[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

häirima : häirida : häirin 'segama, eksitama; tasakaalu rikkuma'
← soome häiritä 'segada, tülitada; häirida; segadusse ajada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
● vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

kiusama : kiusata : kiusan 'kellelegi (sihilikult) ebameeldivusi tekitama, kedagi (sihilikult) kimbutama; kellegi kallal norima v kedagi narrima; vaevama, piinama, mitte rahu andma; ahvatlema, meelitama'; mrd 'kõigest väest püüdma, pingutama'
← alggermaani *keusan-
vanaislandi kjósa 'valima'
gooti kiusan 'järele proovima, läbi katsuma'
● liivi kiu(v)zõ 'piinata, kimbutada, ahistada'
vadja tšiuzata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; ahvatleda, häirida; tüüdata; piinata; proovida, katsuda, üritada'
soome kiusata 'ebameeldivusi tekitada, kimbutada; narrida, mõnitada; piinata, vaevata; tüli teha; ärritada'
isuri kiusada 'kimbutada, piinata; proovida, katsuda, üritada'
karjala kiusata 'narrida; sundida, peale käia, ässitada; kimbutada, piinata'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kiōsot 'vihastama, ärritama, pahandama'.

kärsima : kärsida : kärsin 'millekski kannatust omama, maldama, läbema'
● vadja tšärsiä 'kannatada, taluda'
soome kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
isuri kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
karjala kärsie 'kannatada; taluda'
saami gierdat 'kannatada; taluda; vastu pidada'
ersa kiŕďems 'hoidma, kestma, säilitama'
mokša kiŕďəms 'hoidma; vastu pidama; takistama'
mari kertaš 'võima, suutma'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χarđ(w)ijan- 'kõvaks tegema'. Volga keeltesse on tüvi sel juhul laenatud läänemeresoome keeltest.

maldama : mallata : maldan 'läbema, kärsima, kannatust, püsi omama; (hrv) raatsima, tihkama'
● vadja mallata 'läbeda, kärsida, kannatada'
soome malttaa 'läbeda, kärsida, kannatada'
Aunuse karjala maltua 'osata'
lüüdi malttada 'osata; aru saada'
vepsa maltta 'osata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeelde on kirderannikumurretes ja selle naabruses tuntud maldama 'paigal püsima, kannatama; raatsima' toodud keeleuuenduse ajal soome keele toel.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

nääbus : nääbuse : nääbust 'nõrk, jõuetu olend, väetike'
● ? soome van srmt nääpeä 'väsinud, jõuetu; nõrk', näävyttää 'ära väsitada, kurnata'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Vt ka nääps1.

painama : painata : painan '(psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama; manguma, nuruma'; mrd 'kõverdama, koolutama'
◊ painduma
● liivi painõ 'värvida; painutada, pöörata'
vadja painaa 'painutada; kallutada; kaaluda; värvida'
soome painaa 'vajutada; trükkida; koormata; kaaluda'
isuri painaa 'kaaluda, (alla) suruda; painutada; väsitada; värvida (riideid)'
Aunuse karjala painua 'vajutada; painutada; kaaluda, raske olla; kasta; (kangast) trükkida'
lüüdi painada 'vajutada; painutada; rõhuda, masendada'
vepsa painda 'vajutada, suruda; (sisse) kasta; painutada'
? udmurdi pańi̮rti̮ni̮, pańgati̮ni̮ 'vajutama, pigistama, purustama'
? komi pońtavni̮ 'vajutist panema'
? mansi poniγt- 'suruma, vajutama'
? kamassi paŋə, paŋgorə- '(alla) vajutama; pigistama'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi paini̯as 'luupainaja' (← painaja).

