[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kortel : kortli : kortlit 'endisaegne vedelike mõõtühik: veerand toopi; endisaegne pikkusühik: veerand küünart'
○ kolter, korter, kortser
← alamsaksa quartēr 'veerand'
Samast allikast on laenatud ka korter.

küünar : küünra : küünart 'õlavarrest allapoole jääva käsivarre osa pikkusest tuletatud endisaegne pikkusühik'
● liivi kīndõr 'küünar; küünarnukk'
vadja tšünnär- liitsõnas tšünnärpää 'küünarnukk'
soome kyynärä 'küünar'
isuri küünärä 'küünar'
Aunuse karjala küńäbrüs 'küünarnukk'
lüüdi ḱüur 'küünar'
vepsa künabruz 'küünarnukk'
? saami gaigŋir, gardnjil 'küünarnukk'
koltasaami kõõnjâr 'küünarnukk'
ersa keńeŕe 'küünarnukk'
mokša keńəŕ 'küünarnukk; küünar'
mari kə̑ńer 'lõngamõõt'; kə̑ńer-vuj 'küünarnukk, küünar'
udmurdi gi̮r- liitsõnas gi̮r-pum 'küünarnukk'
komi gi̮rďʒ́a 'küünarnukk'; mrd gi̮r 'kangamõõt'
idahandi kö̆ṇŋi 'küünarnukk'
mansi kwonl-ӑul 'küünarnukk'
ungari könyök 'küünarnukk'
Soome-ugri tüvi.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
○ kirderanniku nork(ka)
● liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
← alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

tõhus : tõhusa : tõhusat 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; tugev, tubli'
○ kirderanniku tehus
◊ tõht
● soome teho 'võimsus; mõju; jõud, tugevus; jõudlus, tootlikkus, efektiivsus'
isuri tehhoisa 'mõjus, kasulik'
Aunuse karjala tehto 'mõju; saak, kasu'
Võib olla indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *d^heh₁tos või mõni teine tüve *d^heh₁- tuletis. Sama tüvi võib olla tegema laenuallikas. Sõna võeti kirjakeeles kasutusele keeleuuenduse ajal, vanemast murdekeelest registreeritud kujul. Hilisemas murdekeeles esinevad variandid tõhtus, tohtus. Eeskujuks oli ka soome tuletis tehoisa 'mõjus, efektiivne, tagajärjekas; võimekas, tarmukas, agar'. tõht on tuletusliideteta tüvi. Vt ka tehas .

verst : versta : versta 'vana vene pikkusühik (1066,78 m)'
○ värst, vörst
← vene verstá 'verst'
Sõna on korduvalt laenatud, varasem, vanavene laen on murretes esinev virst, ← vanavene vĭrsta.

võim : võimu : võimu 'õigus v võimalus valitseda v käsutada kedagi, otsustada millegi üle' võima
● vadja võima 'jõud, võim'
soome voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'
isuri voima 'jõud, vägi; võim'
Aunuse karjala voima
lüüdi voim 'jõud, vägi, võim'
vepsa voimoita 'haiglane olema'

võima : võida : võin (näitab, et keegi saab, tohib, suudab, oskab midagi teha; väljendab tegevuse võimalikkust)
◊ võim, võimlema, võitma
● liivi võidõ 'võida, jõuda, suuta'; võitlõ 'võidelda; võistelda'
vadja võitaa 'võida, saada'; võima 'jõud, võim'; võittaa 'võita'
soome voida 'võida, suuta, saada'; voima 'jõud, vägi; elujõud; võim; võimsus, tugevus'; voittaa 'võita'
isuri voijja 'võida, suuta'; voima 'jõud, vägi; võim'; voittaa 'võita'
Aunuse karjala voija 'võida, suuta; saada'; voimatoi 'haige'; voittua 'võita'
lüüdi voida 'võida, suuta'; voim 'jõud, vägi, võim'; voittada 'võita'
vepsa voida 'võida; saada; terve olla'; voimoita 'haiglane olla'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka võhm ja võistlema.