : käba 'männikoorest võrguujuk'; mrd 'kuivatatud männikoor'
● vadja tšäpä 'puukoor'
On arvatud, et variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast kõba 'männikoor'. Sel juhul uurali tüvi, mille vasted kaugemates sugulaskeeltes on ersa kuvo 'koor, pind', mokša kuva 'leivakoorik; maapind, maakamar', mari kuβo 'aganad', udmurdi ku 'nahk', komi ku 'nahk', neenetsi χoba 'nahk', eenetsi kuba 'nahk', nganassaani kuχu 'nahk', sölkupi kopǝ 'nahk', kamassi kuba 'nahk', matori koha, koho 'nahk'.

lappama : lapata : lappan 'korduvate liigutustega kokku võtma v lahti andma; sorima, sirvima'
◊ laberik, laperdama, lapergune, lapik
● soome lappaa '(välja) laduda; toppida; (kokku) lapata; lahti kerida; voolata'
isuri lappaa 'lapata (võrku)'
Aunuse karjala lappua 'kokku voltida, lapata'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka labu.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
? ← balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
? ← alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
● liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
← alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

mütt : müta : mütta 'pika varrega nui kalade võrku hirmutamiseks; suhteliselt vaikne tume müra, tümin'
◊ mütakas
● vadja müttü 'komps; tuust'
soome mytty 'komps; hunnik', mrd mytätä 'pakkida, toppida, suruda'
isuri müttü 'hunnik'
Aunuse karjala mütätä 'raskelt, taarudes käia'
karjala müttü 'komps; väike hunnik'
Läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades müts2, matakas.

piirits : piiritsa : piiritsat 'võrkude, vaipade, vööde vm kudumisel tarvitatav piklik, süstikukujuline nõel'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis pird. Teise oletuse järgi võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt saksa Spier 'terav ots, teravik, eriti rohul, teraviljal', rootsi spira 'teravik; ümarpost, teivas'.

pits1 : pitsi : pitsi 'mustriline võrkkudum'
← saksa Spitze 'pits'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits2, pits3, pitsu1.

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
◊ rake
? ← alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
● vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

rõigas : rõika : rõigast 'lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim (Raphanus)'; mrd 'igasugune kollaste õitega põllu-umbrohi'
○ reigas
← alamsaksa redich, redik 'rõigas'
Tüve silbid on koondunud, vanas kirjakeeles on registreeritud varasem sõnakuju redikas. -as on eesti keeles lisatud liide.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
● liivi sie’bbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

sigri- sõnas sigrimigri 'segadik, läbisegi esitatud tühi-tähi'
● isuri sigriä 'sassis võrku lahti harutada'
Ilmselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja šikkerä 'kähar, krässus, lokkis, säbrus', soome sikkara 'kihar, lokk; kera, pundar', isuri šikkärä 'kähar'.

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.

tegema : teha : teen 'midagi valmistama, looma; midagi korraldama; põhjustama, esile kutsuma; midagi sooritama; mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima; (mingil viisil) toimima, käituma'
◊ tehe, tehing, teoksil, teostama
? ← indoeuroopa *d^heh₁-
vanaindia dá-dhāti 'panema, asetama'
leedu dėti 'panema, asetama; paigutama'
saksa tun 'tegema; panema, asetama'
● liivi ti’edõ 'valmistada; tegutseda, toimida'
vadja tehä 'valmistada; korraldada; poegida, sünnitada; nõiduda, kaetada, halba teha; muuta, teise olukorda viia'
soome tehdä 'valmistada; muuta, teise olukorda viia; sünnitada, ilmale tuua, mingit tulemust anda; sooritada, teostada; põhjustada; tegutseda, toimida'
isuri tehhä, tehä 'valmistada; sünnitada, poegida; tegutseda, töötada; külvata; (maad) harida; (heina) niita; kala puhastada; (hinda) määrata'
Aunuse karjala tegiä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
karjala tehä 'valmistada; sooritada, teostada; põhjustada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
lüüdi tehtä 'seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
vepsa ťehta 'valmistada; korraldada; sünnitada, ilmale tuua; kala puhastada; nahka töödelda; süüdata; alata, tekkida'
saami dahkat 'sooritada; alata, tekkida; tegema panna; kusagile v millenigi viia, ulatuda; panna, asetada; seksuaalvahekorras olla (mehe kohta)'
ersa ťejems 'sooritama, teostama; panema; muutma; ehitama, püstitama; valmistama, looma, rajama; toimima, käituma; teesklema'
mokša ťijəms 'valmistama; ehitama, püstitama; toimima, käituma; teesklema; sooritama, teostama; muutma'
handi tĭj- 'kuduma (kangast, võrku); punuma (vööd)'
mansi tij- 'kuduma (kangast)'
ungari tesz 'toimima; sooritama, teostama; panema, asetama; muutma; tähendama, lugema; oletama, pakkuma; teesklema'
tehe ja tehing on tuletised nõrgaastmelisest konsonanttüvest; teoksil ja teostama on moodustatud tuletise tegu nõrgast astmest. Vt ka teesklema, tegelinski, tehas, tekkima, teos, tõhus.

teie : teie : teid (mitmuse 2. isiku asesõna)
◊ te
● liivi teg, tēg 'teie'
vadja töö 'teie'
soome te 'teie'
isuri töö 'teie'
Aunuse karjala tüö 'teie'
lüüdi ťüö, tüö 'teie'
vepsa ťii̯ 'teie'
saami dii 'teie (3 või enam)'
ersa tiń 'teie'
mokša ťiń 'teie'
mari te 'teie'
udmurdi ti 'teie'
komi ti 'teie'
ungari ti 'teie'
nganassaani tēŋ 'teie'
sölkupi tē 'teie'
kamassi šiʔ 'teie'
matori tendä 'teie'
Uurali tüvi. te on algsem sõnakuju, teie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *teiδen.

tiin : tiinu : tiinu 'endisaegne pinnamõõt, umbes 1,1 ha'
← vene desjatína 'tiin, tessatin; kümnis'
Laenu muganemisel on säilinud üksnes laenuallika rõhuline osa. Rööpne sõnakuju tessatin (murretes tessand, tessandiin, tessantiin) on tõenäoliselt hilisem laen samast allikast, kuid on ka arvatud, et see on laenatud baltisaksa murde kaudu, ← baltisaksa Dessätine 'tiin, tessatin'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīno, tīnos-lānd, tīnemā, dessatīn, täsotīn 'tiin' ( mā ← maa, lānd selle tõlge).

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

troska : troska : troskat 'voorimehesõiduk; mitme inimese lahtine sõiduvanker'
○ roska
← vene dróžki (mitm) 'kaarik; troska'
← baltisaksa Droschka, Droschke 'voorimehesõiduk'
Baltisaksa sõna on laenatud vene keelest. Eesti sõnakuju viitab laenuvõimalusele baltisaksa murde vahendusel, kuid sõna võib olla ka laenatud vene keelest ning muganemisel muutunud ska-lõpuliste vene laenude sarnaseks.

tund : tunni : tundi '1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik, sellise kestusega ajavahemik; hrl 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina; (oma eripäraga) aeg, (õige, sobiv) hetk'
○ tunn
← alamsaksa stunde, stunt 'tund, (kindel) aeg; kord (korduvus)'
Eesti keelest on laenatud vadja tunni 'tund; kellaaeg' ja isuri tunni 'tund'.