pärssima : pärssida : pärsin '(hrl protsessi, tegevuse v nähtuse kohta:) takistama, pidurdama, aeglustama, peatama; liikumishoogu vähendama v liikumist peatama'
← alamsaksa perse, parse 'surve, press; õli- v veinipress'
← rootsi pärs 'surve, pressimine; pressimise vahend'
Laenatud on murdesõna pärss 'pidur, press' ja sellest tõenäoliselt tuletatud kirjakeelne tegusõna. Murretest on kirja pandud pärssima 'pressima'.

püsima : püsida : püsin 'jätkuvalt olema; kestma, säilima, mitte hävima; maldama, läbema'
○ lõunaeesti püsümä
● vadja püsüä 'seista, kärsida, mallata'
soome pysyä 'seista; kinni olla; jätkuvalt olla, säilida'
isuri püsähťüä 'seisma jääda'
Aunuse karjala püzüö 'hoida, kinni haarata; järgida, kinni pidada'
lüüdi püzüdä 'jätkuvalt olla; kinni hoida'
vepsa püžuda '(kinni) hoida, pidada; jätkuvalt olla'
ersa pezims 'kinni haarama, kinni jääma'
mokša pezǝms 'kinni jääma; torkama, pistma'
mari pižaš 'kinni haarama, kinni jääma; pingul olema; hakkama, alustama'
Läänemeresoome-volga tuletis samast tüvest, mis on sõnas pistma.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

roiduma : roiduda : roidun 'väsima, rammestuma; uniseks v vaevatuks muutuma'
● soome mrd roitua 'väsida, nõrkeda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kuna soome vaste esineb ainult edelamurretes, võib see olla eesti keelest laenatud.

räidima : räidida : räidin mrd 'keetmisel v küpsetamisel pooltooreks, vintskeks jääma; närtsima'
● vadja räütüüss 'närtsida, närbuda, tohletada'
soome räytyä 'üles sulada, pehmeks muutuda (või, rasva kohta); nõrkeda, kuhtuda, kurtuda, närbuda'; mrd 'kustuda'
isuri räütüä 'närtsida, tohletada; väsida'
Aunuse karjala räüdüö 'kustuda; hõõguda, hingitseda, vinduda; kuumeneda, põlema lahvatada; rahuneda, raugeda'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud.

salm2 : salmi : salmi 'graafiliselt omaette värsirühma moodustav kompositsiooniline üksus luuleteoses'
← alamsaksa salm, psalm 'psalm, laul'
Alamsaksa tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka psalmós 'pillikeele näppimine'.

sattuma : sattuda : satun ~ sattun 'juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma; juhtumisi esinema v ette tulema; tabama, millegi pihta minema'
● vadja sattua 'kuhugi sattuda, pihta sattuda; ärrituda, end häirida lasta'
soome sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
isuri sattua 'tabada, pihta minna; sattuda, juhtuda; haiget teha, valus olla'
Aunuse karjala sattavuo, sattuokseh 'end vigastada, haiget saada'
lüüdi satattada 'viga teha; haiget teha'
vepsa satatada 'viga teha; haiget teha'
ersa satoms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
mokša satəms 'piisama; saama, jääma; küündima, ulatuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On arvatud, et võib olla vana tuletis saama või sadama tüvest.

seedima : seedida : seedin 'makku, soolestikku jt elunditesse v rakkudesse sattunud toitu imenduvaks ja organismile omastatavaks muutma'
On arvatud, et tüve vasted on soome sietää, siitää '(välja) kannatada; väärida; vajada' , isuri siitä '(välja) kannatada; väärida; vajada', karjala sieteä 'kannatada, taluda; vajada', siiteä 'pidada, põhjust olla, vajada' ja tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *stē-, mille vaste on nt vanarootsi stā 'seisma; välja kannatama, taluma'. On arvatud, et sama tüvi võib olla laenatud sõnas teadma. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja siitiä 'selge; kaine; puhas, värske; jahe; mahe, pehme', soome mrd siityä 'sauna minekuks kõlblikuks saada (kütmise järel); jahtuda (ahi); kustuda (söed)', isuri siitüä 'kaineneda, kaineks saada'. Need võivad ka olla eespool nimetatud vastete variandid.

