[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kamaras : kamara : kamarat 'punakate õitega süstjalehine rohttaim (Odontites)'; mrd 'kanarbik (Calluna vulgaris)'
Tõenäoliselt rahvaetümoloogiline moonutis sõna kanarbik tüvest.

kanarbik : kanarbiku : kanarbikku 'väikeste roosakaslillade õitega igihaljas kääbuspõõsas (Calluna vulgaris)'
● vadja kanabro, kanõrvo 'kanarbik'
soome kanerva, mrd kanerma, kanarva 'kanarbik'; mrd 'sõnajalg; sookail; kukemari'
isuri kanerva 'kanarbik'
Aunuse karjala kanabro, kannabro, kan(n)ambro 'kanarbik'
lüüdi kanabr(o) 'kanarbik; sookail'
vepsa kanabŕ 'kanarbik', kanambŕist, kanabŕik 'kanarbikupuhmas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kamaras.

kibu-2 liitsõnas kibuvits 'looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa)' kibe2

kress : kressi : kressi 'väikeste valgete v rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium)'; kõnek 'mungalill (Tropaeolum)'
← saksa Kresse 'kress'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kerss.

kuller-2 liitsõnas kullerkupp 'kuldkollaste kerajate õitega püsiktaim (Trollius)'
● soome kuller(v)o 'kullerkupp'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa kullerkupp 'kullerkupp' ja eestirootsi kullerkopp, kollärkopp, kuldorkopp 'kullerkupp'.

kusla- liitsõnas kuslapuu 'paaritiste v männasjais õisikuis õitega marju kasvatav lehtpõõsas (Lonicera)'
● vadja kuusim- liitsõnades kuusimpuu, kuusimõpuu 'kuslapuu'
soome kuusama 'kuslapuu'
isuri kuusan 'kuslapuu'
Aunuse karjala kuuzain 'kuslapuu'
lüüdi kuuďž́ain 'kuslapuu'
mari küse sõnas oš-küseβondo 'kuslapuu'
udmurdi guzem- liitsõnas guzempu 'kuslapuu'
komi mrd ke̮zan sõnaühendis ke̮zan pu 'kuslapuu'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kännas : kända : kännast 'enam-vähem ühele ja samale kõrgusele ulatuvate õitega kobarataoline õisik, kobar'; mrd '(juure)pundar; puhmas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt känts ja soome käntty 'saiapäts'; mrd 'kõver; kange, kohmakas', karjala känttü 'kivipuravik'. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas känd.

mailane : mailase : mailast 'väikeste hrl siniste õitega rohttaim v poolpõõsas (Veronica); liblikas'
On arvatud, et tuletis tüvest maa. Koduarstid ravisid taimega inimesele rahvauskumuse kohaselt mailaste, maa-aluste vaimude põhjustatud haigusi, nagu nt vistrikud, ohatised. Maa-alustega on seostatud ka liblikaröövikut.

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
← alamsaksa minte 'münt (taim)'

näsi- liitsõnas näsiniin 'eredavärviliste tugevasti lõhnavate õitega ning luuviljadega mürgine põõsas (Daphne)'
? ← alggermaani *natja
vanaislandi net 'võrk'
vanarootsi næt 'võrk'
gooti nati 'võrk'
● vadja näsä liitsõnas näsäniini 'näsiniin'
soome näsiä 'näsiniin'
Germaani laenus kaheldakse suure tähenduserinevuse tõttu: pole teada, kas näsiniine niinest kooti võrke, nagu etümoloogia kinnitamiseks on väidetud. On oletatud, et samast allikast on laenatud natt1. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis näsa, põhjendusega, et näsiniine marjad kinnituvad otse varrele nagu nupud.

oblikas : oblika : oblikat 'väikeste kolmekandiliste pöörises õitega rohttaim (Rumex)'
● vadja ublikas 'oblikas'
On oletatud, et võib olla sama tüve variant mis sõnas hubane, vrd murretes huba, (h)oba 'pude, rabe'.

palderjan 'niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)'
○ palderjaan, palderjaal
← saksa Baldrian 'palderjan'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi balldoriān, balldärian 'palderjanitilgad'.

petma : petta : petan 'kedagi hrl tahtlikult eksiteele, eksiarvamusele viima, alt vedama; armastus- v abielusuhetes truudusetu olema, truudust murdma; kavalusega, mingi võttega meelitama, peibutama'
? ← balti *spend-
leedu spęsti (oleviku ains 3P spendžia) '(lõksu) üles seadma'
läti spiest 'suruma, pressima, (kinni) püüdma'
● liivi piettõ 'valetada, petta'
vadja pettää 'petta, ära osta, meelitada; valetada, luisata'
soome pettää 'petta, alt vedada; reeta; valetada'
isuri pettää 'petta'
Aunuse karjala petteä 'petta, valetada'
lüüdi petties, petteges 'kogemata'
vepsa pettas 'eksida'
Tuletis pettuma on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pettyä 'pettuda'.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
● liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
← vanavene krĭstŭ 'rist'
● liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

ruse : ruskme : ruset 'tervete v jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens)' ruske

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'

rõigas : rõika : rõigast 'lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim (Raphanus)'; mrd 'igasugune kollaste õitega põllu-umbrohi'
○ reigas
← alamsaksa redich, redik 'rõigas'
Tüve silbid on koondunud, vanas kirjakeeles on registreeritud varasem sõnakuju redikas. -as on eesti keeles lisatud liide.

sigur : siguri : sigurit 'ka kultuurtaimena kasvatatav enamasti siniste õitega korvõieline rohttaim (Cichorium)'
○ sigo(o)r, tsikur
← saksa Zichorie 'sigur'
Paljudes keeltes tuntud sõna on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka kichṓrion 'sigur'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sigor, sigör 'sigur'.

sinep : sinepi : sinepit 'peamiselt üheaastane kollaste õitega rohttaim (Sinapis); sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena'
← alamsaksa sennep 'sinep'

tumm1 : tumma : tumma 'kõnevõimetu, kõneoskusetu, (looma kohta:) võimetu häälitsema; ilma sõnadeta, hääletu, helitu'
← alamsaksa stum 'tumm'

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

vaak : vaagi : vaaki 'kollaste v valgete õitega korvõieline niitude rohttaim (Inula)'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas vaakuma1.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

virn1 : virna : virna 'roomav madar (Galium aparine)'
● ? liivi vīrnõg 'teatud kollaste õitega taim'
soome virna 'hiirehernes'; mrd 'madar'
Aunuse karjala virnu- liitsõnas virnuheińü 'võrm'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võrm.

võik : võigu : võiku 'kollane; kollane hobune' või2

õitsema : õitseda : õitsen 'avanenud õitega olema' õis

äiakas : äiaka : äiakat 'võsu tipus asetsevate suurte punakate õitega umbrohutaim (Agrostemma)'
Võib olla variant tüvest õis ja/või äitse. Teisalt on peetud tuletiseks tüvest äi.