surema : surra : suren 'elamast lakkama; kuivama, närbuma'
◊ surm
● vadja surra 'surra; tuimaks muutuda, (ära) surra (jäseme kohta)', surma 'surm'
soome surra 'kurvastada; leinata', surma 'surm'
isuri surra 'kurvastada; surra', surma 'surm'
Aunuse karjala surmu 'surm'
karjala surra 'hoolitseda, muretseda', surma 'surm'
lüüdi surematoińe 'muretu', surm 'surm'
vepsa surduda 'väsida', surm 'surm'
handi sărǝm 'surm'
idahandi sur-, suraл- 'surema', sŏrǝm 'surm'
mansi sorǝm 'surm'
Soome-ugri tüvi. surm on vana tuletis. Mõne läänemeresoome keele tähendus 'kurvastama, muretsema' on hiljem arenenud germaani keelte mõjutusel. Eesti keelest on laenatud liivi surm, surimi 'surm'.

särisema : säriseda : särisen 'kerget praginat meenutavat heli kuuldavale tooma'
○ lõunaeesti tsärisem(m)ä
● ? liivi tšärīkšõ 'pragiseda; sahiseda'
vadja šarisa 'kahiseda, sahiseda, krabiseda'
soome säristä 'ragiseda; krigiseda; käriseda'
isuri tšärissä 'praksuda; säriseda; ragiseda; krigiseda'
Aunuse karjala särištä 'väriseda'
lüüdi šäräitä, šärištä 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
vepsa säraita 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas särama. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, tärisema, värisema, särtsuma, sädistama. On arvatud, et tähendusi võib olla mõjutanud vene žárit’ 'praadima, küpsetama; kõrvetama'.

tudisema : tudiseda : tudisen 'värisema, vabisema; kergelt rappuma'
● ? vadja tutisõlla 'pigistada, vajutada'
soome tutista 'väriseda, vabiseda, lõdiseda'
Aunuse karjala tudišta 'väriseda, vabiseda, vappuda; kiiresti ja ebaselgelt rääkida'
lüüdi dudišta 'väriseda, vabiseda'
vepsa dudaita 'plagiseda (hammaste kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pudisema2 ja tödinal. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dude 'vana jõuetu mees' (← tudi).

tõrkuma : tõrkuda : tõrgun 'mitte kuuletuma, vastu hakkama, vastu puiklema; (seadmete jms kohta:) ajutiste katkestustega töötama'; mrd 'rappuma, põruma'
Võib olla tuletis sõnast tõre, tore. Murdetähendust 'rappuma, põruma' algsemaks pidades on ka oletatud, et tüve vaste on saami doarggistit 'kõmiseda, täriseda; väriseda, vappuda, rappuda' ning võib-olla ka soome torkkua 'tukkuda, poolunes olla'; mrd 'ripneda, nookuda'; van srmt '(saba) liputada' ja karjala torkkuo 'kõikuda, õõtsuda, nõksuda'. Sel juhul võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas põrkama.

tärisema : täriseda : tärisen 'tugevat kärisevat v plekiselt kõlavat heli kuuldavale tooma'
● ? liivi dõ’ŗžõ 'väriseda, vabiseda, kõikuda'
vadja tärisä 'täriseda; kähiseda; kärisevat heli tekitada, kärinal katkeda; lobiseda'
soome täristä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
isuri tärissä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Aunuse karjala tärištä 'täriseda; väriseda, vappuda, rappuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kärisema, lärisema, särisema, värisema. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa ťerńems 'tudisema, vabisema, värisema; õõtsuma'; ďirńems 'vurisema; sirisema, siristama; plärisema', mokša tarəms 'liikuma; vabisema, värisema; raputama'; dərnams 'plärisema; helisema, klirisema'.

tödinal 'pehme keelega, pudistades'
● isuri tödissä 'väriseda [?]'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Murretes on tuntud ka samatüveline tegusõna tödisema 'ebaselgelt rääkima'. Lähedane tüvi on nt sõnades tudisema, podisema, pudisema2 .

vabisema : vabiseda : vabisen 'värisema, võbisema'
◊ võbisema
● soome vapista 'vabiseda, väriseda'
isuri vavissa 'vabiseda, väriseda'
Aunuse karjala vabišta 'vabiseda, väriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades habisema, pabin, vubisema ja võdisema. Vt ka vappuma.

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
● soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.

või2 : või : võid 'piimast valmistatud toiduaine'
◊ võidma, võik
● liivi vȭidag 'või'; võidõ 'võida, määrida'
Salatsi liivi vui, ui 'või'
vadja või 'või; taimeõli'; võitaa 'võida, määrida'
soome voi 'või'; voitaa 'võida, määrida, õlitada'
isuri voi 'või'; voitaa 'võida, määrida; ära määrida'
Aunuse karjala voi 'või'; voidua 'määrida, võida'
lüüdi voi 'või; õli'; voitta 'võida, määrida'
vepsa voi 'või; õli'; voita 'võida; (valgeks) värvida'
saami vuodja 'või; vedel rasv; õli'; vuoidat 'määrida, võida; kihutada, tormata'
ersa oj 'või, rasv, õli'
mokša vaj 'või, rasv, õli'
mari üj 'või'
udmurdi ve̮j 'või, õli'
komi vi̮j 'või, õli; (kala)rasv'
handi wŏj 'või; pekk, rasv'
mansi wōj 'rasv'
ungari vaj 'või'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et varane indoiraani laen, ← algindoiraani *aǵya, mille vaste on vanaindia ājya- 'sulavõi ohverdamiseks'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka turgi keeltes: algturgi *baj, mille vaste on nt tatari maj 'või; rasv'. võik on tuletis omadussõnaliitega *-ikko.

vältama : väldata : vältan 'kestma; aega nõudma v võtma'; mrd 'hakkama saama, toime tulema'
◊ vältima
● vadja välttää 'vältida; kärsida, kannatada, läbeda, mallata'
soome välttää 'vältida'
isuri välttää 'vältida'
Aunuse karjala vältüö 'vältida, kõrvale hoida; kärvata'
Arvatavasti tuletis tüvest väli. Tuletise vältima tähendus on kirjakeelde keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud. Murretes tähendas vältima 'välja väänama, nikastama'.

värisema : väriseda : värisen 'tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema; vappuma, vibreerima'
● liivi ve’ržõ 'väriseda'
vadja värisä 'väriseda'
soome väristä 'väriseda, vabiseda; judiseda, lõdiseda'
isuri värissä 'väriseda, vabiseda'
Aunuse karjala värištä 'toriseda'
vepsa värišta 'nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lärisema, särisema ja tärisema.

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
← alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.

väsima : väsida : väsin 'töö, pingutuse vms tõttu kehaliselt v vaimselt jõuetuks v rammetuks jääma, vaevatuks muutuma'
○ lõunaeesti väsümä, kirderanniku väsümä
← alggermaani *wǣsia-
islandi væsa 'raskusi üle elama'
norra vaas 'tormikahjustus'
● liivi vä’zzõ 'väsida'
vadja väsüä 'väsida'
soome väsyä 'väsida; tüdida'
isuri vässüüä 'väsida'
Aunuse karjala väzüö 'väsida'
lüüdi väzüdä 'väsida'
vepsa väzda 'väsida'
saami viessat 'väsida'

ümisema : ümiseda : ümisen 'vaikselt ebamääraselt häälitsema; pomisema'
● vadja hümmisellä 'väriseda, võbiseda'
soome hymistä 'ümiseda, sumiseda; pomiseda'
isuri hümissä 'ümiseda, sumiseda; kumiseda'
Aunuse karjala hümištä 'ümiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jõma, kõmama, mõmisema, pomisema ja ühmama.